User:Epiirsal
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Elis Piirsalu
Rühm: 13
Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2014
Essee
Õpingukorralduse ja erialatutvustuse õppeaine loenguid viisid läbi nii ITK õppejõud kui ka juba kolledži lõpetanud erinevatel infotehnoloogia aladel töötavad vilistlased. Loengutest oli kindlasti kasu igale ühele, kes vähegi kuulas, sest näpunäiteid oli nii juba kogenud tudengitele kui ka täiesti algajatele. Anti ülevaade praegusest töömaastikust ning esindati väga erinevaid vaatenurki.
Esimeses loengus [1] räägiti üldisemalt korralduslikust poolest. Näiteks sain teada kui suure õppemahu pean ma semestri jooksul läbima, et vältida võlgade tekkimist ning ka seda, et enamus loenguid salvestatakse ning videomaterjal laetakse ülesse internetti, mis on väga kasulik, et oma mälu vahepeal värskendada või haiguse korral kodus järele vaadata. Samuti räägiti erinevatest organisatsioonidest, millega on võimalus liituda. Räägiti ka erinevatest stipendiumitest, mis kindlasti motiveerivad paljusid paremate tulemuste nimel rohkem pingutama.
Teises loengus [2] räägiti eesootavast ainest juba põhjalikumalt. Õppejõud rääkis motivatsioonist, õppemeetoditest ning soovitas koostada väikesed õpigrupid, et ülesandeid koos läbi lahendada ja arutada. Ta soovitas ka nendel õppegruppidega liituda, kellel enda arust kõik juba selge on, sest teistele õpetades on väga hea ka ise ühtlasi teadmisi kinnistada. Samuti külastas meid esindaja TTÜ tudengiorganisatsioonist Lapikud. Ta rääkis lähemalt millega Lapikud täpsemalt tegelevad ning kutsus ülesse kõiki huvilisi nendega liituma, et ka alles algajad tudengid saaksid nende juures oma esimese töökogemuse, mis on hilisemas elus kindlasti väga kasulik.
Kolmandas loengus [3] räägiti lähemalt robootikast. Kutsuti liituma robootikaklubiga ning rõhutati, et klubiga liitumiseks ei pea olema erilisi teadmisi programmeerimisest ning, et klubi eesmärk on teha midagi uut ja huvitavat ning luua suuremat kogemustepagasit. Sain teada, et ka ITK on olnud edukalt esindatud Robotexi võistlusel alates 2002. aastast ning aastate jooksul on saavutatud mitmeid esikolmiku seas olevaid kohti. Veel sain teada, et levinud arvamus, et häkkimine tähendab teiste arvutitesse sissetungimist, ei ole tõene. Häkkimine on tegelikult infosüsteemide turvavigade leidmine ja ära kasutamine.
Neljandas loengus [4] rääkis meile oma teekonnast ITs Janika Liiv. Tema loeng oli arvatavasti minu jaoks kõige südamelähedasem, sest just temaga suutsin ma ennast kõige rohkem samastada. Näiteks nagu temagi, olen mina pigem loov inimene ja infotehnoloogia valdkond on minu jaoks siiani üsnagi tume maa, seega andis tema lugu mulle paraja motivatsioonisüsti, et kui tema suutis nii kaugele jõuda, suudan seda mina ka. Samuti kinnitas ta minu arvamust, et programmeerimine on kui loovkirjutamine ning programeerijateks võivad saada ka täielikud kunstiinimesed. Janika töötab hetkel programmeerijana Toggl-is ning ta tutvustas meile seal kasutatavat Ruby programmeerimiskeelt. Ta tõi välja veel ka selle, et tema on üks organisatsiooni TechSistersi loojatest, mis kutsub ülesse rohkem naisi ennast infotehnoloogia valdkonnaga siduma.
Viiendas loengus [5] külastas meid Skype-süsteemi administraator Carolyn Fischer. Kuigi temagi on TechSistersi liige ning ta toetas Janika Liiva öeldut, ei jätnud tema loeng nii head muljet kui eelmine. Teda oli natuke raske kuulata ning tähelepanu tahtis aeg-ajalt ära hajuda, sest ta polnud esinedes eriti enesekindel. Samas oli huvitav kuulata tööst Skype-is, sest see on mind alati huvitanud. Ning tema lugu sellest, kuidas ta alustas oma kooliteed töötades tanklas, et õppemaksu maksta ning usina õppimise ja töökusega suutis ta koguaeg tõusvas joones edasi minna ning hetkel töötab Skype-is, andis samuti parajalt motivatsiooni minulegi.
