User:Eromanov

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Autor: Elizaveta Romanova
Rühm: 11
Tudengikood: ******86
Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

Essee

Esimesel loengus räägiti üldiselt EIK-i õpingu korraldusest. Esimesena esines Merike Spitsõn, kes on õppekavade arendusjuht. Merike tutvustas meid õppekorraldusega, sisekorraga, kaasnevate riskidega ning ka raamatukoguga. Teisena räägis Merle Varendi, kes on kvaliteedijuht. Ta rääkis meile stipendiumist ning sellele kandideerimisest ja tagasisidest. Juri Tretjakov tutvustas meid MOODLE-ga ja IT Kolledzi WIKI-ga, kus võime vaadata salvestusi ning kust võime leida vajaliku informatsiooni. Andres Septer on meie aine õppejõud, kes andis ülevaate IT erialal toimuvast, tutvustas ka meile oma ala ainega, ning andis soovitused kuidas kooli edukalt lõpetada.Lisaks, rääkis mida huvitavat on võimalik veel teha peale loenguid.

Teises loengus , kus oli esimene külalis esineja. Selleks oli Andres Kütt, kes on Skype arhitekt. Ta jagas meiega väga häid soovitusi. Rääkis endast ühe väga põneva loo .Kuidas ta arvutiga kokku puutus. Kõik algas sellest, et talle anti suveks koju arvuti. Pärast ta kirjutas asembleris Juku file managere, see nii huvitas teda, et ta sidus oma elu progrmameerimisega. Nimelt läks Tartu Ülikooli ja lõpetas selle . Pärast ülikoooli astus ta oma esimesele töökohale. Andresel tekkis tunne ,et ülikoolis õpituks jäi siiski vähe ning otsustas minna EBSI. Andres Kütti sõnul ei piisa ainult sellest , mida õppejõud räägib loengus, pead ise midagi juurde õppima ja rohkem uurima oma ala kohta ,et oleks võimalus ennast arendada ja loomulikult olla konkurentsivõimeline ja edukas. Kui sa tunned ,et sulle ei piisa nendest teadmistest ,mis ülikoolis said ,siis on sul alati võimalus minna kuskile kursusestele või ülikooli nagu tegi seda Andres.

Kolmandas loengus oli minu jaoks üks huvitavamaid. Meid külastasid Kristel ja Marko Kruustük. Nad on ITK vilistlased. Kristel ja Marko rääkisid meile testimisest ja startupist. Jagasid meiega oma edulugu, kuidas nad alustasid oma firmaga Testilo. Rääkisid kuidas neil tuli idee. Nende lugu oli nii huvitav . Lool olid ka takistused ja probleemid ,kuid kui mõelda ,siis iga algus on raske .Alusasid nad protsessist ,protsess ise näis olevat keerukas ,aga nagu ikka said nad ka sellega jaole. Nende loeng huvitas ka sellepärast et, kui astusin keskkooli mul tuli idee, et tulevikus oma elu samuti selle ettevõtega kokku puutuda. Algusel tegime oma õpilasfirma, võtsime osa erinevatest HITSA konkursitest, ning ka proektides, aga varsti meie õpilasfirma idee ise ei toonud väga palju kasumit ja me tahtsime millegi teisega turule tulla. Kogusime palju infortmatsiooni ja jäime seisma startupi peale. Kuna me olime veel 16- aastased, võiksime ainult unistada sellest. Mõtlesime selle peale ja lõpuks otsustasime, et peame minema midagi head õppima, mis tulevikus on nõutud. Meie otsustasime IT minna õppima ja kui kõik hästi läheb siis meil on plaanis oma startup luua. Marko ja Kristel rääkisid palju startupidest ja võtsin ka endale palju tunde selle kohta. Minu meelest, see loeng oli väga huvitav ja täis soovitusi.Loengust sain ka teada, et tänapäeval on oluline nii püsivus kui ka kanatlikus, kui tahad head tulemust saada, nii õppimise kui tööl kui ka kogu eluks.

