User:Etoming

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Erki Toming


Essee

Kui olin avastanud õppekavast aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“, ei uskunud, et seal aines võiksid käia rääkimas nii huvitavad inimesed ja samuti, et võib olla huvitav ning põnev. Peale esimest loengut arvasin ma veel rohkem, et loengud tulevad igavad, mis tutvustavad ainult õppekavasid ja kooli ning õppekorraldusest. Kuid minu arvamus muutus peagi.

Esimeseks loengu teemaks oli „Sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse“. See oli nii öelda „kõige pikem loeng“, kus tutvustati meile koolis sisekorda ja õppetööst. Saime teada palju huvitavat kooli kohta- näiteks koolis on nii öelda 3 ja pool arvuti klassi, pool on mõeldud mobiiliarenduseks. Samuti saime tutvuta õpejõududega (kes esinesid ees) ning saime teada, kus ja kuidas nendega ühendust saaks. Loeng oli minu arvates igav ning paari päeva pärast ei mäletanud midagi, kuid pärast aitasid märkmed ilusti välja. See loeng aitas mul hakkama saada esimesel nädalal ning tuli kasuks.

Teine loeng oli juba konkreetsem sisu poolest. Alguses tutvustas meile aine täpsemalt Indrek Rokk. Selles loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“, selle kandis ette Linnar Viik. Linnar Viik tegi väga hästi selgeks, mis asi on innovatsioon ehk kokkuvõttes uute ideede kasutamisele võtmine ning tõi selle kohta häid näiteid. Õppejõud tahtis teada meie arvamust, mis on innovatsioon. Pakkumised olid näiteks: 3D, elektriauto, roheline energia tahvelarvuti, android jne. Samuti on innovatsioon vana asja muutmine. Näiteks leib ning kui see ära viilutada siis on viilutatud leib. Viilutatud leib on palju mugavam tarbijale. Juhil ei tohiks olla palju eksimishirmu, sest sellest tekib ülejuhtimine. See lause jäi mulle väga meelde, sest samamoodi on ka õpilasel. Kui nad kardavad väga eksamilt läbikukkumist , siis jääb õppimisest ainult meelde, mis siis kui ma läbi kukun. Loeng oli väga kaasahaarav ning samuti väga huvitav kuulajale.

Kolmas loeng oli „Ideest teostuseni“, esinejaks Mart Mangus. See Loeng läks väga eelmise teemaga kokku, et kuidas saada oma ideest teostamise. Loeng oli väga huvitav ja pani kuulama, sest Mart Mangus on IT Kolledži vilistlane. Mart rääkis, kuidas teha oma väikest ettevõtet ning samuti, millest tasub eemale hoida, kui oma äri teha. Tõi väga palju näiteid omast kogemusest. Ning ta andis meile ka ülesandeid. Näiteks pidime mõtlema hea idee, millest teha ettevõtte ning selle kohta tegema SWOT analüüsi. Loeng väga palju innustas oma ettevõtet tegema. Mart Mangus tegi oma esinemise väga meeldivaks ning haarast kaasa sellega tudengeid. Isiklikult sain teada väga palju uut, kuidas teha ettevõtet ning kui ei tule esimese korraga välja, siis tasub ikka edasi proovida.

Neljas loeng oli „Robootikast IT Kolledžis“, esinejaks Margus Ernits. Loeng oli väga huvitav, sest see oli tudengi vaatepildis. Samuti pani loeng huvi tundma rohkem robootika kohta. Minu arust peakski loeng panema huvi tundma räägitust, millega sai Margus Ernits väga hästi hakkama. Kuid kahjuks polnud väga rahul läbiviimisega, tundus, et polnud väga hästi läbi mõeldud ning oleks võinud rohkem robootikast rääkida ning jäi natukene lühikeseks.

