User:Gvacker

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö

Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Essee

Oma õppekava aineid vaadates jäin ma silmitsema ainet „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Esimene mõte oli see, et huvitav miks on selline aine õppekavasse sisse pandud. Esimene pool „õpingukorraldus“ on arusaadav, kuid „erialatutvustus“ jättis minu jaoks küsimuse õhku. Olles varasemalt ühe bakalaureuse lõpetanud, ei meenunud mulle, et selline aine oleks õppekavas olnud ning pole ka varem kuulnud, et pärast eriala valiku tegemist antakse igaks juhuks veel sellist ainet. Tasapisi hakkasin aga aine ivast aru saama ning lausa nautisin nende loengute kuulamist.

Esimene loeng[1] oli eelkõige kooli tutvustav loeng ja sisu poolest pigem üldine. Kooli kodulehega juba varasemalt tutvunud oli minu jaoks siiski ka täiendavat infot, millele ma eelnevalt nii palju tähelepanu polnud pööranud. Üks nendest asjadest, millele ma eelnevalt tähelepanu ei pööranud olid stipendiumid. Need üllatasid mind positiivselt, et lisaks riiklikele stipendiumitele, millele saab kandideerida, on veel firmade ja muud stipendiumid (näiteks programmeerimise võistlused jms). Sain teada, et enamus loenguid salvestatakse. See lahendus on hea võimalus loengute järgi vaatamiseks igal kellaajal kui midagi on meelest läinud või lihtsalt kordamiseks kasutada või kui mingil olulisel põhjusel ei õnnestunud loengus ise füüsiliselt kohal olla. Samuti saavad kordamisel asjad tihtipeale veel selgemaks, eriti kui on tegemist mõne keerulisema ainega. Tutvusime ka kooli personaliga ja olles nüüdseks ka paljude erinevate õppejõududega tutvunud, on mul kõige enam hea meel, et IT Kolledžis töötab niivõrd sümpaatne personal ning seal valitseb mõistlik täiskasvanulik suhtumine.

Väga huvitav oli kuulata ühe süsteemi arhitekti kokkuvõtlikku elulugu[2] keskendudes tema ameti väljakujunemisele ning sellest, mida üks arhitekt siis tegelikult teeb. Ausalt öeldes ma ei teadnudki, mis on täpselt ühe süsteemi arhitekti töö sisu. Kindlasti poleks ma pakkunud, et arhitekti töö ühes suureks ja tähtsaks osaks on kommunikeerimine ja seda tuleb veel teha väga hästi, et temast aru saadaks ning teda ka kuulatakse. Samuti poleks arvanud, et arhitekt võib olla suhteliselt ebapopulaarne, kuid tundus jällegi loogilisena kui selgitati, et kellelegi ei meeldi kui nende suurepäraste ideede peale öeldakse kohe alguses, et kuskil midagi ei tööta ja see ei sobi „suure pildiga“. Andres Kütt tegi kohe alguses oma loo huvitavaks öeldes, et otseselt ei juhtu midagi kui arhitekt ühel päeval tööle ei tule (ning tema töö ei paista otseselt välja). See-eest kui programmeerija tööle ei tule siis jääb kohe midagi tegemata, programm jääb kirjutamata. Programmeerijad realiseerivad aga arhitekti disaini seega päeva lõpuks on arhitekti töö väga oluline. Tema on see, kes pusle erinevatest tükkidest kokku paneb ja vaatab, et kõik mahuks ikkagi konkreetse pusle raamidesse. Ilma arhitektita võib olla oht, et kõik osad ei lähe lõpuks omavahel kokku ning selle all kannatab kogu projekt ning ei saada oodatavat tulemust.

Kristel ja Marko Kruustüki lugu[3] oli eelkõige väga inspireeriv ja motiveeriv. Nad lausa pakatasid energiast. Häbiga tuleb tunnistada, et kuniks selle esitluse kuulmiseni polnud kuulnud veel Testlio kohta ega AngelHacki ja Hackathoni kohta. Testlio on väga edukas startup ettevõte, mille kaasasutajateks ongi Kristel ja Marko. Testlio teenindab täna juba selliseid kliente nagu Microsoft, Snapchat ja Saleforce. Mulle meeldis kuulda seda, kuidas Kristel oma eriala valiku tegi (õppis IT Kolldžis IT arendust) kuna minuga on mõneti sarnane lugu. Kristel otseselt ei teadnud, mis see IT täpselt on, kuid suheldes erinevate IT ala inimestega, hakkas talle see huvi pakkuma ning ta läks IT arendust õppima. Tänulik olen talle selle eest, et ta on järjekordselt elav näide selle kohta, et kirega töötamine viib edasi ning toob tihtilugu edu kuna siis on suur soov ja tahe areneda ja asju aina paremini teha.

