User:Eloolaid

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Eva Loolaid-Raudpuu

Esitamise kuupäev: 09. November 2012

Essee

Õppeaine loengutes esinejateks olid valitud IT valdkonna erinevate rollide esindajad. Tänu sellele sai kuulda erinevaid arvamusi tööst IT-sektoris.

Esimesteks ettekandjateks olid helpdeski töötajad Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’ist. Helpdeskis töötamise positiivsete aspektidena tõid nad välja selle, et väga suurt vastutust sellel ametikohal ei ole, samas aga piisavalt palju selleks, et ise sealjuures areneda. Töö helpdeskis on ka huvitav, kuna kasutajate probleemid on alati erinevad. Ilmselgelt on palju suhtlemist, mis eeldab häid isikuomadusi. Sellega seoses tõid nad välja ka mõtte, et tulevikus on 100% helpdeski töötajatest naised, kuna reeglina on nad kannatlikumad ja paremad suhtlejad.

Naistest IT maailmas rääkis ka järgmise loengu ettekandja Janika Liiv. Tema oli ka õppeaine ainus naisesineja, mis väga sobivalt ilmestab ühte tema poolt käsitletud teemat: stereotüübid. Kuigi esimese loengu esinejad ennustavad tulevikuks vähemalt helpdeski valitsejateks naisi, on naised praegu siiski IT maailmas vähemuses. Selles osas ei ole abi ka levinud stereotüübist, et tüdrukud IT-d nii hästi ei jaga kui poisid. Ning kuna tüdrukud ise on tihti antud stereotüübist teadlikud, siis tänu sellele see ka süveneb. Koos on aga alati lihtsam, seetõttu on loodud naistele mõeldud IT ühendus Tech Sisters. Väga meeldis mulle ka Janika kommentaar, et programmeerimine on samaväärne looming kui näiteks raamatu kirjutamine.

Andres Septeri poolt esitatud loengust IT tööturu teemal jäi kõrvu mingil määral negatiivsust ja isegi kibestumust. Üsnagi halvustav suhtumine oli riigisektori suhtes. Vastandati ka äri/müügipoolega tegelejaid ja arendajaid. Sealjuures muidugi tuli tõdeda, et üldjuhul on arendajatel ikkagi vaja ka sellist inimest, kes tema toote maha müüks ning ka kedagi, kes tegeleks projekti juhtimise ja muu korraldusliku poolega. Ehk siis päris ilma „lipsudeta“ ka ei saa. Samas oli selles loengus ka asjalikumaid ja mõtlemapanevaid väljaütlemisi, näiteks see, et üks hetk tuleb otsustada, kas olla generalist, kes teab kõigest natukene või siis spetsialist, kes tunneb ühte asja väga põhjalikult.

Karmast ja elust vabakutselisena rääkis Martin Paljak. Omad plussid ja miinused on mõlemal, nii kindlas firmas töötamisel kui ka vabakutseliseks olemisel. Ühel juhul on sul iga kuu olemas kindel sissetulek, kuid sa pole päris 100% oma tegemistes sõltumatu ja oma aja peremees. Teisel juhul oled oma aja peremees, aga igakuine sissetulek pole sugugi nii kindel.

Kahe käega olin karma-teemalise arutluse poolt: tee seda, milles sa oled hea ja mille eest sa saad väärilist tasu, kuid samas mõtle ka, et mis töö see on mida sa teed. Nagu on Playtech’i näide Tartus. Nad on küll üks suuremaid ja mainekamaid tööandjaid, aga mis tegelikult on see toode, mida nad arendavad? See võiks kindlasti olla üks aspekt, millele töökoha või projekti valiku juures mõelda. Eks see oleneb muidugi inimesest, aga ma arvan, et kui vahepeal reaalselt mõelda oma töö tulemusele, siis kui lõpptulemus on midagi sellist, millest laiemale üldsusele on kasu ja mis teeb teiste elu mingis osas kergemaks, siis võiks see olla heaks motivaatoriks.

Järgmises loengus olid esindajad erafirmast Ignite. Ühe osana nende loengust tutvustati agiilset tarkvara arendust. Endal sellega varem otseselt kokkupuudet ei ole olnud, kuid kuuldu põhjal tundus väga asjalik ja praegusesse kiirelt muutuvasse ühiskonda hästi sobiv meetod.