Neljanda loengu viis läbi Lembitu Ling. Ta pidas kõne süsteemiadministreerimisest. Lapsepõlves veel ei teadud et ta tulevikus IT kokku puutub, kuna ta rohkem oli huvitatud keemiast. Ta on töötanud katuse plekksepana, transporditöölisena, külmmasinate mehaanikuna ning ka elektroonikuna. Tal puudub IT haridus, aga on väga pikk töökogemus.Kogu elu üritas eemal hoida sellega mis puudutab arendust. Juba tol ajal ei meeldinud tal programmeerimine, sest talle ei meeldi koodi kirjutada. Kui tal on vaja koodi, siis ta kasutab koodi,mida ta modifitseerib ning rakendab seda enda jaoks. See on ka aja säästmine. Lisaks Lembitu ütles, et esiteks hea süsadmin on see ,kes on nähtamatu, kes tuleb tööle ainult siis, kui on vaja.Teiseks, hea süsadmin ei tee kõike käsitsi, kuna parem on skriptida, salvestada kuskile ja siis tulevikus kui on vaja seda taaskasutada. Lõpetuseks annas ka soovituse, et IT seadus kehtib kõigile ja ei maksa enda võimed üle ja enda jaoks modifitseerida ja üle hinnata, kuna peagi energia läheb otsa.

Viienda loengu viis läbi Andres Septer koos Einar Koltšanoviga. Andres Septer räägis IT-ala töökohtadest ja nende valimisest ning Einar Koltšanov Scrum Masteri tööst. See loeng oli täis soovitusi erinevate teeemadel. Meie õppejõud rääkis, enne kui te lähete tööle leidke inimene, kes juba töötas seal, kui ei õnnestu siis küsige kas võib tulla ja vaadata ,kuidas töö protsess kulgeb seal. Räägiti samuti Võrgustiku teemast. Aastaid tagasi Eesti IT ring oli nii võrk väike, et kõik tundsid kõike,aga tänapäeval see on mainstream. It kolledz on koht ,kus tänapäeval luuakse sidemeid. Veel räägiti väik eettevõtlustest. Hea näide oli kohvimasinaga. Kui on mingi viga kohvimasinaga kõik vaatavad IT inimest ,kes oskaks seda parandada või öelda ,mis viga tekkis . Ei ole soovitav minna tööle, kus sa oled üksinda, kus oled ainuke ja kõik sõltub sinust ja kõik töö on su kaelas, sest nii sa ei saa võtta puhkust või kui on tervisega proobleeme, siis kõik tülitsevad sind sel ajal. Einar Koltsanov läks esialgsest õppima meditsiini. Võimalus liikuda on sinu võimalus muutuda ja õppida ning seda kogu elu. Sinu teadmised annavad sulle võimaluse pürgida ja olla parem kui sa oled.

Kuuendas loengus rääkis Ivar Laur. Kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja, töötab Maksu- ja Tolliametis. Rääkis andmete analüüsimist ning IT valdkonna vaatenurgast ja millega nad tegelevad. Teemaks oli “Andmed ei allu analüüsile”. Alguses ta mainis, et maailmas on keegi, kes teab sinust rohkem ja paremini. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata. Selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurssi .Ivar Laur andis meile ülevaate EMTA näitel andmeanalüüsist, selle vajalikkusest ja tulemustest ning tehnilistest nõuetest ja probleemidest. EMTA puhul on analüüsist tulenevad objektiivsed otsused vajalikud ressursside õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks ehk isikute/ettevõtete käitumise analüüs, riskikäitumise kaardistamine ning riskiprofiilide koostamine. Andmeanalüüsi puhul on oluline sisendandmete vormindus, et hiljem oleks võimalik väljundina leida enda jaoks vajalikke ja sobivaid andmeid. Probleemina tõi Ivar välja, et olemasolevaid andmeid ei kasutata, neid ei ole piisavalt, olemasolevad ei ole struktueeritud formaadis või neid lihtsalt ei osata õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs ise on väga keeruline töö ja lihtsad ei ole ka selleks vajalikud tehnilised lahendused. Seda eriti olukorras, kus analüütikud ise ka päris täpselt ei tea, mida nad pikemas perspektiivis tahavad või vajavad. Ivari jutust selgus, et analüütikute ja IT vaheline mõistmine ei ole ka kõige parem. Siinkohal tuleb meelde eelmises seminaris rääkinud Einar, kelle sarnast oleks analüütikute ja IT vahele vaja, et nende koostööd parendada. Või siis analüütiku teadmistega administraatorit, nagu mainis Andres Septer. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning et spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

