User:Gmaisla

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Grete Maisla
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse loengud on senini siin koolis kõige huvipakkuvamad olnud oma mitmekesiste külalisesinejate tõttu. Iga loengu algus oli ettearvamatu, ei teadnud, mida oodata ja mis täpsemalt toimuma hakkab. Esimenes loengus, kus räägiti õppekorraldusest ja sisekorrast, andis hea ülevaate kogu tulevase ülikooli elust, korraldusest ja selle olemusest. See oli väga kasulik loeng neile, kes on esmakordselt ülikooli astunud, et kiiremini kooliellu sisse elada. Sai teada, millised õpinguvõimalused on meil teistes koolides ja vahetusõpilastena. Räägiti ka raamatukogust, stipendiumidest ja üliõpilasesinduse poolt korraldavatest üritustest.

Teine loeng oli mu isiklik lemmik. Selle tegid intrigeerivaks Linnar Viigi oskus inimesi ennast kuulama panna ja kaasa rääkima kui ka teema ise, mis puudutas innovatsiooni. Sain teada, et innovatsioon on uue idee kasutusse võtmine. Uuenduste elluviimisel kaalume aega, eelarvet ja tulemust. Need kolm mõjutavad uuenduse valmimisaega, kvaliteeti kui ka kasumi osakaalu.

Kolmandas loengus sain teada ettevõtte olemusest ja struktuurist. Mart Manguse positiivsus terve loengu vältel oli eriti teretunud nähtus. Sain teada, et ettevõtte loomine polegi kuigi raske. Loengus said kõik pakkuda välja tulutoova äriidee ning loengu lõpus tegime grupitöös ühiselt SWOT analüüsi, mis pani mõtlema oma äriidee nõrkuste ja tugevuste üle ning mis on selle võimalused ja ohud.

Neljandas loengus hakkasin mõistma, kui palju tegelikult on füüsikat ja matemaatikat vaja. Väga hea idee on õppida matemaatikat ja füüsikat mänguliselt. Parim viis on õppida, kui praktilise töö käigus jõutakse punkti kus tekib vajadus teoreetiliste teadmiste järele. Loeng andis häid ideid, kuidas edukamalt õppida. Õppida on hea, kui leitakse enda jaoks see, mis tekitab isu teadmiste järele. Vaegkuuljatele tehtud projekt koos EKA inimestega oli geniaalne ja armas. Kolmandas ja neljandas loengus kõlas läbi sama idee, et kasulik on kasutada valmis resursse, lihtsaid lahendusi, avatud lähtekoodiga olemasolevaid lahendusi. Nii on tõhusam ja kiirem võimalus edasi minna, alati ei pea ise kõike algusest üles ehitama, see tekitab ainult aja ja resursside kulu.

Viiendas loengus rääkisid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist. Laskuti liiga spetsiifilistesse terminitesse, mis tegi loengu raskesti jälgitavaks. Samas sain loengu ajal nii palju uusi teadmisi serverite ühendustest ja teguviisidest, millest varem ma kuulnud ega õppinud polnud.

„Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“ Agu Leinfeldi loengus palus ta kõigepealt meil üles kirjutada, miks tulin IT-d õppima? Selline hea ajurünnak muutis kohe loengu algul kuulamise kaasahaaravamaks, kuid edasine ettekanne kippus keskpäraseks jääma, sest eelnevate loengute esinejad olid palju energilisemad ja ennast kuulama panevad. Mulle meeldis selle loengus esitatud faktid, mille üle mõtlesin ja arutasin sõpradega ka pärast koolipäeva. Tehnoloogia areng mõjutab meid kõiki igapäevaselt. Me oleme sõltuvad elektriolemasolust ja igapäevane eluviis muutub aastatega üha mugavamaks. Me teeme ärikõnesid ja saadame e-kirju oma voodis või isegi WC-s. Interneti vahendusel saab teha oma tööd nii kodus kui ka kontoris, kuid kodus me ei mõtle, kuidas arvuti taga välja näeme, kas oleme korrektselt riietatud või oleme sassis juustega ja hommikumantlis.

