User:Hailves

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Hanno-Ivar Ilves
Esitamise kuupäev: 7. november 2014

Essee

Uringud tehtd: Tallinna koolid täielikult Linuxile üle ei lähe

Selle nädala esmaspäeval tabas mind pisut ootamatult uudis sellest, et Tallinna linna koolid ja lasteaiad ei lähe täielikult üle Linuxile.

Skeptik minu arvas muidugi sarnase uudise tulekut, sest:

1. Microsoft on vajadusel võimeline tegema sobivaid hindu, kui piisavalt suure tehingu korral.

2. Töötades ise koolis ja lasteaias näen ja kogen töötajate, õpilaste ning mingil määral ka lapsevanemate arvutikasutusoskust.

Idealist minus lootus, et Tallinna linna üldharidusasutuste Linuxile üleviimine läheb pilootprojektist edasi ning jätkub edukalt.

Mäletan kuidas käesoleva aasta mai kuus Lauri Võsandi rääkis IT Kolledžis toimunud Tulemüürid ja virtuaalprivaatvõrgud koolituse ajal entusiastlikult projektist ning selle täideviimisest. Eesti Päevahele artiklist saab samuti väljalugeda, et tegelikult suuri ületamatuid tehnilisi probleeme ei olnud ega ole. See on täiesti usutav, sest eriti lasteaedades ja ka koolides ei ole üldjuhul spetsiifilisi tarkvara või riistvara lahendusi üldkasutatavas süsteemides.

Ma arvasin, et Linuxile üleminek võiks toimida, sest:

1. Raha, seda pole kellelgi liiga palju ja kuna Microsoft tõstis hindu (mille suurus sõltus küll kogusest, litsentsitüüpidest), siis nüüd mängis kokkuhoiu aspekt juba suuremat rolli kui varem.

2. Olemas olid entusiastlikud spetsialistid (Lauri Võsandi, Silver Püvi ja teised), kes olid valmis projekti elluviima.

3. Juhtkonna, antud juhul siis linnavalitsuse huvi ja tugi oli projektile olemas, mis tuli arvatavasti küll paljuski rahalise kokkuhoiu lootuses, kuid sellegipoolest toetus oli olemas.

4. Info põhjal tundus, et on olemas nii inim- kui ka finantsressursid kasutajate koolitamiseks.

5. Kohalike IT spetsialistide, tarkvara ja dokumentatsiooni tõlkijate olemasolu ning toetamise võimalus, teisisõnu võimalus toetada nö Eesti Asja.

Samas täieliku Linuxile üleminekut ma ei uskunud, sest:

1. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide seadmete kontrolltarkvara on tihtilugu saadaval ainult Windowsi platvormile. Kui veab, siis ei ole see seotud mingi spetsiifilise riistvaralise lisakaardi, mille jaoks draiverid ja kontrolleri juhtprogramm on saadaval ainult ühe-kahe konkreetse Windowsi versiooni jaoks. Reaalne kogemus sellise suurepärase valmistaja nö lockinga on olemas.

2. Õpperiistvara tarkvara lihtsam ja õpilasesõbralikum tarkvarast on olemas Windowsi ja heal juhul ka MacOS X versioonid. Suurepärane näide on LEGO Mindstorms platvorm. Loomulikult on neid roboteid võimalik programmeerida ka Linuxi all toimiva IDE kaudu, kuid algkooli ja põhikooli õpilastele arusaadava lihtsa kasutajaliidesega ametlik LEGO tarkvara on saadaval ainult Windowsile ja MacOS Xile. Samuti ametlikel LEGO võistlustel osalemiseks tuleb kasutada LEGO enda tarkvara.

3. M ei tea kuidas on teistes haridusasutustes, kuid mitmete juhtivate ja/või asjaajamisega aktiivselt tegelevate töötajate kogu meilindus ja kalendrid võivad väga spetsiifiliselt toimimas Outlooki ja Exchange peal.

4. Minu arvates pole üldsegi mitte kõige üleminekul probleem Windowsis, et seda ei saa asendada vaid probleem on rakendustarkvaras. Karm reaalsus on näiteks see, et keerukamad MS Office dokumendid ei tule korralikult lahti LibreOffices või isegi Microsofti enda tasuta Offce Web Appidega.

5. Kasutajate vastuseis, sest ei tahata kulutada oma aega, et õppida midagi teistmoodi tegema.

Millest minu arvates puudujäi?

1. Arvatavasti lootsid Linuxi pilootprojekti toetajad sellega survestada Microsofti ja saada neilt lihtsalt paremat pakkumist. Seega puudu oli kindlast suunast kõrgemal tasemel.

2. Karismaatiline juhtide ja kasutajate koolitaja(d). Ma täiesti usun ja tean, et koolitamist viisid läbi väga head spetsialistid, kuid tavakasutajateni ning juhtideni jõudmiseks on vaja koolitajat, kes veenvalt ning soravalt seletab, miks just see valik on konkreetsele kasutajale/juhile/inimesele vajalik, hea ning parim.

3. LibreOffice ja Microsoft Office ei ole siiski võrreldavad oma kasutajaliidese toimimise poolest. Ei ole niimoodi, et nö istud ühe tagant teise taha ning kohe ilma eelteadmistega jätkad sama usinalt tööd. Minu arvates tuleks LibreOfficel võtta kasutusele samuti ribbon stiilis kasutajaliides. See teeks kasutajate üleviimise lihtsamaks, lisaks oleks parem puutetundliku ekraaniga kasutada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kokkuleppida tuleb konkreetse õppejõuga, kes võib anda ka lisaülesandeid, mis on kordusarvestusele pääsemise eelduseks. Kordusarvestusele tuleb registreerida ÕISis ja seda vähemalt kaks tööpäeva enne sooritamise tähtaega. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal õppijatele on kordusarvestus tasuta. Oma finantseeringuga (OF) õppekohal õppijatele on kordusarvestus tasuline.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

1 EAP hind on 50 eurot

X=24

Y=20

Aasta 2 x 27 = 54 EAP

Mina 24 + 20 = 44 EAP

Vahe 54 - 44 = 10 EAP

Summa 10 x 50 = 500 eurot

Allikad

1. Tammeorg, Teele. (2014). Uringud tehtd: Tallinna koolid täielikult Linuxile üle ei lähe. Eesti Päevaleht, 3. november, lk 3