User:Etaklai

Essee

Esimene loeng oli muidugi kõige tähtsam ning praeguse hetke jaoks kõige informatiivsem. Tekib vähemalt mingisugune arusaamine, mis koolis toimub. Saab teada teatud reeglid. Esinejad teadsid, millest neil tuleb rääkida ja millised probleemid meid edasi ootavad. Nemad muidugi teadsid, milliste muredega õpilased pöörduvad iga aasta kooli töötajate poole ning seega oli ka lihtne suunata, milliseid tekste lugeda.

Mind isiklikult üllatas selle aine sisu lõpuks. Ei oodanud suvel aine kirjeldust vaadates välisesinejaid ja üldises IT igapäevaelust nii palju informatsiooni saada. Ootasin pigem, et kogu kursus on lühem ning sisaldab ainult seda, mida räägiti esimeses tunnis. Ehk siis õppeaine sisu oleks õpetanud kuidas koolis ellu jääda ning üldisi reegleid, mis tuleb täita. Teises loengus, kui Skype töötajatest ITK lõpetajad rääkisid lihtsalt oma kogemustest, siis see oli väga positiivne. Nemad tutvustasid ühte esimestest võimalikest töökohtadest peale kooli lõpetamist ning rääkisid ka üldiselt erinevatest arenguvõimalustest. Helpdeski alal töötades on võimalik laiendada oma teadmisi üldiselt IT alal ning saab ka esimesed firmas töötamise kogemused. Sealt oleks juba edasi võimalik liikuda programmeerijaks, testijaks.

Karma loengus oli räägiti teatud kohustustest internetis käitumisel. Võiks jääda viisakaks ning inimeste kirumise asemel luua mingisugune diskussioon nende vagel, et leida probleemidele lahendusi. Räägiti ka üldsisest kohustuste täitmisest. Paljud kokkulepped ka arvutimaailmas tehakse suusõnaliselt ning lihtne on sellisel juhul oma kohustustest taanduda, kuid samas rikub see kergesti ära ka inimese enda imago kas selles firmas või IT valdkonnas üldiselt, sest Eesti pole väga suur ning kiirelt liiguvad teadmised, kes on millega hakkama saanud või alt ära hüpanud. Mingit suurt jama tehes võib järgmine kord olla väga raske Eesti suuruses riigis tööd saada. Seetõttu võib-olla peab vaatama välismaale.

Samas loengus ka räägiti lähemalt freelanceri elust, millega Martin Paljak ka ise oli enamus aega oma karjäärist tegelenud. Räägiti võimalustest välismaal erinevaid otsi tehes saada kogemusi ning ka väikse õnne ja juba omandatud oskuste korral teenida väga korraliku palka.

Üks huvitavaid mõtteid, mis läbi käis mitmest loengus oli, kas ennast arendades liikuda laiemate teadmiste poole või rohkemate teadmiste poole mingit teatud väga kitsast valdkonnast. Isiklikult ma arvan, et Eesti oludes oleks parim ikkagi omada võimalikult laia kogemustepagasit ja teadmisi. Põhjus oleks selles, et kui ühel väga kitsal alal tööd tehes mingil põhjusel see töökoht ära kaob, siis võib Eestis töö leidmini väga keerukaks osutuda. Eesti suuruses riigis lihtsalt võib-olla polegi nõudlust rohkem sellele kohale. Sel juhul oleks muidugi välismaal palju võimalusi töö leidmiseks, kuid juhul kui ei taheta lahkuda Eestist, siis võib tekkida probleeme. Kui on keskmisest suuremad kogemused enimkasutatavate programmeerimiskeeltega ning kuigi sa pole tippspetsialist, siis võib ikkagi lihtsam olla tööd leida, juhul kui eelmine ametikoht peaks kaduma mingil põhjusel.

