User:Eprooman

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Erik Proomann

Esitamise kuupäev: 07.11.2014

Essee

Nutikamate seadmete kõrval ei tohi ise rumalamaks minna


6. novembril 2014 toimus juba viiendat korda Sertifitseerimiskeskuse aastakonverents, kus käis läbi palju erinevaid teemasid, alustades mobiil-ID-st ja lõpetades droonidega. Erinevate ette kantud teemade seas jäi minu jaoks pinnale Nutikaitse 2017 projekt. Kuigi tegemist on juba aasta vanuse projektiga, ei tea üldsust sellest liiga palju, nagu ma isegi. Nutikaitse 2017 projekti mõte on igati üllas – teavitustöö tegemine nutiseadmete kasutajate, arendajate ja müüjate seas eesmärgiga informeerida nutiseadmete kasutajaid võimalikest ohtudest. [1] Uut nutitelefoni või tahvelarvutit ostma minnes ei ole tüüpilisel ostjal esimene, teine ega ka viies mõte turvalisus. Samas kui ostetakse süle- või lauaarvutit, siis viirustõrje allalaadimine või ostuhetkel juurde ostmine on täiesti tavaline ja üldsuse poolt aktsepteeritav.


Tõenäoliselt ei nähta nutiseadmes arvutit, vaid pigem telefoni või multimeediaseadet, kuigi nutiseadmete tormiline areng on viinud nende riistvara tasemele, mis vastab igas mõttes korralikule koduarvutile. Lisaks eelnevale võtavad nutiseadmed endale aina rohkem funktsioone, mis olid varem „päris“ arvutite pärusmaa. Sellesse nimekirja võib panna e-mailide lugemise ja kirjutamise, internetipangas maksete teostamise, sotsiaalmeedia kaudu suhtlemise, kontoritarkvaraga dokumentide loomise, uudiste lugemise ja veel paljud tegevused.


Facebook’is sõbraga suhtlemine või Delfis uudiste lugemine ei ole eriline turvarisk, aga internetipanga toimingud ning tööalaste e-mailide või dokumentide lugemine võib põhjustada suure kahju, kui selles osalevad soovimatud osapooled.


Mida annab teha selleks, et nutiseadme kasutamine oleks võimalikult turvaline?


Sellele küsimusele pole ühte universaalselt vastust, aga küllaltki head mõtlemisainet saab Arvutimaailmas ligikaudu kaks nädalat tagasi avaldatud artiklist nimega „Metsa minnes pane ka ümbrust tähele ehk nutiseadme turvalisuse 12 sammu“, millest toon peamised ettepanekud järgnevalt välja.

  • Soovimatut ligipääsu tuleb igal võimalusel piirata – esimene ja kõige lihtsam meetod selleks on ekraanilugu kasutamine, mille puhul ei saa telefoni sisule ligi ilma ligipääsu kombinatsiooni teadmata. Sellele peaks kindlasti lisama automaatika ehk määratlema ajavahemiku, mille järel klahvilukk ise tööle hakkab, kui seadet pole käsitsi lukustatud.
  • Sarnaselt arvutitele on ka nutiseadmeid võimalik turvata viirustõrje tarkvaraga.
  • Uute rakenduste paigaldamisel tasub kontrollida, kas tegemist on usaldusväärse allikaga ning kas kasutajate kogemus on olnud positiivne.
  • Ennast identifitseerides või allkirja andes on mõistlik kasutada mobiil-ID lahendust. Kasutajanime ja parooli meelde jätvatesse lahendustesse tuleks suhtuda skeptiliselt, sest selleks, et taoline mugavusfunktsioon toimiks, peavad nii kasutajanimi kui ka parool olema programmi jaoks kättesaadavad. Antud andmed võivad olla kättesaadavad ka teistele osapooltele. [2]