Viies loeng oli „Serverikeskuste võrguarhitektuur“, esinejateks Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann „net Groupist“. See loeng oli teistest juba tõsisem ja rohkem IT valdkonnas. Toomas Mõttus tegi nii öelda väikest reklaami Net Groupist. Jaan Feldmanni jutu peale on üsna keeruline teha kokkuvõtet, sest pole ise väga palju puutunud varem kokku serverikeskustega. Kui väga huvi pakkuv loeng oli ning pidi palju keskenduma, et saada aru loengus käivast jutust. Samuti tuli teemaks, et kui on suur ettevõte, näiteks swedbank, kus on palju arvuteid, siis peaks panema serversisse tarkvara ehk tarkvara läheks serveri kaudu käima. Siis on kergem teha tarkvara vahetust. Näiteks praegu on swedbankil xp ja praeguse süsteemiga on keeruline minna Windows 7 peale üle, sest arvuteid on nii palju. Kui oleks serveris, siis oleks see paari tunni küsimus. Kui kogu süsteemis on xp asemel Windows 7. Väga pakus huvi ning tuli tahtmine isegi väike server kodus püsti panna. Sain palju rohkem teadmisi näiteks, mis asi see nii nimetatud „Pilv“ tähendab õigupoolest.

Kuues loeng oli „Kas sellist IT-d me tahtsime?“, esinejaks Agu Leinfeld. Loengu teema pani mind väga mõtlema, et „kas tõesti sellist IT-d taheti?“. Loengus käsitleti sotsiaal IT ajalugu ja samuti korraks piiluti ka tulevikku. Loengus oli väga häid ja palju näiteid, mis aitasid meil rohkem aru saada asjast. Agu tõi välja, et üritades kõike kasutajasõbralikuks teha, oleme me teinud kasutajasõbralikuks ka maailmalõpu. Samuti võib tuua väike elektrikatkestus katastroofi. Agu Leinfeld pani väga hästi tudengeid ennast kuulama ja samuti kaasa rääkima ning mõtlema. Loeng avardas silmaringi ja pani väga mõtlema ning sain palju uut infot IT valdkonnast. Samuti pani võrdlema asju.

Seitsmes loeng oli „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“, esinejaks Anto Veldre. Anto Veldre tegi loengu väga lõbusaks ning pani huvitama tema ametist. Loeng põhines võrgukuritegevusest, nt interneti pettustest ja identiteedi vargustest. Samuti rääkis, kuidas toimub netiteel raha varastamine, et see mitme inimese kaudu kuni lõpuks saab varas summa kätte, kuid vahendajad võtavad oma raha. Minu arvates oleks võinud võtta natukene tõsisemalt teemasid mitte kõike nii naljaga.

Kaheksas loeng oli „ Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“, esinejaks Kalle Tammemäe. Kalle Tammemäe tutvustas TTÜ-t ja tema tuleviku plaane ning samuti IT Kolledži koostööd TTÜ-ga. Võrreldi Eesti ja Soome kõrgharidusmaastikud. Samuti ka võrreldi kõrgharidusi. Nt kui rakenduslik kõrghariduses on umbes 15% praktikat, siis bakalaureusõpe on ainult 2 ainepunkti. Väga meeldis, et tutvustati TTÜ Campus hooneid ning sai teada, kus saaks tudeng vabaaega veeta.

Kokkuvõtteks oli aine väga huvitav ning paljud teemad panid mõtlema ja uurima. Samuti sai palju uusi teadmisi juurde. Aine ülesse ehitus oleks võinud olla natukene teistmoodi. Samuti läksid paljud loengud liiga laiali. Kuid olen rahul, et selline loeng õppekavas sees ja muutus väga põnevaks. Samuti tuli palju kasu sellest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean registeerima õppeosakonda kaks tööpäeva ennem kordussooritust. RE tudengil on tasuta korduseksam kuid REV kohal olev tudeng peab maksma 13€ EITSA kontole ning esitama maksekorralduse registeerimisel. Õppejõul on õigus anda täiendavaid üledandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksami aja määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnaga.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

1) Tervislikel põhjustel- kuni 2 aastat. Peab esitama meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

2) Eesti käitsejõududesse teenima asumine - kuni 1 aastaks. Avaldusele peab lisama kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

3)Lapse hoodlamiseks - kuni lapse 3 aastase saamiseni. Avaldusele lisab tudeng lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.

4) Muudel põhjustel - kuni üheks aastaks. Saab minna alates teisest õpinguaastat. Avaldus saab esitada semestri punase joone päevani.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.