User:Emolder

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Eleri Mölder
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria.

Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud just selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen, ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.

Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaarainete poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.

Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega avardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.

Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.

Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on populaarsed internetis.

Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.

„Life is an Attitude” loengu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.5.4.4

2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuga, kellega peab kordusarvestuse tegema? Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.5.4.4

3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.

4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.5.2.8

5. Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval(RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.punkt 9

6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva.1 VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X= 23; Y= 26

Vastus

Igas semestris peab olema täidetud vähemalt 27 EAP-d, et ei peaks maksma. Aastas teeb see kokku 54 EAP-d. X+Y= 23 + 26 = 49. 54 - 49 = 5 (EAP).

Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP, ehk 5 * 50 = 250 eurot peab maksma.

Kasutatud allikad

1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013

2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013

3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013

4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013

5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013

6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013

7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013

8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013

9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord

10. Õppekorralduse eeskiri

11. Vastused korduma kippuvatele küsimustele, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/, 24.10.2013