Neljandas loengus[4] andis Lembitu Ling korraliku ülevaate ühe hea süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli selles loengus nii mõndagi uut kõrva taha panemiseks. Lembitu näol on tegemist väga tugeva praktikuga: tal on 21 aastat puhast töökogemust IT valdkonnas, ilma akadeemilise IT hariduseta. Ilmselgelt teadis ta väga hästi, millest ta räägib ning tal on seda tarkust, mida jagada. Töötanud on ta paljudes erinevates kohtades, alustades katuse plekksepast ja lõpetades kogemusterikka süsadminnina. Põnev oli kuulata kuidas ta on arvutitega kokku puutunud ning milline oli arvutiäri 90ndatel. Mida siis üks hea süsadminn teeb? Eelkõige on hea süsadminn nähtamatu. Üle kolme korra ta asju käsitsi ei tee, vaid skriptib selle ära. Lisaks kasutab ta keskhaldustarvara kui see olemas on. Ta ei pea oskama koodi kirjutada, kuid oskab seda lugeda. Hea süsadminn on partner nii arendajale kui arhitektile ning ettevõtte juhtkonnale. Ta rakendab oma süsteemile piisava monitooringu ning oskab suvalisel ajahetkel öelda, mis süsteemis toimub ning monitooring teavitab teda anomaaliatest juba enne kui asjad katki hakkavad minema. Seega suudab hea süsadminn oma teenuseid proaktiivselt käigus hoida, mitte neid reaktiivselt pidevalt startida.

Andres Septeri esitluse “IT tööturg”[5] tuleb öelda vaid, et “Tõsi”. Eesti on tõesti väike konnatiik, kus paremad töökohad ei pruugigi jõuda avalikule konkursile üles, vaid liiguvad enamasti “tagatoas” ning oma tööd hästi tehes tulevad tööpakkumised sinu juurde ise. Riigiasutustes võidakse kulutada nii raha kui aega ning vahel tuleb selleks, et oma karjääriredelil edasi liikuda hoopis väljapoole töökohta otsima minna kuna ettevõte ei eduta sind kartes, et ta ei leia kuskilt nii head asendust sinu ametipostile. Lahkumisavalduse lauale andes võidakse pakkuda aga kõrgemat palka või siiski lõpuks edutatakse. Õnneks on erisusi alati, nii nagu ta ka ise mainis. Konkreetsemalt IT valdkonna tööturust ja millele tasuks tähelepanu pöörata, sain ma enda jaoks rohkem uut mõtlemisainet. Uus mõte, mille peale ma varasemalt otseselt veel mõelnud pole on see, et spetsialiseeritud IT ettevõttes on IT valdkonna inimesel vaheldusrikkam töö ning mitte IT ettevõttes on oht “kinni jääda”. Vastupidi toimib see ilmselt samamoodi ehk kui oled mitte IT inimene. Lisaks andis mõtlemisainet see, et liiga kitsalt ei tasu alati spetsialiseeruda ja samas ei ole alati hea töötada väikeettevõttes, kus oled ainus IT inimene ning tekib oht olla liiga universaalne. Samas loengus tegi Einar Koltšanov ettekande teemal “IT versus äripool”. Ta rääkis sellest, kuidas IT osakond ja ülejäänud ettevõte äripool räägivad erinevat keelt. Seetõttu ei saa nad tihtipeale ka teineteisest aru kui just ei proovita leida ühist keelt. Äripool peaks mõistma IT võimekust ja piiranguid ning IT inimesed peaksid mõistma äriprotsesse ja IT mõju neile. Samuti peaksid mõlemad pooled omama ühist visiooni samast eduloost ning nende vahel peaks selle nimel toimuma pidev dialoog. Tänu Einarile sain teada, et on olemas sellise ametinimetusega inimene nagu Scrum Master, kes on justkui projektijuht, kuid parem kuna ta aitab IT tiimil töötada. Scrum Master aitab IT-d ka kommunikatsioonihäirete lahendamisel ning võtab enda peale administratiivset koormust.

Kuuendast loengust[6], mida andis meile EMTA (Eesti Maksu- ja Tolliameti) analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, sain ma teada, et andmed alluvad analüüsile. Selleks, et andmed alluks analüüsile on aga teatud tingimused. Tegelik elu peegeldub neist andmetest vaid siis kui andmeid on piisavalt, nad on kõik õiges formaadis ja masinloetavad ning neid osatakse õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs on väga oluline kuna nende põhjal on võimalik teha objektiivseid otsuseid (näiteks ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks). MTA-s on üha enam kasvav analüüsi suund monitooring. Peamised küsimused on: millest on tingitud muutused maksulaekumises, mida üks või teine seadusemuudatus endaga kaasa võib tuua ning mida oodata järgmistel perioodidel. Ühtlasi on võimalus näha, kas suuremate muutuste taga on mõni üksik ettevõte või on tegu üldisema käitumistrendi muutusega. Eesti on nii väike riik, et igas valdkonnas on oma võtmetegijad, kes võivad väga palju mõjutada. EMTA järelevalve põhiülesandeks ongi uurida kas riik on kahju saanud ning nende analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt kaotab riik käibemaksu pealt kuna käibemaksuga on võimalik teenida ilma, et ettevõttel midagi oleks. Pettuse leidmiseks tehakse riskianalüüs ning hakatakse tehinguid väikeste tükkide haaval vaatama. Siinkohal on jällegi väga oluline roll IT-l. Analüüsi jaoks peab olema piisava jõudlusega infrastruktuur ning IT ülesanneteks on tarkvara install ja tehniline lahendus, ligipääs ning andmebaasidega analüütikaserveri ühendamine. Analüüsi tehniline lahendus peab olema väga paindliku süsteemiga ja kiire ümberkohandumisega kuna analüüsi vajadused pidevalt muutuvad ja täienevad.

