User:Hekoppel

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Heidi Koppel

Esitamise kuupäev 14.10.2016

Essee

Seadsin endale Erialatutvustuse aines ülesandeks mõtiskleda, milline võiks olla minu koht IT maailmas peale kolledži lõpetamist. Nii nagu Testlio asutaja Kristel Kruustük luges oma esseed huviga 10 aastat hiljem, otsustasin ka mina, et proovin endale siin sihte seada, et siis hiljem oleks tore tagasi vaadata . Enne kolledžisse astumist ei olnud mul head ideed, et millist tööd ma pärast selle eriala lõpetamist teha soovin ja seetõttu ootasin huviga, mida külalised meile oma tööst ja teekonnast räägivad. Esimeses loengus [1] tutvusime kõigepealt kolledži õppekorraldusega, erinevate toetussüsteemidega ja ka õppetööväliste võimalustega. Kindlasti aitas see loeng kooliellu taas sisse elada ja juhtis tähelepanu olulistele teemadele, millest minu jaoks oli olulisim õppekoormuse arvestamise süsteem.

Teises loengus [2] külastas meid riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kellel oli meile edasi anda mõned omandatud õppetunnid. Õppetunniks nr. 1 oli see, et akadeemiline bürokraatia võib olla igav ja keeruline, aga on oluline sellel silma peal hoida ning sellest aru saada. Nõustun Kütiga, et üldjuhul ei piisa eduks ainult sellest, kui sa oled oma alal väga tugev. Ka välismaailmaga tuleb osata suhelda. Ka hiljem arhitekti ametist rääkides tõdes Kütt, et nii veenmisoskus kui ka enese lühidalt ja konkreetselt väljendamine on oluline. Siit sai alguse üks kolmest läbivast teemast, mis külalislektorite jutust läbi käis – hea suhtlemisoskuse vajalikkus.

Õppetund nr. 2 oli see, et tuleb minna nii heasse ülikooli kui võimalik, sest ülikoolide tasemes on suur vahe. Tema leidis MIT'st kursuse, mida oli osaliselt võimalik Eestist teha ja see võimaldas tal omas tempos ja pere kõrvalt õppida. See inspireeris ka mind leidma midagi sarnast enda jaoks, sest mind on viimaste kuude jooksul hakanud huvitama suuremahuliste andmete analüüs, aga paistab, et Eestis on võimalik sel alal õppida ainult põhitõdesid .

Õppetund nr. 3 oli see, et kui midagi väga tahad, siis leiad võimaluse selle ellu viimiseks. Õppetund nr. 4 oli see, et keegi ei hooli rohkem sinu hariduse kvaliteedist kui sina ise. Seega maksimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb mõelda enda jaoks välja, miks sa mingeid aineid õpid või miks neid sulle õpetatakse, sest tihti see põhjus ei kajastu aine nimetuses. Seejärel tuleb selle õppetunni omandamisele pühenduda.

Loengu teises osas rääkis lektor meile lähemalt arhitekti ametist. Saime teada, et arhitekti huvitab süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine. Keerukust on oluline juhtida, et mitte liialt raha kulutada ja et ettevõte ei kaotakse võimet oma ehitatud süsteeme hallata.

Kolmandas loengus [3] rääkisid meile oma kogemustest Testlio kaasasutajad Kristel ja Marko Kruustük, kes tutvustasid nii startup’i maailma kui ka oma testimisega tegelevat ettevõtet. Väga huvitav oli kuulda selle eduka startup’i alustamise protsessist ning tõdeda, et head ideed tulevad tihti pikaajalise töö tulemusena ning valdkonnast, mis inimest ennast huvitab ja milles tal on kogemusi. Mina võtsin sellest loengust kaasa mõtte, et ei tasu otsida kohe endale ideaalset töökohta või jääda ootama inspireerivat ideed startupi loomiseks. Tuleb teha tööd ja selle käigus hakkavad kvaliteetsed ideed arenema. Lisaks on alati enese arendamise mõttes hea töötada keskkonnas, kus sa ei ole üksi, vaid saad kelleltki õppida või kellegagi koos areneda.

Neljandas loengus [4] rääkis Lembitu Ling süsteemi administreerija tööst. Selles töös on oluline, et erinevate adminide vastutusala ettevõttes on täpselt määratletud, et ei jääks katmata alasid. Hea süsadmin on laisk (skriptib ära korduvad tegevused) ja nähtamatu. Kui ta teeb oma tööd hästi, siis võib tööandjal tekkida tunne, et süsadmini polegi vaja. Seega ka siit loengust tuli välja, et suhtlemisoskus on väga oluline, et nii tööandja kui kaastöötajad saaksid sinu väärtusest aru ka juhul kui nad sinu tööd ei mõista.

