User:Hepold

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

Autor: Helena Põld

Rühm: DK12

Esitatud: 26.10.2016

Essee

Mäletan, kuidas kunagi vandusin, et IT-d ma küll kunagi õppima ei lähe (iii-gav!) ja selle seisukoha juures püsisin väga suure osa oma senisest elust. Peale mitmeid ülikoolis erinevatel aladel veedetud aastaid aga just IT-st end leiangi, ehk siis never say never. Igavese üliõpilase ja tõelise nullist alustajana, kelle arvutialased oskused piirduvad task manageri jooksutamisega ja kes tulevase arendajana häbiväärselt avastas, et ta opsüsteem on liiga vana Java 8 jaoks, pole vist ime, et kahtlused oma valikute suhtes on mul jooksvalt. Hiljuti ohkas sel sügisel sarnase erialaga alustanud sõbranna, et ei kujuta ette, kuidas elu lõpuni mingeid koode kirjutab ja siinkohal on mul väga hea meel, et minu koolis on selline aine nagu erialatutvustus. Kuigi mina kirjutaksin koodi elu lõpuni vist päris hea meelega, on ikkagi huvitav kuulata IT erinevatest suundadest ja võimalustest ning eelkõige koguda motivatsiooni, et raskele algusele vaatamata edasi pürgida. Järgnevalt teen aga väikese kokkuvõte loengute sisust.

Sissejuhatav õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng keskendus aine nimetuse esimesele poolele. Tutvustati inimesi, kelle poole erinevate õppetööga seonduvate küsimustega pöörduda, räägiti õppekorraldusest üldiselt ning jagati kasulikke nõuandeid ja infot. Kaugõppuritele, kellest enamik tõenäoliselt ülikoolis juba mitmendal ringil, antud loeng vast midagi uudset polnud, aga teadaolevalt on kordamine tarkuse ema ning kindlasti on kasulik kursis olla, kuidas just antud koolis asjad konkreetselt toimivad. Lisaks, kuigi loeng ei olnud pidulik ega isegi mitte õppeaasta kõige esimene loeng, oli see minu jaoks siiski selline poolpidulik koolielu avalöök.[1]

Külalisesinejate loengusarja avas Andres Kütt, süsteemiarhitekt. Andrese enese sõnul on tema tööks olla party pooper ehk siis see, kes ütleb, kas projekt hakkab tööle või ei. Arhitekti huvides on süsteemi keerukuse kontrolli all hoidmine, et organisatsioonil ei kaoks võimekus oma süsteeme juhtida. Selleks on vajalikud mitmekülgsed teadmised nii arenduses kui analüüsis, lisaks on tähtis arusaamine, kuidas organisatsioon üldse töötab ja oskus end korrektselt ja lühidalt väljendada. Minul on kiusatus kirjutada Arhitekt suure algustähega, kuna amet kõlab veidi nagu telgitagune nööritõmbaja kuskil koomiksisarjas, mis ehk nii vale polegi. Superinimesena tundub Andres oma õpingute ajalooga mulle, eelpool mainitud igavesele üliõpilasele igatahes. Kellele ei avaldaks muljet MIT? Enamiku tema soovitatuga olen igati nõus - õppida, õppida! Valida parim kool, keskenduda aine tegelikule sisule ja mõelda, miks midagi õpetatakse. Õppida lähenemist keerulisele probleemile, mida toore jõuga ei lahenda. Mitte keskenduda tarkvarale, tegeleda kõigega. Ja kui väga tahta, on kõik võimalik. Ma ainult loodan, et väga palju unetunde ohverdama ei pea… [2]

Kolmandas loengus jagasid Kristel ja Marko Kruustük oma edulugu. Väga huvitav oli kuulata Kristelit, kes alustas oma IT-õpinguid samuti suht nullist, kindlat sihti omamata ning julgustas meid kindlasti esimest aastat vastu pidama. Testija töökohta mõtles ta kasutada hüppelauana programmeerimisse, kuid leidis hoopis, et testimine ongi see, millega ta tegeleda tahab. Töötades testijana erinevates firmades, kohtas ta mitmeid probleeme ja puudusi sel alal ning tahtis luua midagi paremat. Loengus jagaski Kristel koos Markoga hackathonidel osalemise ja Testlio asutamise lugu. Kuna startup on üks viimaste aastate popimaid sõnu ja neid tekib kui seeni peale vihma, oli väga huvitav saada aimu, kuidas üks tänase seisuga vägagi edukas startup alguse sai ja toimib. Enne, kui silmad liiga särama löövad, tasub muidugi meeles pidada, et startupi eesmärk ei ole (kohene) kasum ning läbikukkumisprotsenti ei hakka ma parem uurimagi.[3]

Neljanda loengu esineja, süsteemiadministraator Lembitu Ling kirjeldas end kui "21 aastat puhast töökogemust" ja jagas mälestusi töötamisest IT-valdkonnas, kui see Eestis veel päris lapsekingades oli. Minu isiklikud arvutiga seonduvad mälestused algavad alles aastast 2000, kui oma esimese arvuti sain ja noh, siis just sellised klassikalised patsiga poisid seda ka putitasid. Tasuta teeneid väga teha ei tasu, manitses Lembitu ja see kehtib vast iga töövaldkonna kohta. Aeg tõepoolest on kõige suurem väärtus ja enda aega tuleb hinnata. Loengus kinnitati mitmeid arusaamu süsadmini töö kohta - hea süsadmin on nö nähtamatu, rakendab enda kasutuses olevaid vahendeid ja automatiseerib kus võimalik. Siinkohal on aga oht, et tööandja alahindab te panust ja tuleb kindlasti oma reaalset võimekust hinnata ja mitte end tühjaks töötada. Ehk taaskord, oma aega väärtustada ja enese eest seista.[4]

