User:Gkosenkr

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Gert Kosenkranius Esitamise kuupäev: 8. november 2012

Essee

Minu IT alase uudise põhjal tehtud essee räägib tuleviku riigivalitsemisest arvutite abil. Oma essee idee sain uudisest "David Cameron testing app to aid government decisions". See räägib sellest, kuidas Briti peaminister David Cameron kasutab oma igapäeva töö tegemiseks uut veebipõhist rakendust, mille eestmärk on koguda sotsiaalvõrgustikest infot tõusvate trendide kohta, ning see siis edastada ühtlustatult ja kergeminiarusaadavalt. Hetkel veel piirdub selle rakenduse töö vaid info kogumise ja visualiseerimisega, kuid minu mõtetes, nii umbes paarisaja aasta pärast on see rakendus juba kõvasti edasi arenenud. Ja sellel teemal ma tahakski mõtiskleda. Minu lähenemisnurk on see, et tulevikus ei piirduta enam ainult info kogumise ja edastamisega, vaid arvutid hakkavad tegema ise mingeid järeldusi ja neid siis ministritele, valitsejatele pakkuma või siis hoopis andma erinevatele organitele otseseid korraldusi ilma vahepealse inimfiltrita. Kuid kuna arvutite võimsusel pole teoreetiliselt piire, siis saavad nad teha selliseid järeldusi ja ennustusi, milleni inimaju kunagi ei küündiks. Et see võimalik oleks tuleb õpetada arvutid tekstist ka aru saama, ehk siis luua tehisintelligents. Ma arvan, et selleni läheb veel küll kaua aega, kuid kunagi jõutakse selleni kindlasti.

Tulles tagasi nende otsuste juurde, mida loodav tehisintelligents vastu võtma hakkab, huvitab mind see koht, kus alguses on selline võimekus vaid mõnel suuremal riigil, kuid aja jooksul saavad ehk kõik riigid omale võime juhinduda riigijuhtimises arvutite tehtud otsustest. Teoreetiliselt saaks ju kõik need erinevate riikide arvutid omavahel ühendada ja nii tekiks ülemaailmne juhtimise võrk, millest oleks kindlasti kõikidele inimestele kasu. Ehk suudaks selline võrgustik lahendada hetkel käimas olevad riikidevahelised konfliktid ja panna aluse kestvale rahule kõikide riikide vahel. Ning kui seda mõtet veel edasi arendada on olemas võimalus, et kunagi lakkavad riigipiirid üldse olemast ja tekib tervet planeeti kattev niinimetatud "superriik", kus enam ei ole vahet inimeste rassil ja kultuurilisel taustal. Selline riik saaks veel kiiremini edasi areneda, sest enam ei kuluks ressursse mõtetule omavahelisele nääklemisele, vaid saaks neid rakendada näiteks energia tõhusamale rakendamisele. Selliseid "superriike" võime kohata George Lucase poolt loodud "Tähesõdade" universumis, kus iga planeet ongi eraldi riik, kuid selles universumis on see ilmselt tingitud härra Lucase vähesest ajast ja soovist oma maailma edasi arendada.

Kui nüüd edasi mõelda maailmast, mida juhib arvuti, siis minul tekib küsimus, et milleks meid siis veel siia vaja on? Loodetavasti mitte ainult selleks,et genereerida infot, mida arvutid analüüsida saaks. Või selleks, et seda võrku hooldada ja töös hoida. Kui selline võrgustik luua, tuleb selesse kindlasti sisse ehitada kaitsed, mis takistaksid sellel liiga targaks saada, nagu juhtus Skynetiga Terminaatori saagas. Kui tõesti loogiliselt mõelda, siis tulebki välja, et inimkond on ise endale suurimaks ohuks. Sellel alal on esimeseks pioneeriks Isaac Asimov, kes töötas välja robootika kolm seadust, mis ideeliselt peaksid takistama inimese enda loodul inimest ohustamast, kuid nagu näha Asimovi teosest "Mina, Robot", tuleb sellel alal veel tööd teha. Ei piisa vaid kolmest lihtsast põhimõttest, mis peaksid välistama kõige hullema, vaid on vaja välja töötada paremad, täiuslikumad juhised, mis võtavad arvesse erinevaid situatsioone, mis võivad maailmas esile kerkida.