Seitsmendas loengus meid külastas Jaan Priisalu. See on väga huvitav isik, kes praegu töötab TTÜ-s ning ka õpib, et saada doktori diplomi ka samas kohas. Rääkis meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tema esitlus oli väga huvitav, kuna oli juttu infosüsteemist ja küberkaitsest. Rääkis, et tänapäeval palju inimesid ei tea interneti turvalisusest. Tänapäeval kõik vahetavad teistega igasuguseid pilte, faile ja ei pööra tähelepanu , kas antud fail ei too viiruseid. Kõik saadavadd üksteisele minngeid faile, mis teised avavad ja see võib tulla talle juba viirusega, sest ei tea mida üks või teine veebileht failiga teeb ja nii see levibki. Mõned kasutavad erinevates kohtades sama salasõna ja paroole. Samas on see hästi mugav, aga kui mõelda kui turaviline see võib olla ,siis arvan ,et see pole väga turvaline.

Viimases kaheksandas loengus meid külastas Hedi Mardisoo AS Starmanist, kes rääkis meile turundusest ja brändist IT valdkonnaga seotud maailmas. Tutvustas meiega brändi ja turundusega. Kuna olen huvitatud väga selles ettevõttes, see loeng tundus väga kasulik minu jaoks. Hedi sõnul, enne alustamist peab läbi mõtlema lihtsamad küsimused. Ta rääkis täpsemalt turundusest ja mis on ohu kohad. Paar sõnu rääkis growth hackingut ja pipedriveist, sellega olen juba kokku puutunud enne seda loengut, aga oli väga huvitav kuulata tema juttu. Ettevõttes on väga tähtis koostöö ja suhtlemine, sest kui kõik liikmed ,kes meeskonnas ei aita üksteist ja ei toeta, siis see ei ole meeskond. Hedi loeng oli väga õpetlik kõigile ning jättis kõigile oma õpetliku loenguga hea mulje.

Kokkuvõtteks tahan öelda,et kõik loegud olid omalt poolt omapärased. Kõik nad laiendasid silmaringi antud ala kohta. Kuidas ütles Andres Kütt :On ainult üks inimene, keda huvitab oma elu see on sina ise! Nii meie näitel Sina ise otsustad kas sul oli vajalik tõusta. Iga kolmapäeva hommikut ootasin ma põnevusega ,et laiendada oma silmaringi ning minna loengusse uusi teadmisi saama. Aga Tänu Andres Septerile ja Kristjan Tarmole, kes otsisid välja Eestist tugevad spetsialistid, kes on midagi saavutanud ja lisaks annaksid ülevaate oma tööst ning tutvustas oma erialaga, me saime tutvuda erinevate inimestega, erinevates valdkondandest. Loeng jättis hea mulje ning andis väga hea ülevaate ja ettevalmistuse tulevikuks.

Õpibgukorralduse küsimused

Küsimus A

1)Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Ühe õppeaine raames on õigus eksamit sooritada kolm korda. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

2)Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga

3)Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.

4)Mis on tähtajad?

Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva

5)Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta .

6)Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€

Küsimus 4

1)Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?

Vormikohane taotlus koos vajalike lisadega tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavaid pädevuste omandatust tõendavaid dokumente, mispuhul võib komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni üks kuu alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest.

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

b. tehtud tööde näidised;

c. kolmandate osapoolte tagasiside jms

2)Millised on tähtajad?

Taotlusele peab lisama oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemat töökogemust tõendavad dokumendid: töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; tehtud tööde näidised; kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Lisaks muudele tõendusmaterjalidele tuleb esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

d. on kajastatud kogemusest õpitut;

e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

3)Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Varasema töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X = 27 / y = 25

Vastus

Andmed:

X = 27

Y = 25

Vajalik EAP-de hulk õppeaastas on 54 EAP

Ühe EAP hind on 50€ ning vajalik EAP hulk õppeaastas on 54.

Lahendus:

27+25=52 EAP 54-52=2 EAP 2*50=100€

Vastus: Arve suurus on 100 eurot.