User:Erschult

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Erik Schults Esitamise kuupäev: 18. Oktoober 2016

Essee

Riigi infosüsteemide peaarhitekt Andres Kütti sõnul on arhitekti töö juhtida keerukust ning et ta ise ei loo mitte mingisugust väärtust, vaid ta üritab hobust liikuma panna talle saba alla puhudes. Igal inimesel ja organisatsioonil on olemas mingi võimekus toime tulla keerukusega. Iga funktsioon, mida süsteemi lisatakse, lisab ka keerukust. Kui keerukus kasvab liiga suureks siis kaob organisatsioonil võimekus seda organisatsiooni juhtida. Arhitekti töö on hoida seda ära ning kulutatad keerukust nii, et iga ühik keerukust lisaks maksimaalselt ärilist väärtust. Peale selle peab ta veel olema suuteline külge panema ärilistele otsustele keerukuse mõõtu. Loengu alguses rääkis Andres Kütt oma kosmilisest akadeemilisest teest ning seal juures andis ka mõningaid soovitusi:

  • Akadeemiline tee on tegelikult äge - minge nii ägedasse kooli kui võimalik, kuna koolil ja koolil on ikka päris suur vahe.
  • On täpselt üks inimene, keda päriselt huvitab teie hea haridus, ja see olete teie.[1]


Kristel ja Marko Kruustükk rääkisid oma eduloost, kuidas nad kolm ja pool aastat tagasi lõid startupi Testlio, mida nad ümbermaailma reklaamimas käisid ning mis on neid tänaseks teinud Eesti noorimateks miljonäärideks. Peale selle jagasid nad palju harivaid ja kasulikke mõtteteri. Enne enda edulooni jõudmist rääkisid Kristel ja Marko estonianmafiast ehk eesti startupidest: TransferWise, PipeDrive, Starship Technologies ja GrabCad. Mõned mõteterad esitlusest:

  • Tuleb olla leidlik ja jääda lapseks selles startup maailmas, kus tuleb välja paista.
  • Kui te tahate startupi teha siis tuleb vaadata, mis teie enda kirg on
  • Edulood ei sünni üleöö, vaid tuginevad rasketel pingutustel üle aastate
  • Mitut asja ei tasu korraga teha, vaid tuleks ühele ideele 100 protsenti fokuseerida
  • Tiim on kõige olulisem faktor startupide juures
  • Kui sa teed startupi ja sul pole raha siis sa pead palju ise tegema, mille käigus sa ka õpid palju erinevatest valdkondadest[2]


Lembit Linigil, Snakemanil, on 21 aastat puhast töökogemust IT valdkonnas. Alustas toiteplokkide ning monitoride parandamisega ja preaguseks on temast saanud arhitekt, kogu oma IT karjääri jooksul on ta üritanud hoida ennast eemal arendusest, talle ei meeldi koodi välja mõelda. Loengu vältel rääkis Snakeman endast, jagas mõningaid soovitusi ja rääkis sellest, milline on hea süsadmin ja kui oluline on koostöö. Tal polnud alguses õrna aimugi, et lõpetab IT valdkonnas, talle meeldis tegelikult keemia. Lausa nii väga, et kunagi pidi terve põhikool tema pärast evakueerimine. Lembitu kogemuste kullafond:

  • Hea süsadmin on see, kes on piisavalt laisk, et kõik korduvad tegevused ära scriptida
  • Vastutus valdkonnad peavad olema erinevate süsadminite vahel kokkulepitud. Ei saa olla nii, et on minig kast, keda administreerib "keegi".
  • Ei ole hea süsadmin see, kes on koguaeg pildis ja olemas - ta süsteemid töötavad proaktiivselt ja ta on majas siis, kui teda vaja on
  • Ärge laske endale pähe istuda. Kui on vaja 24/7 toimivat süsteemi hallata siis on vaja vähemalt kolme töötajat.
  • Alati, kui on võimalik kasutada keskhaldust siis kasutage seda võimalikult varajases faasis - suvaline keskhaldus aitab vältida rutiinseid tegevusi.