Enesearendusest räägiti ka muidugi kogu aeg erinevates võimalustest kinni haaramisest ja pidevast tööst enda kallal. Iga päev tuleb midagi uut juurde õppida, muidu on see raisatud päev. Erinevad võimalused olid muidugi näiteks Erasmusega välismaale minek. Erinevad projektid, millega saab täiendada oma portfooliot ning üldiselt luua uusi tutvusi. IT tööturu alane loeng seletas kuidas firmades IT arenduse ja äri pool omavahel töötavad. Kuidas üks saab teisest kasu nii, et igaüks saab tegeleda sellega, mis talle meeldib. Programmeerija ei pea käima mööda kliente ja müüma oma tooteid, vaid selle jaoks on olemas müügimees, kes suudab sama lahenduse eest küsida tõenäoliselt suuremat tasu nii, et müügimees ja arendaja mõlemad teenivad tunduvalt rohkem, kui eraldi töötades.

Halvema poole pealt rääkides, siis näiteks Ignite maailma loeng mulle väga suurt huvi ei pakkunud tegelikult. Kuigi kõik inimesed, kes andsid meie see semester loenguid, rääkisid oma töökohtadest ning paratamatult koos sellega nad ka reklaamivad oma tööandjaid, siis Ignite grupp tegi seda teistest tunduvalt enam. Ka nende esinejad polnud väga sujuvad. Neil oli selgelt küll olemas varasem esinemiskogemus ja esinemisteemad olid läbi mõeldud ning eelnevalt ette valmistatud, kuid sujuvusest jäi puudu. Tähtsamate asjade eraldamine vähemtähtsaist jäi nõrgaks. Agiilne arendus oli loengu põhiteema küll aga mulle see väga palju selgemaks sellest ei muutunud.

Minu suurim ootus oleks ilmselt, et järgmistel aastatel oleksid kõik esinejad huvitavad. Et järgmise aasta esmakursuslastel oleks huvitav kuulata. Seda on küll raske tahta, sest nagu ma aru olen saanud, siis igal aastal esinevad selle aine loengutes erinevad inimesed. Kuid mõnede inimeste esinemine polnud väga sujuv ning huvitav kuulata. Samas teiste loengusse läheks teinekordki kuulama. Minu arust võiks mõned paremad esinejad ka järgmisel aastal uuesti tulla. Ning halvemate asemel uued võtta.

Üldiselt oli aine huvitav. See andis mõningased teadmised teadmised, mis toimub ja kuidas toimib IT valdkonnas Eestis ja ka välismaal. Räägiti lähemalt, millega tegelevad ja kuidas elavad IT valdkonna erinevad spetsialistid nagu testijad, helpdeski inimesed ja freelancerid. Millele süveneda õppides, kui erinevaid aineid läbid ja valikaineid valid ning muidugi kuidas üldse koolis hakkama saada ja aineid läbida. Muidugi oli iga loengu alguses jälle huvitav nähe kes siis seekord kohale on tulnud ja millest ta räägib. Iga hommik jälle väike üllatus varuks. Poleks midagi selle vastu kui ka järgmised kaks kuud see aine edasi kestaks. Sellisel juhul peaks muidugi leidma uusi teemasi ja võib-olla ITK siseseid inimesi ka peale ainult esimese loengu kasutama. Näiteks semestri alguses olnud loeng „Kuidas koolis ellu jääda“ sobiks ka selle aine konteksti ma arvan. Ja ka selle loengu andjad olid väga huvitavad.

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksam tuleb kokku leppida õppejõuga ning õppeosakonnas määratakse uue eksami aeg. Järeleksami tegemine RE kohal on tasuta. REV kohal maksab eksami järele tegemine 14,2 eurot.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Teisel aastal saab minna õppepuhkusele tervislikel põhjustel(kuni 2 aastat), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel(kuni 1 aasta), lapse hooldamiseks(kuni lapse 3. aastaseks saamiseni), muudel põhjustel(kuni 1 aasta). Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid, kuid aineid deklareerida ei saa. Juhul kui ei ole lapsehoolduspuhkusel ja ei esita vastavat avaldust.