User:Frjabini

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Frederick Rjabinin

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli väga huvitav aine. Huvitavaks tegi selle see, et igas loengus käisid erinevad inimesed, erinevatest valdkondadest meie silmaringi laiendamas. Anti soovitusi koolis hakkama saamiseks ja tulevikuplaanide tegemiseks. Erinevalt teistest ainetest sai selles tunnis kuulata inimeste enda elukogemusi ja nõuandeid, mitte karmi teooriat spetsiifilise aine kohta.

Esimese loengu teemaks oli õppekorraldus ja sisekord. Seal selgitati meile, kuidas erineb rakenduslik kõrgharidus bakalaureuseõppest. Bakalaureuse lõpetanu tunneb rohkem eriala aluseid ja rakenduskõrghariduse omandanu on rohkem eriala praktilise poolega tegelenud. Muud erinevust ei ole. Veel tutvustati meile erinevaid huvitavaid klasse, mis IT Kolležis asuvad ja ka mitmeid klubisid. Rõhutati ka seda, et õppekorralduse eeskiri on meile, tudengitele, nagu piibel ja see tuleb kõigil läbi lugeda kuna see sisaldab tähtsat ja vajaminevat informatsiooni. Toodi välja, et kuigi esmakursuslased saavad erinevatele stipendiumitele kandideerida alates kevadsemestrist, tuleks nendele julgelt kandideerida.

Teise loengu teemaks oli õppimine ja motivatsioon. Lektoriks oli Margus Ernits , kes on ka robootikaklubi juhendaja. Loengus rõhutas ta, et kui õpilane ei saa aru millest õppejõud räägib, siis tuleb sellest kindlasti märku anda. Olen ise ka sellise asjaga kokku puutunud, et istud klassis, õpetaja seletab midagi klassi ees millest enamus läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja kuna teema tundub liiga uus. Veel räägiti motivatsioonist. Minul on väga tihti motivatsiooniga probleeme ja ma teadvustan endale, et see on minu üks väga halb külg. Antud juhul olgu tegu, siis õppimise ja koolis käimisega. Loengus räägiti, et motivatsiooni tõsta, tuleb asi enda jaoks huvitavaks teha. Näiteks tegeleda millegi praktilisega, mis on mingi õppeainega seotud. Arvan, et see on väga hea nõuanne ja proovin ise ka rohkem teistmoodi asjadele läheneda. Veel selgitati selles loengus, et mis vahe on spikerdamisel, mahakirjutamisel ja plagiaadil. See oli minu jaoks huvitav, sest kuni selle loenguni olin ma kindel, et on olemas ainult spikerdamine kuhu alla kõik see halb läheb. Veel üks asi mis mulle meeldis oli see, et soovitati õppida rühmades. Ma arvan, et minule oleks sellest abi kuna üksinda tegeledes asjaga, mis otseselt suurt huvi ei paku, jääb alatihti motivatsioonist vajaka.

Kolmanda loengu teemaks oli innovatsiooni olemus ja juhtimine. Seal õppisin tundma innovatsiooni terminit, selle ajalugu ja tulevikuväljavaateid. See oli huvitav kuna sain teada, et kui tahetakse tulla välja millegi uue ja innovaatilisega, siis ei pea see olema maailmastaabis täiesti uus asi. Näiteks Eestis saaks püsti panna mingisuguse ettevõtte, mis tegeleb millegi sellisega, mida meil veel ei ole, aga mujal maailmas juba on.