Jaan Priisalu ettekandest teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“[7] sain ma lausa kuhjaga uut ja põnevat informatsiooni ning kõige enam mõtlemisainet. Ühesõnaga tuli minu konspekt tema esitlusest väga pikk, kuid tooksin välja põhi mõtted, mis läbivad minu jaoks küberkaitse teemat. Üks põhimõte, mis on terves IT valdkonnas väga oluline on see, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad kuna mida keerulisem ja suurem süsteem tehakse, seda rohkem on erinevaid kombinatsioone, kuidas seda kasutada saab. Teine väga oluline põhimõte on see, et süsteemid peavad olema usaldusväärsed, inimesed peavad neid usaldama. Vastasel korral neid lihtsalt ei kasutada, neist hoidutakse. Usaldusega seostub selles valdkonnas kohe küberkuriteod. Jaan Priisalu ütles selle teema kohta nii: „Küberkuritegu on vahetunud osati tänavakuritegude vastu“. Ehk küber on esimene koht, kus midagi toimuma hakkab ning tänavale see ei pruugigi jõuda. Eesti on aga väike riik ja selleks, et võrgu pettustega hakkama saada on meil vaja ka teisi rahvaid. Siinkohal kipume Euroopa identiteedi poole minema. Veel on oluline küberturbe eksport ja import, et saaksime targemaks ilma ise kõike vigu tegemata ning samas jagada oma teadmisi. Samaaegselt saame tänu tagasisidele kogemuse võrra rikkamaks. Küberkaitse ei ole arvutisüsteemide kaitse, vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitse ning see on eluviisi kaitse. Jaan tõi välja ühe Sun Tzu mõtte “Tunne iseennast ja oma vaenlast ja sa ei pea kartma ka sadat lahingut”. Eesti ei asu küll logistiliselt kõige paremas kohas, kuid hea on teada seda, et Eesti on oma küberturbega juba tipus ning see on kindlasti Eesti tugevus. Sain teada, et enne kui jaapanlased midagi oma e-riigis teevad siis konsulteerivad nad eestlasega ning USA küberkordinaator Christopher Painter on öelnud, et see, kes Eestis ei ole käinud ei saa ennast õigeks küberkaitsjaks pidada. Kindel on see, et kübermaailm tuleb järjest peale.

Viimasega loenguga[8] tundsin ma end kõige enam sina peal olevat. Selle loengu andis meile Hedi Mardisoo turunduse ja IT koostööst. Hedi Mardisoo on Starmani turundus- ja kommunikatsioonidirektor. Ennekõike oli see loeng minu jaoks hea meenutus turundusest, olles ise varasemalt turundust õppinud. Pisut uut informatsiooni ja vaatenurka sain selle kohta, kuidas IT ja turundus teineteisele kasulikud saavad olla. Olulised küsimused edukas ettevõtluses on Miks, Kuidas ja Mida. Kõige tähtsaim neist on Miks? – sinna alla käib bränd, ettevõtte eesmärk ja väärtused. Hedi kirjeldas brändi kui suurt vihmavarju ning turundust kui seda, mis selle vihmavarju all on. Turunduse küsimus on Kuidas. Samas on turunduse ülesanne ka õige Miks paika panna. Uus tähtis mõiste minu jaoks on growth hacking. See on IT, turundus ja andmete analüüs – kõik pundis koostööd tegemas. Growth hackinguga on võimalik toote tuntust hüppeliselt tõsta ilma väga raha investeerimata (kasutades sotsiaalmeeldiat, suunatud turundust jms). Kokkuvõttes ei tee ilma (äri)turunduse ja IT-ga enam väga midagi ära.

Igast loengust sain ma enda jaoks midagi uut teada ning palju head mõtlemisainet. Kõik esinejad, kes käisid oma tööelust rääkimas, on edukad ning tundusid südamega asja juures olevat seega olid kõik need lood ka väga motiveerivad. Ühtlasi oli hea näha, et IT valdkonnaga seotud inimesed võivad olla niivõrd erinevat tüüpi inimesed. Kuna see valdkond on kiirelt ja pidevalt arenemas siis on see muidugi loogiline, et enam ei kuulu IT valdkonnas töötavad inimesed sinna vanasse IT stereotüüpi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [9]

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[10]

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. [11] [12]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastused

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.[13]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

X=19

Y=25

Täiskoormusega õppes riigifinantseeritaval õppekohal tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP-d. Õppeaasta lõpuks peab olema kogutud 54 EAP-d. Seega on esimesel semestril puudu 27-19= 8 EAP-d ja teisel semestil 27-25= 2 EAP-d.

Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+2= 10 EAP-de ulatuses õppekulud. Lisaks esimese semestri 8 EAP-d.

Esitatava arve suurus on 18*50= 900 eurot. [14][15]

Viited