Kuuendas loengus [6] rääkis Kristjan Karmo testimisest. Ta on teinud erinevaid töid: arendanud, administreerinud, olnud tegevjuht ning testija. Testijate töö ei tundunud mulle isiklikult eriti huvitav, sest olles ise loov inimene, oleks minu soov siiski ise programme luua, mitte kellegi teise programmidest vigu leida ning neid parandada. Siiski sain ma tänu selle loengule aru kui tähtis testijate töö tegelikult on ning kui väga neid vaja on ning kui suur vastutus nende õlgadel asetseb.
Seitsmenda loengu [7] viis läbi Andres Septer. Ta tegeleb turvamüüride turvamise, võrgulahenduste ja mitmete erinevate IT-projektidega. Tema loengust jäi kõige rohkem meelde see, et enesereklaam on väga oluline, sest ta ise oskas seda väga hästi teha. Samuti tõi ta välja väike- ja suurfirmade erinevused ning ütles, et tähtis on eemale hoida kitsast spetsialiseerumisest, sest siis pole võimalik oma võimetele vastavalt areneda. Ta jagas palju tulevikuks tõeliselt kasulikke näpunäiteid, mida mina üritan kindlasti meeles pidada ja ära kasutada. Tema esinemisoskus suutis uskumatult hästi loengut kuulama panna.
Kaheksandas loengus [8] rääkis Elar Lang üldiselt veebirakenduste ebaturvalisusest. Ta rääkis, et lühikeste ja sarnaste paroolide kasutamine erinevatel lehekülgedel ei ole turvaline ning et pigem tuleks kasutada vähemalt paariteist kohalist nii suuri kui väikseid tähti ning numbreid segamini sisaldavaid paroole ning need peaksid igal leheküljel olema erinevad. Samuti rõhus ta ka sellele, et enne internetiavarustesse enda kohta info jagamist, tuleks see eelnevalt läbi mõelda, sest kui see juba korra sinna satub, siis see sinna ka jääb ning sellele võib ligi pääseda igaüks. Ka tema rääkis õppimismotivatsioonist ning üldisest suhtumisest õppetöösse. Ta tõi eraldi välja matemaatilise analüüsi õppejõu Kristiina Hakki, sest just tema oli süstinud Elarisse õppimispisiku ning seda olen ka ma isegi tunnetanud. Ta rääkis veel kui tähtis on koolis õpitu tegelikult hilisemas elus.
Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et see aine õpetas mulle palju, sest sain teada erinevaid asju erinevate infotehnoloogia alade kohta, mida ma varem ei teadnud ning mis mind kindlasti tulevikus aitavad. Kõik loengud andsid väga korraliku motivatsioonisüsti, mida on minu arvates algavatel tudengitel vaja.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Õigus arvestus uuesti sooritada kehtib üliõpilasel [9] kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Nii korduseksami kui ka -arvestuse puhul on [10] vajalik enda registreerimine õppeosakonnas. Kordussooritusele saab end registreerida ÕIS-i avalehel valikutes Minu Asjad ning seda peab tegema hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Kordussoorituse aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Riigieelarvelisel(RE) kohal olevale üliõpilasele on kordussooritus [11] tasuta, riigieelarvevälisel(REV) kohal olevale üliõpilasele on kordussoorituse maksumuseks nii ÕIS-i kui ka õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 14,2 eurot.
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [12] Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine ei pea tingimata olema sooritatud kolledži lõpetamiseks, kui õppekavas ettenähtud valikainete maht on juba sooritatud. [13] Õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. [14]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
Täiskoormusega õppel peab semestri jooksul läbitud olema vähemalt 27 EAPd [15], et arveid vältida, seega esimese semestri võlaks on 27-25=2 EAPd ning teise semestri võlaks on 27-20=7 EAPd. Ühe EAP maksumus on 50€ [16], seega tuleks esimese semestri eest tasuda 2*50€=100€ ning teise semestri eest 7*50€=350€ ehk kahe semestri kogumaksumuseks oleks 450€.
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus
- ↑ Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september videosalvestus
- ↑ Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "IT tööturust"(Andres Septer) 9.oktoober loengusalvestus
- ↑ Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober
- ↑ Õppekorralduse eeskiri teema 5.4 ARVESTUSED, punkt 5.4.4
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, teema 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS, punkt 5.2.8
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, teema 5.2 EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS, punkt 5.2.7
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, teema 7 AKADEEMILINE LIIKUMINE, punkt 7.2.1
- ↑ Õppekorralduse eeskiri, 1.3. ÕPPETEGEVUSE ALUSED, punkt 1.3.6
- ↑ KKK, 2 Mida deklareerimisel arvestada?
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK). 2. Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?
- ↑ Kõrgharidusreform (KKK).3. Kuidas toimub õppekulude osaline hüvitamine?