Et see kõik juhtuda saaks, peaksid inimesed loovutama kontrolli arvutile, samalajal usaldades oma loodut ja selle tehtud otsuseid. Arvan, et seda kahjuks siiski ei juhtu, kuna inimloomuses ilmselt siiski on midagi, mis sellele kontrolli loovutamisele vastu hakkab. Selline süsteem tuleb kindlasti ehitada iseõppiv, ning kuna sellel on õppida ainult inimestelt, siis kanduvad sinna üle ka inimloomusele omased aspektid, millest osad on liiga ohtlikud, et neid sedasi kontrolli alt välja lasta. Need aspektid, mida ma silmas pean on ahnus ja isekus. Tänu isekusele ja soovile olemas olla võib tekkida situatsioon, kus loodud süsteem hakkab oma olemas olu pärast hirmu tundma, ning soovib teda ohustavast faktorist, inimestest, lahti saada. Ning kui selle kontrolli all on kõik alates toidutootmisest lõpetates jäätmekäitlusega, siis oleks see üsnagi lihtne. Vaadates seda situatsiooni reaalse pilguga, ei muutu kunagi ükski riik arvuti poolt juhituks. Arvutitele jääb siiski see toetav ja nõuandev roll, otsest kontrolli neile ei anta, sest inimene tahab siiski neid protsesse näha ja neist aru saada. Arvutid aga teevad oma otsuseid liiga kiiresti, et inimmõistus neid hoomata suudaks.

Üks põhjus, miks minu arvates inimesed veel ei ole suutelised sellist süsteemi looma, on see, et see näitaks neile liiga selgelt kätte nende loomuse nõrgad kohad. Kui palju mõttetut raha kulub igasugustele sõdadele, kui ebaotstarbekalt kasutatakse hetkel olemasolevaid ressursse. Inimene lihtsalt ei julge sellele tõele veel silma vaadata, palju lihtsam on pea liiva alla pista ja probleemi ignoreerida.

Kokkuvõteks tahaksin öelda, et kuigi tehnika arenedes hakkavad inimesed aina rohkem oma otsuste tegemistes juhinduma arvutite poolt pakutud variantidest, siis minu arvates ei teki kunagi sellist olukorda, kus tervet maailma juhiks üks superarvuti, mille kontrolli all on kõik igapäeva elu aspektid,sest inimesed ei lase situatsioonil kunagi nii kaugele minna, et neil endil kontroll käest võetaks. Ideaalis tekib kunagi ühiskond, kust tehnika ja inimese areng kulmineeruvad harmoonilises kooseksistensis, mille tulemusena on inimesed arenenud nii kaugele, et puudub vajadus konfliktide ja sõdade järele. Tehnoloogia ei arene ilma inimeseta, inimese enda mõistus ja arengutase peab olema piisav, et tehnika sellele järele jõuaks. Tehnika annab igale inimesele piisavalt, nii, et on kadunud ka ahnus ja inimene saab keskenduda igapäevase toimetuleku asemel kõrgematele mõtetele.

Link esseed inspireerinud artiklile

http://www.bbc.co.uk/news/technology-20240874

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. (punkt 5.4.4)

Kordusarvestusele peab registreerima õppeosakonnas. (punkt 5.2.8)

Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. (punkt 5.2.9)

Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. (punkt 5.2.7)

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilisele puhkusele võib minna alates teisest aastast järgnevatel juhtudel: Tervislikel põhjustel, kuni kaheks aastaks. Lisaks avaldusele tuleb esitada meditsiiniline tõend arsti soovitusega. (punkt 6.1.4.1)

Kaitseväkke minekul, kuni aastaks. Avaldusele lisatakse kutse teenistusse. (punkt 6.1.4.2)

Lapse hooldamiseks, kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Avaldusele lisada lapse sünnitunnistus. (punkt 6.1.4.3)

Muudel põhjustel, kuni üheks aastaks. (punkt 6.1.4.4)

Avaldust saab esitada ükskõik millal õppeaasta vältel, väljaarvatud, kui minnakse puhkusele muudel põhjustel, sellisel juhul on aega semestri punase joone päevani. (punktid 6.1.4.1 -6.1.4.4)

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. (punkt 6.1.3)

Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (punkt 6.1.5)

Puhkuse ajal ei saa deklareerida ained, küll aga saab sooritada eksameid ja arvestusi. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. (punkt 6.1.6)