Omalt poolt lisaksin veel nutiseadme ja mälukaardi (selle olemasolul, loomulikult) krüpteerimise võimaluse ning varastatud nutiseadme lukustamise ja asukoha tuvastamise rakenduse kasutamise. Heaks näiteks sellest valdkonnast on rakendus nimega Prey, mis on lisaks nutiseadmetele kasutatav ka süle- ja lauaarvutitel. [3]

Samuti tasub minimeerida ning parem isegi vältida avaliku WIFI kasutamist, sest antud võrkudes on väga lihtne pääseda ligi WIFI marsruuteri ja nutiseadme vahelisele suhtlusele. Taolise olukorra puhul on soovitatavam kasutada telefonioperaatorite pakutavat mobiilselt internetti või VPN (virtuaalne privaatvõrk) lahendust, mille puhul on kogu nutiseadme suhtlus krüpteeritud. [4]


BYOD [Bring Your Own Device – kasuta tööks isiklikku (nuti)seadet][5], CYOD [Choose Your Own Device – vali oma tööks sobiv (nuti)seade] [6] ja COPE [Corporate Owned, Personally Enabled – töökoha poolt ostetud (nuti)seade, mida võib kasutada ka isiklikuks otstarbeks] [7] ajastul puutuvad ettevõtted aina enam kokku olukorraga, kus nutiseadmed on üks osa ettevõtte infrastruktuurist. Kas nutiseadmed on efektiivsust tõstvad ning motiveerivad töövahendid või viitsütikuga pommi meenutavad ohuallikad sõltub juba iga firma tegevusest ning valmidusest tehnoloogia arenguga kaasa minna.


Üks on kindel – nutiseadmed on tulnud et jääda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Arvestuse läbikukkumise puhul on õigus kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust. Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga s.h. registreerida arvestus ÕISis. Juhul kui soovitakse kordusarvestust sooritada akadeemilisel puhkusel olles, tuleb selleks esitada õppeosakonda avaldus. Kordusarvestuse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestused on tasuta riigi finantseeritaval õppekohal õppides kuid tasulised, juhul kui õpitakse tasulisel õppekohal. Tasulise õppekoha puhul kehtestatakse vastava tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is [8]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vajaduspõhise toetuse saamiseks on seatud järgmised tingimused:

  • kõrgkooli sisseastumine 2013/14. õa või hiljem;
  • perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 299 eurot
  • täiskoormusega õpe ja õppekava nõuete täitmine täies mahus(100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.


Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel). See on tulu, mida pereliikmed tuludeklaratsioonis deklareerivad (palgatulu, mitteriiklikud stipendiumid ja toetused, pensionid, ettevõtlustulu jne). Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas (samal ajal, kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine).


Vastavalt kuusissetulekule jagatakse toetused kolme kategooriasse:

  • kuni 74,75€ suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 220€
  • 75,76€ - 149,50 € suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 135€
  • 149,51€ - 299 € suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 75€.


Toetuse saamiseks peab esitama taotluse riigiportaalis aadressil www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust, sellepärast soovitatakse taotlus esitada semestri esimesel kuul – septembris või veebruaris.

Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks ei ole numbriliselt määratud. Kehtib õppekava täies mahus täitmise nõue, mille puhul aastas peab kumulatiivselt olema kogutud 60 EAP. [9]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

  • X - 20 EAP
  • Y - 28 EAP

Õppekulude osalise hüvitamise aluseks on õppekava täies mahus täitmise määr, mis 2014/2015 aastal on 27 EAP-d semestris. Antud näite puhul on esimese semestri lõpuks kogutud 20 EAP, mis on 7 EAP vähem, kui kehtestatud määr, mille tõttu tuleb teise semestri alguses tasuda 7 x 50€ = 350€.

Teise semestri lõpuks on kumulatiivselt kogutud 20 + 28= 48 EAP-d, mis on 6 EAP-d vähem, kui kehtestatud määr ning nende eest tuleb tasuda 6 x 50 = 300€.

Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 13 EAP ulatuses, mille tõttu tuleb kokku tasuda 650€. [10]

Viited