Hea oli kuulda ka praktilisi näpunäiteid nagu see, et 24/7 töötavatele teenustele on tegelikult vaja kolme inimest ning et süsadmin ootab arendajalt, et loodud tarkvara annaks ka adekvaatset informatsiooni juhul kui midagi valesti läheb. Huvitav oli kuulda arendajate ja adminide koostööst ning alatisest konfliktist.

Viiendas loengus [5] anti meile väga praktilisi teadmisi tööturust. Nagu enamus valdkondades nii ka IT’s liiguvad parimad töökohad ainult “tagatoas”. Sellest lähtus ka soovitus ülikooli ajal luua see võrgustik, mille abil hiljem töökohta leida. Ka see reaalsus, et parema töökoha saamiseks on enamasti vaja tööandjat vahetada, oli väga tuttav. Saime hea ülevaate, millised on erinevat liiki tööandjate iseloomujooned. Mulle jäi meelde mõte, et kõige parem oleks töökohaks erinevate IT lahenduste tootmisele spetsialiseerunud ettevõte umbes 300 töötajaga.

Sama loengu teine esineja Einar Koltšanov rääkis lühidalt scrum master’i tööst ning sellest, milline peaks olema IT ja äri omavaheline suhtlus. On tavaline, et IT ja äri pooled ei mõista üksteise tööd ning see teadmine ei tohiks täna enam kedagi üllatada. Seega peab üksteise mõistmise nimel vaeva nägema. IT inimene peab mõistma, et tema ülesanne on oma tööandjale raha teenida. Seda saab teha kas tööandjale kulusid kokku hoides või uut väärtust luues – see oli teine mõte, mis mitmest loengust läbi käis.

Kuuendas loengus [6] esines Maksu- ja Tolliameti andmeanalüütikute pealik Ivar Laur. See oli minu jaoks üks oodatuimaid loenguid, sest andmeanalüüsist räägitakse nii palju. Põnev oli kuulata kuidas EMTA analüütikud töötavad ja mis on nende väljakutsed. Mind huvitas millise haridusega on andmeanalüütikud ja selgus, et EMTA on oma analüütikud pigem leidnud nii, et nad õpetavad äripoole inimestele, kes tunnevad valdkonda läbi ja lõhki, kuidas andmeid töödelda.

Andmemahud on järjest kasvamas ja andmeanalüüsi kasutamine oma äritegevuse suunamiseks muutub järjest tavalisemaks. Seega on andmeanalüütikutele tööd järjest rohkem. Mulle meeldis Lauri välja toodud põhjendus andmeanalüüsi vajalikkusest. Andmeanalüüs on nimelt ainukene viis kuidas teha tegelikult objektiivseid otsuseid. Samuti aitab see teha valikuid, et keskenduda ainult olulisele.

Küberkaitse valdkonda tutvustas meile seitsmendas loengus [7] endine RIA peadirektor Jaan Priisalu. Saime taaskord hea ülevaate valdkonna arengust. Küberkaitse on ühiskonnaprotsesside rünnaku kaitse ja institutsioonide vaheliste teenuste kaitse. Eestil on küberkaitse valdkonnas hea positsioon käes ja seda annab edasi arendada. Eesti tugevuseks on kiire juurutamine ja kriitiline mass teadmisi kohapeal. Küberkaitse osakaal muutub järjest olulisemaks kui vaadata tulevikku - neid teenuseid, mida on võimalik sel viisil rünnata, tuleb järjest juurde.

Viimases loengus [8] rääkis Hedi Mardisoo firmast Starman meile IT ja turunduse seostest. Mardisoo andis ülevaate sellest, mis on bränd, turundus ja PR. Kõige olulisem on see, et küsida miks oma toodet või teenust luua (selle võiks enne välja mõelda kui oma tööd alustad). Ka Mardisoo rääkis sellest, et andmeanalüüs on turunduse koha pealt üks kõige olulisemaid asju, milles IT sektor saab aidata. Täna on olemas väga palju andmeid, mis võiksid aidata ettevõtetel oma kliente palju paremini tundma õppida. Mardisoo arvas ka, et turundusanalüütika on üks valdkond, kus niipea ei asendata inimesi masinatega. Lisaks võimaldab IT testida tooteid klientide peal lihtsalt ja odavalt ning pakub ka võimalusi väikeste kuludega oma toodet turundada (growthhacking).