Neljanda loengu teemaks oli IT-profid küberpättide vastu! Minu jaoks oli see üks huvitavamaid loenguid, sest mind on alati huvitanud kuidas küberkuritegevus toimib, aga ma pole ise uurimistööd selle jaoks teinud. Räägiti cardingust, raha väljapressimisest, identiteedivargustest jne. Minu jaoks oli uudis veel see, et igasuguseid rünnakuteenuseid saab lihtsalt osta. Huvi pakkus ka rahamuulade teema. Ennem ma ei oleks osanud arvatagi, et igapäevaselt internetis surfates võid iseenda teadmatusest tingituna saada süüdistuse rahapesu eest. Tänu sellele hoian kindlasti silmad rohkem lahti kahtlaste tööpakkumiste ja meilide ees, mis pakuvad palka peaaegu mitte millegi eest. Toodi näiteid ka Eestis toimunud küberkuritegevusest, mis oli üllatav, kuna siiamaani arvasin, et Eesti on nii väike koht ja siin ei ole olukord nii hull kui mujal maailmas.

Viienda loengu teemaks oli elufilosoofia ja IT Eestis. Esimene asi mis sellest loengust kummitama jäi oli see, et matemaatika ja statistika peavad olema täiesti selged. Muidu IT maailmas hakkama ei saa. Lektor tõi välja ka ühe probleemi. Tema arvates ei õpetata meile programmeerimist nii nagu seda kunagi töö tegemisel vaja läheb. Mina arvan, et see on nii, sest kooliaastate jooksul ei jõua selgeks teha kuidas eluliste ülesannetega tegeleda, sest algteadmiste pagas on üsna mahukas. Arvan, et selliseid asju õpib praktiseerides. Veel meeldis mulle jutt tõsiste suhete loomisest ülikooli ajal ja kui ohtlik see pikemas perspektiivis olla võib.

Kuuenda loengu teema oli Skype NOC Monitoring, millest rääkisid kaks Skype’i töötajat kes tegelevad süsteemi seirega. Mulle jäi mulje, et loeng oli halvasti ette valmistatud. Väga keeruliselt räägiti oma tööst Skype’s ja selgitati milles nende töö seisneb. Üsna humoorikas oli kuulata lektorite vastuseid neile esitatud küsimustele, sest eesti keelega segamini kasutati palju inglisekeelseid väljendeid. Palju asju jäi kahjuks segaseks.

Seitsmenda loengu pealkiri oli „Kuidas saada superstaariks?“ Selle all mõeldi, et kuidas saada IT maailmas tegijaks. Loengut andis ettevõtte Nortal projektijuht. Jällegi rõhutati õppimise tähtsust ja kuidas see mõjub positiivselt tulevikule. Veel mainiti, et kogemused on üks hinnatuimaid aspekte mida tööturul otsitakse. Meile tutvustati ka Nortali Suveülikooli. Seal viivad koolitusi läbi oma ala spetsialistid ja tehakse tööd reaalsete projektidega tuutorite käe all. See oli väga huvitav ja arvan, et ma kindlasti uurin seda põhjalikumalt ja kaalun nendest koolitustest osa võtta.

Kaheksanda loengu nimeks oli „Life is an Attitude“ ehk „Elu On Suhtumine“. Lektor viis läbi mänge, mis aitasid kaastudengeid rohkem tundma õppida. See muutis loengu väga huvitavaks. Veel jäi loengust meelde see, et öeldi välja mitmesuguseid inspireerivaid lauseid ja räägiti küsimustest, mida igaüks peaks iseenda käest küsima. See loeng erines teistest, sest seal tuli palju mõtlemistööd iseenda kohta teha.

Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et tegu oli väga silmaringi laiendava ainega. Sealt sai palju uusi teadmisi igapäevaste IT-ga seonduvate asjade kohta ja inspiratsiooni selleks, et ise millegagi hakkama saada. Enamustes loengutes rõhuti sellele, et õppida tuleb kohe ja praegu, sest just praegu on selleks õige aeg ja ma nõustun sellega täiesti.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. [1] Kokku saab leppida oma õppejõuga, sest kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [2] Järelarvestusele registreerumine toimub ÕISis. [3] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [4] Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. [5] (RF) õppekohal ei maksa midagi. [6] Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [7]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Tuleb esitada vormikohane taotlus. [8] Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. [9] Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. - Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt (alates sisseastumisest 2013/14). [10]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt. [11]

27-22=5

27-26=1

6 * 50€ = 300€

Esitatav arve on 300€