User:Eloss

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Egert Loss

Esitatud 25.10.2016

Essee

Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ÕISist - õppe tuiksoonest. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muud argiõppe mured. Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi!

Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et pead õppima mõtlema! Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia iseendale ainetest olulised punktid. Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!

Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel avastas juba kooli ajal enda jaoks testija ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendus oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö. Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.

Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning palju õppetunde – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.

IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad, kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead. Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.

Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.

Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud väljatöötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!

Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva. RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

• Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.
• Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.
• Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.
• Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
• EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. x = 22 y = 21

Vastus

Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€ Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€