Loengut kuulates jäi kõrva, kuidas Lembit rääkis käsu MAN kasulikusest. Tema arvates MAN ja käsunimi annab sulle küll rohkem pusimist, kui stackoverflowst valmis lahenduse leidmine, kuid aitab näha, mida selle käsuga veel peale hakkata. Septer lisas: "Kui te tahate olla admin siis te peate oma süsteemist ülekäima". Olen täiesti nõus - oma pisikeste kogemustega olen jõudnud järelduseni, kui stackoveflowst pidevalt koodi kopeerida siis tulemuseks on see, et lõpuks ei osata koodi kirjutada, vaid seda kokku kopeerida.[3]


Andres Septer rääkis neljandas loengus Eesti IT tööturust üldiselt, kuidas seal ellu jääda ning millised on valikud. Heale töökohale pääsemine eeldab, et teil oleks kontakte - kõik avalikus sektoris liikuvad töökohad on tegelikult jäänused, mida keegi firma siseselt ja töötajate tuttavatest ei taha. Enne tööle asumist tasuks kontrollida ettevõte tausta, tavaliselt pole sisene elu nii lilleline nagu esmapilgul tundub. Katseajal tasuks jälgida, et firma sisene juhtimisahel oleks paigas, DevOps sügavalt juurutatud ning et te ei oleks üksi - üksi on paha. Riigi asutustes ja suurtes enterpraisides vohab tavaliselt korporatiivne aeglus, bürokraatia, mille tagajärjel võtavad tööprotsessid mitmeid kordi rohkem aega. Startupid on ebastabiilsed ja väikeettevõtetes võite lõpetada kohvi masina parandajana. Kuhu siis minna? Septeri sõnul võiks Eesti mõistes keskmine ettevõte olla just SEE koht, kus töötada. Miks? Seal saab palka, enterpraisihais pole veel levima hakkanud ning protsessid on enamasti paigas. Einar Koltšanov, Scrum Master, jagas mõningaid tõdemusi IT ja äripoole suhetest ning tõi välja IT valdkonna eripärasid. "IT-s on võimalik muutuda ning õppida elukestvalt - vahetada oma eriala. See võimalus tagab huvitava ning vaheldusrikka elu": ütles Einar. See on ka üks põhjustest, miks mina otsustasin asuda õppima ITK-sse. Enne Scrum Masterina tööle asumist oli Koltsanovi pilt IT ja äripoole suhetest järgmine: IT ei mõista äri, kuid äripoole arusaam IT-st on ilmselt veelgi halvem. Pärast agiilsesse keskkonda sattumist ja metamorfoosi läbi elamist sai ta aru, et mõlemad pooled peavad muutuma, õppima üksteisest aru saaama. Arusaam tagab selle, et nähakse ühtset visiooni ja nauditakse koos töötamist. [4]


Ivar Laur on töötanud MTA-s üle 14 aasta. Ta ütles, et tal pole seal kunagi seal igav hakkanud, kuna tegeleb riskianalüüsi funktsiooni arendamisega, mis on tema jaoks huvitav. Esitluse vältel oli tema põhiprobleemideks oli see, kas andmed alluvad või siis ei allu analüüsile. Peale selle rääkis ta veel kuidas MTA-s pättidele järele jõutakse, kuidas nendega tegeletakse ning miks analüütikud püüavad emotsioone vältida.

Andmed tavaliselt alluvad küll analüüsile, aga neid kas ei osata kasutada, ei osata tõlgendada, ei taheta kasutada, ei ole piisavalt palju või on nad lihtsalt halvasti struktureeritud(andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutusvajadustele). Analüüs saavab tugineda ainult objektiivsetel otsustel, kuhu suunata raha ja resurssi, inimesi. Kui lähtuda emotsioonist siis see viib sinna, et rapsitakse hästi palju tühja. Kunagi pole aega tegeleda kõigega. Kui sul on tervik pilt läbi analüüsitud siis sa näed millest sa võid loobuda, millest sa saad suurimat kasu ning oled võimeline tegema objektiivseid otsuseid.[5]


Jaan Priisalu rääkis oma eluloost ning põhiliselt küberkaitsest, selle olemusest ja missioonist.

