User:Evimberg

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine arvestus

Töö autor: Egle Vimberg
Esitamise aeg: 26.10.2016


Essee

Sügissemestri alguses toimus mitmeid loenguid IT-kolledži õppuritele tutvustamaks läbi erinevate IT valdkonnas tegutsevate inimeste kogemuste võimalusi ja andmaks nõuandeid tööturul hakkama saamiseks. Järgnevalt toon välja endale kõlama jäänud mõtted seoses videoettekannetes nähtuga.

Esimeses loengus tehti üleüldine tutvustus õppetöö korraldusest. Loengus polnud minu jaoks palju uut, kuna olen ka varem kõrgkoolis õppinud, kuid kindlasti tuli see kasuks mõningate teemade meelde tuletamisel.

Andres Kütt tutvustas lähemalt süsteemiarhitekti töö nüansse. Arhitekt puutub oma töös suures osas kokku ainult probleemsete süsteemidega. Arhitekti üks olulisemaid oskuseid on välja tuua probleemid nii, et inimesed suunduksid mõtlema probleemi ärahoidmisele või selle parandamisele. Kuna olen Andres Kütiga kaudselt ka tööalaselt kokku puutunud, siis mõistan nüüd tunduvalt paremini, miks on vahel vaja esitada teravaid küsimusi, millele projektijuhid ja süsteemi arendajad alati mõelda esimese asjana ei taha või ei suuda.

Kristel ja Marko Kruustük, Testlio kaasasutajad, rääkisid läbi isiklike kogemuste testimise ja start upi loomise võimalustest. Samuti rõhutasid nad turundamise olulisust, et püüda võimalikult palju tähelepanu ning teenida võimalikult lühikese ajaga maksimaalne kasum. Testijate töö on minu hinnangul samuti veidi väheväärtustatud, kuna tegelikkuses on neil väga oluline roll tervikliku ja toimiva süsteemi arendamisel.

Lembitu Ling tutvustas lühidalt enda karjääri ning süsteemiadministreerimise eriala. Hea süsteemiadministraator on tema selgitusel partner arhitekti, arendaja ja juhtkonna vahel, seletades ühtlasi mis ja miks on katki läinud ning kuidas seda viga on võimalik parandada. Lembitu suunitlus – soov süsteemi hästi hallata – kattub selle sisemise sooviga, mis innustas mind üldse IT Kolledžis õpinguid alustama.

Andres Septer jagas praktilisi nõuandeid enda koha leidmiseks tööturul. Väga oluline viga, millele töö otsimisel sageli piisavalt tähelepanu ei pöörata, on taustauuring, kuidas ettevõttes tööprotsess käib ning missugune on ettevõtte sisemine õhkkond. Samuti rõhutas ta ülikooli olulisust suhete loomise võrgustikuna.

Einar Koltšanovi ettekandest selgus, et agiilse juhtimise meetodi eesmärk on saavutada olukord, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ja nad on osaks samast eduloost. Toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused, kõik on tasakaalus ja nauditakse koos töötamist. Äripool peaks endale võimalikult täpselt selgeks tegema mida ta tahab, mõistma IT võimekust ja piiranguid, osalema testimisprotsessis. IT pool vastupidiselt võiks mõista äriprotsesse, väljundeid ja IT mõju neile, kasutada äriterminoloogiat, rääkida maksumusest ja riskidest ning asendada tehnilised SLAd lihtsa, ausa ja mõistetava aruandlusega. Hetkel töötan riigiasutuses, kus samuti üritatakse juurutada sellist agiilset töömeetodit ning seetõttu näen, et sellist ideaalolukorda ei ole sugugi kerge saavutada.

Ivar Lauri ettekanne selgitas lähemalt, miks on andmeanalüüsi vaja ning missugused on sellega kaasnevad probleemid. Ühe osa probleemidena tõi ta välja, et andmeid ei osata või ei taheta kasutada, neid ei ole piisaval, andmeid pole piisavalt, need pole struktureeritud formaadis või ei osata neid õigesti tõlgendada. Lisaks on probleemiks inimressursi ja vahendite puudus, mida tajun kõrvaltvaatajana ka oma igapäevatöös.

Jaan Priisalu tegi väga põneva ettekande Eesti Vabariigi küberkaitsest ning kuidas see täpsemalt korraldatud on. Tänapäeva arenevas maailmas on küberkaitse väga oluline ning puudutab meid aina enam ka meie igapäevaelus, kuna areneb ka infrastruktuur meie ümber – meie eluasemed, transport, haridussüsteem, tervishoid jm. Ühtlasi rõhutas Jaan koostöövõrgustike ja terviklikkuse olulisust. Kogu automatiseerimise alus on see, et andmete formaadis tuleb kokku leppida.

Heli Mardisoo selgitas oma ettekandes, et turundamine ja branding ei ole ainult turundustiimi/turundaja eesmärk ja ülesanne, vaid ettevõtte maine kujundamisel on oluline roll igal ettevõtte töötajal. Lisaks on oluline, et ka äripoole esindaja ja IT-inimesed suudaksid üksteisemõistmisele jõuda ning koos töötada ühise eesmärgi nimel.

Mul on väga hea meel, et IT Kolledž korraldab iga sügissemestri alguses esmakursuslastele selliseid eriala tutvustavaid loenguid, kuna see avardab õppurite maailmapilti, annab väga praktilisi nõuandeid tööturul läbi löömiseks ning selgitab lähemalt, mida üks või teine ametipositsioon ja valdkond endas hõlmab. Tegin ka endale väikeseid märkmeid veel lisaks, mida tulevikus silmas pidada.


Õpingukorralduse küsimuste vastused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerumine tuleb teha ÕISis, seejuures peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva. Õppeosakonnas määratakse eksamite toimumiseks kindlad päevad arvestusega, et eksamite vahele jääks reeglina kaks päeva, õppeainetel mahuga 6 ja enam ainepunkti kolm päeva. Eksamipäevad tehakse õppuritele teatavaks hiljemalt üks kuu enne eksamisessiooni algust.[1] Kordussooritud riigi finantseeritaval kohal on tasuta, tasulisel (OF) kohal tuleb tasuda 20€.[2]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus
Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:
• … kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
• … kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
• … kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne.
Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskisest sissetulekust pereliikme kohta. Toetuse taotlemiseks tuleb esitara riigiportaalis taotlus, mille tarbeks hangib portal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingute andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. Minimaalne ainepunktide arv semestris on 30 EAP. Kui õpilane mahtu ei täida, pole tal võimalik toetust taotleda.[3]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus
Kuna semestris on kohustuslik saada vähemalt 27 EAP-d, siis tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 2 EAP ulatuses sügissemestri eest ning 2 EAP eest kevadsemestril, kuna ainepunkte arvestatakse kumulatiivselt. Esitatav arve on seega 200€. [4]

Vastuste allikad

1. IT Kolledž (25.10.2016) Õppekorralduse eeskiri []
2. IT Kolledž (25.10.2016) KKK []
3. IT Kolledž (25.10.2016) Vajaduspõhine õppetoetus []
4. IT Kolledž (25.10.2016) Õppemaks []