Lisaks oli Ignite’i ettekandesse pikitud päris palju olulist, millele üks IT tööturule pürgija peaks tähelepanu pöörama: IT-spetsialist peaks olema arenguvõimeline, oskama töötada meeskonnas, oskama suhelda ning olema motiveeritud. Oluline on siin just sisemine motiveeritus. Kas see, mida sa teed, meeldib sulle? Kas see paneb sul silmad särama?

Tarkvara arendaja peaks aru saama, mida klient soovib ja oskama tõlgendada tema vajadusi töötavaks süsteemiks. Lahendus, mida arendaja pakub võiks olla kõige lihtsam ja kõige efektiivsem, reeglina on selline lahendus ka kõige vähem aega ja raha nõudev. Samuti peab koodi olema võimalik edasi arendada. Kood, mida edasi arendada pole võimalik, sureb tõenäoliselt välja.

Kui tahta saada testijaks, siis peaksid sa olema analüütilise mõtlemisega, testima uurivalt, ehk küsima küsimust „mis siis saab kui ma teen nii?“. Kasuks tuleb ka programmeerimise ja koodi lugemise oskus, sest ka nii on võimalik vigu leida.

Testimise teema jätkus järgmises loengus, kus Kristjan Karmo murdis sellega seotud müüte. Tihti vaadatakse seda kui igavat tegevust, millega saaks hakkama ka sekretär. Siiski on see oluline osa arendusprotsessist, seda tõendasid toodud näited suurtest ja liiga hilja välja tulnud vigadest, mis lõpuks läksid maksma väga suuri summasid. Selles mõttes on testimine aga positiivne amet, et ise vigade tegemise asemel saab otsida välja teiste poolt tehtud vigu (testija veaks saab pidada siis seda kui ta teiste vigu üles ei leia). Ka siin ei pääse üle ega ümber suhtlemisoskusest: kuidas anda arendajale tagasisidet tema vigadest nii, et teine pahaseks ei saaks. Ning veel hullem, et siis teine kord pahandamise hirmus ei jääks vead välja toomata.

Viimaseks esinejaks oli riigisektori esindaja Siim Vene. Loengu esimeses pooles rääkis ta tehnoloogia kasutamisest haiglates, kuidas automatiseerimine on palju asju lihtsamaks tehtud ja kui sõltuvaks me tegelikult tehnoloogiast oleme jäänud. Loengu teine osa pakkus jällegi asjalikke soovitusi. Kõige rohkem jäi ehk meelde see, et vaadata tuleks suuremat pilti, kuidas tehnoloogia või sinu arendatav toode sobitud ümbritsevasse, sest tehnoloogia on tegelikult lihtsalt tugifunktsioon.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik loengud olid huvitavad. Praktilisi nõuandeid kõrva taha panemiseks jagus piisavalt. Kui otsida mingit ühist joont kõigis ettekannetes, siis on selleks kindlasti tõdemus, kui olulised on ka IT-s tegelikult inimese sotsiaalsed oskused. Oskus või oskamatus suhelda ja meeskonnatööd teha võib teinekord töökohal ka saatuslikuks saada, ole sa siis nii hea spetsialist kui tahad. Öeldakse ju ka, et inimesi palgatakse nende professionaalsete oskuste põhjal, aga ära saadetakse isikuomaduste pärast. Samas on tööpõld lai ja valikuid on erinevaid. Ning kui olla piisavalt hea spetsialist siis on kindlasti võimalik leida sobiv väljund oma oskuste kasutamiseks vastavalt oma sotsiaalsetele võimetele või eelistustele elukorralduses.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused:

Õppeosakonnas tuleb registreerida korduseksamile. Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, korduseksamit saab sooritada kaks korda. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga (Õppekorralduse eeskiri p 5.3.6). Riigieelarvelisele kohal õppivale õppurile on korduseksam tasuta, riigieelarvevälisel kohal õppival õppuril on korduseksam tasuline, tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga (praegu 14,2€) (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.7). Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral maksnud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast (Õppekorralduse eeskiri p 5.6.2.14).

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Punase joone tegevused on:

- Individuaalse õppekava koostamine (Õppekorralduse eeskiri p 3.1.1)

- VÕTA taotluse esitamine (10 päeva enne punase joone päeva) (VÕTA kord p II 1)

- Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine (Õppekorralduse eeskiri p 6.1.1.4)

- Lapsehoolduseks akadeemilisel puhkusel olles ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse esitamine (Õppekorralduse eeskiri p 6.1.1.4)

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. (Õppekorralduse eeskiri p 5.3.11)