Küberkaitse pole iseenesest mitte midagi muud, kui pidev õppimine – mineviku vigade analüüsimine ning uuringu tulemuse rakendamine tuleviku kaitsmiseks. Kõige olulisem on see, et me peame iseendast aru saama, mis on meie tugevused ja nõrkused. Kahjuks ka küberkurjategijad saavad sellest aru, nad õppivad oma vigadest ning järgmine rünnak on kindlasti mitmeid kordi laastavam, tugevam ja läbi planeeritum kui varasem. Seega vastase mõistlikuks mõjutamiseks on vaja ka vastasesele pihta saada.

Kaks pead on targem kui üks - mida suurem gruppeering seda rohekem on ta suuteline tegema kas kurja või head. Ja kuna küberis käib pidev võistlus vaimude vahel siis tahest tahtmata on mõistlik teha koostööd teiste riikidega, kes üritavad oma rahva eluviisi kaitsta.

Kuidas me siis tegelikult oma küberit kaitseme? Tuleb reguleerida inimeste vahelisi suhted, panna paika kindlad reeglid. Inimesed tuleb meelitada usaldama süsteemi, kuna süsteem võib minna katki ainult kahte moodi: ta lihtsalt ei tööta või siis teda ei kasutata.[6]


„Tänapäeval oma brändi edukas turustamine ilma korraliku andmeanalüüsi teostamiseta on pea võimatu”: rääkis Hedi Mardisoo. Loomulikult on ka erandeid – super hea toode, mis läheb inimestele korda müüb iseennast.

Kes, kus, miks ja kuidas hakkab toodet ostma: turundusspetsialistide põhiliseks tööks on nendele küsimustele vastuste leidmine. Analüütika teeb turunduse palju kergemaks, sest andmeanalüüs tagab, et toode jõuaks just selle inimeseni, kes seda reaalselt vajab, tahab. Andmeid kogutakse tavaliselt erinevate kampaaniatega, olgu selleks siis tudish piip või mis iganes. „Bränd on see, mida inimesed sinust räägivad, kui sa lahkud ruumist”: Jeff Bezon. Samas võib brändist mõelda kui vihmavarjust, mille all käib turundus ehk see kuidas, kus, kellele toodet müüakse.

Nii arenduses kui ka turunduses kasutatakse sarnaseid metoodikad. Startupide puhul teostatakse turundust tavaliset agiilselt – palju ei planeerita, tehakse ja testitakse vaheldumisi. Suuremate enterpraisihaisu levitavate ettevõtete puhul on tavaks alguses teha põhjalik analüüs ning seejärel alles alustada arendus/turundus töödega.[7]

Notes

Erialatutuvustuse longutes käides jõudsin järelduseni, et ilma analüüsita pole IT-s midagi tõsisemat võimalik teha.

Jaan Priisalu esitlusse oli kokkupakitud väga palju informatsiooni, sellest oleks võinud juba omaette essee kirjutada.

Andres Kütt rääkis tehnikast, et kui küsida mingi asja kohta 7 korda järjest miks siis jõuatakse tuumprobleemini välja. Mina siis kell kaks öösel pidasin endaga diskussiooni, et miks ma seda essed üldse preagu kirjutan. Peale kümmet minutit jõudsin ma küsimuseni: "Miks on vaja minna kosmost avastama?".

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus
Eksameid on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[8] Et kordussooritus teha, tuleb kokku leppida õppejõuga. [9] Registreerimine korduseksamile toimub õisis.[8] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[8] Korduseksamid ja -arvestused on RF õppijatele tasuta ning OF õppijatele tasulised.[8] Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.[10]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus
Et vahetada õppekava tuleb esitada EIK rektori nimel vabas vormis avaldus 1 tööpäev enne punase joone päeva. Võimalus on selleks kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.[11] Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[12]
RE/RF õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.[13] Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses.[14]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

2016/2017 õppeaastal tuleb õppekulud osaliselt hüvitada, kui pole täidetud 27 EAP semestris, õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[15] Ehk siis kokku tuleb kahe semstri peale täita 54 EAPi.

X = 25

Y = 19

(54-25-19) * 50€ = 500€

Vastus
Esitatava arve kogusumma on 500 eurot.

Viited