Oma kogemusest teadis Mardisoo rääkida, et ka väga hea toode müüb ennast hästi ainult kuni mingi piirini. Tavaliselt on vaja siiski turundusega tegeleda kui otsid suurfirmadega partnerlust või kui tekivad konkurendid. Mardisoo andis ka mõned praktilised näited kuidas leida oma firma juurde head turundusinimest. Esiteks võiks see inimene osata küsida palju lihtsaid küsimusi sinu teenuse/toote kohta. Teiseks on ohumärk kui küsimuste ja vajaduste uurimise asemel hakatakse kohe agentuuri poole jooksma.

Kui viiendas loengus [5] rääkis Einar Koltšanov vajadusest panna IT ja äripool omavahel suhtlema, siis Hedi Mardisoo üks töökoht oli just selle eesmärgiga. Selle saavutamiseks tegi ta poolte vahel mänge, et inimesed hakkaksid üksteisega suheldes ennast mugavalt tundma. Samuti proovis ta soodustada seda, et erinevad pooled asuksid üksteisele lähestikku (näiteks ühes majas). Ühtsuse saavutamiseks on IT inimestele tähtis tajuda oma rolli ettevõttes ehk saada aru, mis on tema ülesanne suures plaanis.

Kokkuvõttes võin öelda, et lisaks erinevate erialade vaheliste seoste paremale teadvustamisele leidsin loengutsüklist enda jaoks kolm läbivat teemat. Esiteks see, et suhtlemisoskus on väga oluline nii enda karjääri arendamiseks, meeldiva koostööõhkkonna loomiseks ja oma ettevõtte parimaks teenindamiseks. Teiseks on väga tähtis mõista, et oled oma ettevõttele kasulik siis kui suudad oma tegevusega kas kulusid kokku hoida või raha juurde teenida – muu ei ole nii oluline. Kolmandaks muutub andmeanalüüs järjest tähtsamaks ja sinna tasub mul oma tähelepanu suunata.

Vastused õpingukorralduse küsimustele

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvestades aine õpetamissemestrist. [9, punkt 5.2.12] Ühe õppeaine piires on õigus kuni kolmele sooritusele. [9, punkt 5.2.11]

Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse. [9, punkt 5.2.13]

Korduseksamile registreerutakse läbi ÕIS’i. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [9, punkt 5.2.8.1]

Kui oled riigifinantseeritaval õppekohal, siis tasu ei ole. Tasulisel õppekohal on ka korduseksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga [9, punkt 5.2.7].

Sel õppeaastal on kordussoorituse tasu 20 EUR. [10]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele seatud tingimusele. See tähendab, et üliõpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem, tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot ja ta õpib täiskoormusega ning täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%). Kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. [11]

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust perekonnaliikme kohta ning see arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. [11]

Semestris peab toetuse saamiseks koguma vähemalt 30 EAP. Kusjuures õppemahu arvestus on kumulatiivne. Esimesel semestril piisab ainult täiskoormusel õppimisest. [11]

Toetuse taotlemiseks tuleb minna lehele eesti.ee ja leida sealt vastav avaldus. Kui eesti.ee lehel on vigu seoses tudengi sissetulekuga, siis saab samas esitada lisa dokumente. Kui on vigu seoses õppemahu arvesamisega, siis tuleb pöörduda kooli õppeosakonda. [11]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Andmed:

X = 20

Y= 27

Semestris on hüvitamisest hoidumiseks vaja koguda vähemalt 27 EAP’d ja aastas kokku 54 EAP’d. [12]

Sel õppeaastal on 1 EAP hind õppekulude osalise hüvitamise kohustuse puhul 50 EUR’i [12]. Esimese semestri lõpus esitatakse arve 7 punkti eest ja arve suurus on seega 350 EUR ja teisel semestril samuti 7 punkti eest ning arve suurus on seega 350 EUR’i.

Kasutatud allikad

1. Õppekorraldus ja sisekord.(Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a (14.10.2016) (loengusalvestus)

2. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.(Andres Kütt) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f (14.10.2016) (loengusalvestus)

3. Testimine ja startupid. (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true (14.10.2016) (loengusalvestus)

4. Süsadminnimisest. (Lembitu Ling) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

5. IT tööturg. Karjäärikäänakud. (Andres Septer, Einar Koltšanov) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc (14.10.2016) (loengusalvestus)

6. Andmed ei allu analüüsile. (Ivar Laur) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 (14.10.2016) (loengusalvestus)

7. Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 (14.10.2016) (loengusalvestus)

8. IT ja turundus. (Hedi Mardisoo) [WWW] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 (14.10.2016) (loengusalvestus)

9. Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (2.10.2016) (õigusakt veebis)

10. Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (2.10.2016) (veebileht)

11. Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (2.10.2016) (veebileht)

12. Finantsinfo. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (9.10.2016) (veebileht)