Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Elina Kuldkepp

Essee

Enne It Kolledzisse tulemist, teadsin ma arvutitest ja programmeerimisest üsna vähe. Ja see kõik tundus natukene hirmutav. Õnneks rahustas esimene erialatutvustuse loeng mind maha, ja selgus, et asi ei olegi nii hirmus.

Esimeses loengus räägiti meile Õppekorraldusest ja sisekorrast, õppetöö välisest tegevusest IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused ning Erialatutvustuse aine edukast sooritamisest. MInu jaoks kõige põnevam osa oli õppetööväline tegevus, sest ma mõistsin et it õppimisel peab hästi palju ise kodus ja erinevates ringides vaeva nägema, seega tundusid kõik huviringid mulle kohe nii põnevad ja vajalikud, et siiamaani olen üritanud kõikidel nendel üritustel käia ja olen saanud igalt poolt väga palju kasulikku infot. Ma võin öelda, et olen selle seitsme nädalaga, mis ma olen siin koolis käinud, õppinud rohkem, kui kuskil mujal.

Teises loengus käis meil rääkimas Tiina Seeman. Väga tore oli näha naist it vallas. ALguses oli ehk väike pettumus, et ta räägib rohkem projektijuhtimusest, kui it st, aga Tiina oskas neid kahte omavahel väga hästi ja põnevalt seostada. Üldiselt oli tema jutt väga põnev. Mõistsin, et on väga vajalik dokumenteerida oma tegevust, et ka teised, kellega koos projekti teha, saaksid aru sellest, mida programmeerija on kirjutanud. Üldse pani Tiina jutt vaatama it valdkonnale hoopis teisest küljest. Kui muidu võiks arvata, et programmeerimine on üldjuhul selline üksik töö, kus teistega ei pea väga aru ja nõu pidama, siis tehes koos mõnda projekti(mis on väga tõenäoline), peab väga väga teistega arvestama. Natukene, mis mind ehk häiris, oli see, et mulle tundus, et ta tegi it valdkonna inimesi veidikene maha, jäi mulje nagu projektijuhiamet on kõige tähtsam.

Kolmandas loengus käis meil rääkimas Elar Lang. Tema loeng meeldis mulle ja ma usun, et ka teistele kõige rohkem. OLi kohe näha, et tegemist on koolitajaga, sest ta oli nii nii positiivne ja peale tema loengut tundsid kõik, et motivatsiooni õpinguteks jätkub küll nüüd pikaks ajaks. Kahjuks tundus, et tema loengus jäi aega väheks, sest oleks tahtnud kuulda natukene rohkem veel tema tööst ja temast endast, aga see oli kindlasti üks mu elu põnevamaid loenguid.

Neljanda loengu külalisõppejud oli Taavi Tuisk. Ta jättis väga targa ja rahuliku inimese mulje, aga kahjuks oli minu jaosk tema loeng natukene igav. Ta rääkis natukene liiga vaikselt ja monotoonselt, et isegi mul, kes tavaliselt kuulab igat loengut huviga, hakkas seekord natukene igav. Ta rääkis süsteemihalduritest, jutt oli väga asjalik ja detailne. Palju mulle sellest loengust meelde ei jäänud, aga mõned asjad, mis meelde jäid, tulevad kindlasti kasuks kunagi.

Järgmist loengut külastas Kert Suvi. Tema suutis ka väga hästi auditooriumi ennast kuulama panna. Oli kohe näha, et ta teeb seda, mis talle teha meeldib. MInu üllatuseks, teadsid kaastudengid testimisest väga vähe ning arvasid et neil ei lähe seda tulevikus üldse vaja. MUlle tundus, et loengu lõpus see mõtteviis muutus, sest Kert rääkis tõesti sellest väga huvitavalt ning põhjendas ilusti ära, miks peaks iga endas tlugupidav it valdkonna töötaja testimist oskama ja seda tegema.

Kuuendas loengus käis meile rääkimas Targo Tennisberg. Tema loengust kindlasti kõige meeldejäävam asi on see, et ta pani endale võluri kostüümi selga loengu alguses. Peab tunnistama, et see äratas auditooriumi kiiresti üles. Kuulasin Targot suure huviga, eriti just seetõttu, et õpin ka ise arendajaks. Sain palju kasulikke nippe kõrva taha pandud.

Järgmises loengus käis meile rääkimas Tanel Hunt, kes on it-ettevõtja. Rääkis väga toredalt ja ausalt oma kogemustest. Üldse nende loengute puhul meeldibki mulle, et te ole sellist tuima teaduslikku teksti, vaid saab enam vähem ülevaate, kuidas it sektoris üldse töö tegemine käib. Aga tagasi tulles Taneli jutu juurde, siis peale seda loengut, ma mõtlesin , et sooviksin kunagi olla ka ise it ettevõtja. See tundus küll väga raske ja aeganõudev , aga kindlasti ka väga põnev töö. Üks tähtsamaid asju, mis mulle Taneli jutus meelde jäi, oli see, et ei tasu laenu võtta. Kui üks ettevõtmine läheb halvasti, siis saab uue idee olemasolul, peaaegu kohe uue teha, kuid, kui sul on panga ees kohustused, siis on ka ebaõnnestumised tunduvalt valusamad. Taneli puhul oli kohe näha, et ta naudib seda, mida ta teeb ning ei ole lasknud oma pead norgu paari ebaõnnestumise puhul.

Viimases loengus oli meil lausa kaks külalist: Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Peamiselt rääkis meile Oliver Kadak ning ta rääkis andmekaevandamisest ja analüütikast. Minu jaoks oli see väga põnev, sest ma ei olnud sellest valdkonnast peaaegu üldse midagi kuulnud. Natukene hirmutav oli, et inimeste ostukäitumist saab nii lihtsasti ette ennustada ning ka see, et igasugusesd reklaamikaami- ja sooduskampaaniad mõjutavad meid kõiki, meile endalegi teadmata väga palju. Samas mulle meeldis see, et ta toonitas, et kui meile meeldib mingi it ääreala, siis see võib meile väga kasulikuks osutuda ja kindlasti ei tohi karta erineda.

Ma leian, et see aine avardas väga palju it alast silmaringi, millest mul oli suur puudus. Osadest it võimalikest elukutsetest polnud ma varem kuulnudki, aga hakkasid väga huvi pakkuma. Ning alati loengu lõpus oli motivatsioon õppimiseks väga kõrge. Kindlasti väga kasulik aine.

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[1]Arvestusele peab registreeruma ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[2] Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[3] Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.[4]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot, kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel). See on tulu, mida pereliikmed tuludeklaratsioonis deklareerivad (palgatulu, mitteriiklikud stipendiumid ja toetused, pensionid, ettevõtlustulu jne). Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas (samal ajal, kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine). Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). Ühes semestris peab olema vähemalt 30 eapd toetuse saamiseks.[5]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.