User:Enassar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Elise Nassar

Esitamise kuupäev: 7.11.2014

Essee

Esimeses ja teises loengus räägiti IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning lühidalt õppuri eetikakoodeksist ja viitamisest. Räägiti üldisemalt, mis üliõpilasi ülikoolis ootama hakkab ja kuidas säilitada motiveeritust. Need üldisemat sorti loengud olid mulle asjakohased ka seetõttu, et varasemalt olen ülikooliga kokku puutunud enne haridusreformi ja mitmed asjad on pärast seda muutunud.

Kolmandas loengus keskenduti peamiselt kooliväilsele enesearendusele, mis on kindlasti ülikoolis õppimisele tähtsaks täienduseks. Põnev oli kuulata robootikaklubi tegemistest ning kindlasti tahaksin ka ise sellest kunagi osa saada. Lisaks juhtis õppejõud Margus Ernits tähelepanu iseseisva häkkerluse olulisusele. Seda eriti kaugõppes õppijate puhul, aga ka laiemalt.

Neljandas loengus rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja sellega seonduvatest stereotüüpidest. Naiste osakaal IT-valdkonadedes on oluliselt väiksem kui meeste. Ka mina seostan IT-d rohkem meestealaga, aga kindlasti ei ole ma nõus, et naisi tegeleb IT-ga vähem seetõttu, et neid kuidas diskrimineeritaks. Mulle tundub, et aina enam naisi tunneb huvi IT vastu ning loodetavasti tõuseb see arv veelgi. Naistel on kindlasti mitmeid omadusi, mis sellel alal just kasutks tuleksid.

Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer oma kogemustest ning jagas soovitusi IT süsteemide administraatori vaatenurgast. Ettekandes oli minu jaoks palju uut ning õpetlikku. Näiteks tõsiasi, et enamik servereid jookseb tänapäeval Linuxi keskonnas. Minu senine kokkupuude Linuxiga on olnud väga väike, kuid nüüd tuleb temaga kindlasti lähemalt tutvust teha.

Kuuenda loengu rääkis Kristjan Karmo tarkvara testimisest. Teema oli minu jaoks uus ning kummutas nii mõnedki väärarusaamad.

Seitsmendas loengus . käsitled Andres Septer IT-tööturu olemust. Lektor rääkis suur- ja väikeettevõttes töötamise plussidest ning miinustest. Kuna minul siiani töökogemus IT-alal puudub, siis oli just see teema minu jaoks eriti põnev ja asjakohane.

Viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus. Õppetööga seonduv ei tulnud mulle üllatusena, kuid alati on hea üli korrata kui oluline on oma tegemistesse järjepidevuse ja hoolsusega suhtuda, isegi kui mõni asi esmapilgul tundub mõttetu ja ebavajalik. Veebirakenduste turvalisus oli üsna hirmutav teema, eriti see kui lihtne on kõrvalisel isikul sinu asjades sobrada. Õnneks olen ise lähtunud mõttest, et kui julged teha, siis julge tunnistada. Seega ei ole mul ka veebikeskonnas palju midagi varjata. Iseasi on muidugi oht sattuda identiteedivarguse ohvriks. Seega on loomulikult oluline ikkagi veebiturvalisusele tähelepanu pöörata.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Küsimus A Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Küsimus 2

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:

• … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;

• … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.

• … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne.

Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Kuni 74,75 eurose sissetuleku puhul on õppetoetuse suuruseks 220eurot. 74,76-149,50 eurose sissetuleku puhul on õppetoetuse suuruseks 135 eurot. 149,51-299 eurose sissetuleku puhul on õppetoetuse suuruseks 75 eurot. Õppetoetuse saamiseks tuleb esitada vastav totlus riigiportaalis Eesti.ee. Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks on 30EAP-d.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. (27-23)+(27-27)=4EAP 4*50=200€