Anto Veldre pidas ettekande ilma slide-showd esitamata. Ta suutis oma mõtteid ladusaks jutuks moodustada, oma mõtteid koondada ja hiljem veel uuesti üle korrata tähtsamad punktid. Läbi käis sama mõte, mis eelmiseski loengus, et me oleme sõltuvad elektriolemasolust. Paljudes hoonetes on konditsioneer, patsientide kunstsüdamed ja -neerud töötavad elektriliste aparaatide abil, lisaks on uuemad ehitised elektrikütte peal. Juhul kui toimub pikema-ajaline elektrikatkestus, siis hakkama saavad oma eluga ainult need, kes ei ela kaasaegsetes tingimustes. Huvitav väide oli, et IT-inimesteks saavad need, kes hästi suhelda ei oska, kuid on andekad oma erialal. Praegusel ajal peaks IT-alal töötav inimene olema nii andekas suhtleja, oma ala asjatundja, omama oskust ka teisi sel alal õpetada ja teha palju muudki, mis esmapilgul ei tundu IT-töötaja kohustustena. Lisaks tuli teemaks interneti ohtudest, viirustest, ddos-ist ja muudest ebameeldivustest, mille küüsi võime me kõik sattuda. Ma pole kunagi mõelnud, miks Spam-i kirjad meie meilidele levivad või kuidas on võimalik raha teenida arvutite nakatamisest viirustega.

Viimase loengu pidas TTÜ õppeprojektor Kalle Tammemäe teemal „Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi“. Juttu oli nii TTÜ ülikoolist kui ka üldisest teadlaste tööelust. Selle loengu vajalikkusest ma väga aru ei saanud, kuna mu üks pereliige on samuti ülikooli töötaja ja keeleteadlane, siis loengus kõlanud teemadest olen juba varemgi kuulnud. Seega arvan, et loeng oli suunatud pigem neile, kes soovivad teadlasteks hakata ja olla omal alal võimalikult edukas.

Loengusarja lõppedes tunnen, et need avardasid mu silmaringi ja nüüdseks tean paremini, mis mind ülikoolielus kui ka edasises elus ees ootab. Sain teada, mis on mu eesmärk, kuhu ma oma haridusteel jõudma pean ja kuidas leida motivatsiooni erinevate alade õppimiseks, mis hetkel tunduvad ebaolulised.

Aine korraldusliku poole pealt oleks võinud olla võimalus kõiki videosalvestusi alla laadida, sest internetivahendusel polnud mugav neid jälgida, kui puudub kiire internet. Veel oleks võinud eespool istuvate tudengite küsimusi mikrofonis üle korrata või neile käsimikrofon anda, sest loengusaali taha polnud tihtipeale kuulda, millest kaastudeng räägib. Läbivaks teemaks kõikidest loengutest oli see, et IT alal töötamiseks on vaja elukestvat õpet, sest tehnoloogia areneb pidevalt ja me peame uuendustega kaasa minema, et hakkama saada. Samuti peab edu nimel olema valmis tegema koostööd, sest indiviididel on raskem konkurentsis püsida.

Õppisin ka seda, et edukuse nimel on kõige tähtsam julgus enda mõtteid avalikustada. Juba üksnes loegutes käies oli meil võimalus essee arvestatud saada, kui loengus aktiivselt kaasa rääkida. Ma pole kunagi nii suure auditooriumi ees sõna võtnud, seega olen ma senini loengu ajal küsitud küsimuste vastuseid enda teada hoidnud. Peale selle tean ka nüüd, kuidas pidada häid loenguid. Analüüsides kõikide esinemisi, mõistan, kui oluline on oskus suhelda kuulajaskonnaga ning neid innustama kaasa mõtlema ja rääkima. Seega tean nüüd, kui vajalik aine on õpingukorraldus ja erialatutvustus esmakursuslastele.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Tuleb kokku leppida õppejõuga

5.2.8. Korduseksami puhul on nõutav õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine.

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

5.2.13. Aine korduv deklareerimine on tasuline, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppival üliõpilasel, kes on p. 1.2.3. alusel teatanud aine esmakordse deklareerimise tühistamisest. 5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel aastal on võimalik akadeemilisele puhkusele minna: 1) tervislikel põhjustel,

2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel,

3) lapse hooldamiseks.

Selleks tuleb: 1) Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood

2) Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse

3) Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse

Maksimaalne puhkuse aeg on: 1) kuni 2 aastat,

2) kuni 1 aasta,

3) kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Puhkuse lõpetamine: Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Ainult üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Jah, akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.