Tööturu nõuannetega jätkati lähemalt järgmises loengus, kus erinevat tüüpi töökohtade plussidest ja miinustest (riigi vs korporatsioon, startupid, keskmise suurusega vs väikeärid) rääkis Andres Septer. Ehk siis iseenesest suht basic nõuanded, mis pigem küll suunatud värskelt keskkoolipingist tulnutele, aga kindlasti tasub läbi mõelda ja üle korrata meil kõigil. Naiivitar minus tahas mõelda, et nii must see pilt Eesti tööturul pole, kui Andres maalis, aga eks seal ole omajagu tõde. Näiteid sunnitud mobiilsusest ja edutamiseks liiga hea olemisest tuleb endalgi mitmeid pähe, aga õnneks tean ka vastupidiseid edulugusid. [5]

Viienda loengu teises pooles jagas oma tööalast ajalugu Einar Koltšanov, kes erinevalt eelnevatest esinejatest ei ole üldse IT-haridusega. Tema jutu sisuks oli võimalus liikuda nii IT-siseselt kui -väliselt, võimalus muutuda ja õppida elukestvalt. Ning mis peamine - kommunikatsioon! Omavahelise kommunikatsiooni ja koostöö tähtsust rõhutasid ka kõik eelnevad esinejad, ühine visioon ja dialoog on edu saavutamiseks elementaarsed. Einari esinemine oli ka hetk, kus lõpuks googledasin, misasi see SCRUM master õigupoolest on. Kuulnud seda sõna jutu sees olen varemgi, aga… Kõik teised tunduvad alati kursis olevat, millest räägitakse, nii et suur oli mu rõõm, kui loengu lõpus üksik hääleke sama küsimuse esitas. Rumalaid küsimusi tõesti pole olemas (…vähemalt mitte seekord).[6]

Kuuendas loengus esines Ivar Laur, analüütikute pealik Maksu- ja Tolliametist. Ivar seletas, miks andmed ei vasta alati tegelikkusele ning milleks andmeanalüüs üldse vajalik on. Tänapäeval on infotulv väga suur ning probleemiks see, et andmed peavad oleva masinloetavad. Väikesemahulise töö puhul võib asja ära ajada ka Excel, aga üldiselt andmeanalüüsis enam ilma IT ja arendajateta ei saa. Tehnilised lahendused on pidevas muutumises ning kuna ei tea, mida homme võib analüüsis vaja minna, on märksõnadeks paindlikkus ja kiire ümberkohanemine. Kui seni on andmeanalüüsi tegevus suunatud pigem minevikus toimunu selgitamiseks (järelvalve teostamine), siis kasvav suund on elu igapäevane monitoorimine, majanduses toimuva prognoosimiseks ning sisendiks teenuste kujundamises.[7]

Jaan Priisalu rääkis seitsmendas loengus Eesti Vabariigi küberkaitsest. Väga hea on kuulda, et Eesti on selles valdkonnas tipus. Erinevad ID-kaardi võimalused, mobiil-ID ja digiallkiri on kahtlemata väga mugavad ja praktilised vahendid. Vahel paneb imestama, milline bürokraatia ja paberimajandus tuleb mõnes teises riigis läbida aastal 2016 millekski, mis Eestis teed iseseisvalt süsteemi sisse logides kahe minutiga. Kõik see mugavus poleks aga midagi väärt ilma turvalisuseta. Oma turvalisuse kaitsmiseks peab riik (või firma) kontrollima enda infot ja olema küberturbes iseseisev. See ei tähenda, et ei võiks teha teistega koostööd. Eestil väikese riigina on mitmeid strateegilisi väljakutseid ning ennast isoleerida ei tasu meil kindlasti. Tiimitöö on tähtis nii Küberkaitseliidus kui ka küberkurjategijate maailmas, kus ainult 20% on üksiküritajaid. Huvitava faktina on küberkuritegevuses peamine keel vene keel.[8]

Viimases, kaheksandas loengus rääkis Hedi Mardisoo oma alast, milleks on hoopis turundus. Hedi sõnul ei saa maailmas enam toimida ettevõte, kus puudub IT või turundus. IT aga on turundusele üha vajalikum, kuna klassikaline sihtgrupistamine tänapäeval enam ei toimi ning IT aitab klienti täpsemalt analüüsida. Lisaks tõi Hedi mitmeid näiteid ettevõtete erinevast lähenemisest toodete turundusel ja IT rollist selles.[9]

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi mõni loeng tundus kindlasti huvitavam kui ülejäänud, oli midagi õppida kõigist neist. Loengute läbivaks sõnumiks oli kindlasti koostöö ja kommunikatsioon ning et tasub omada teadmisi mitmest erinevast valdkonnast.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kordusarvestuse õigus kehtib deklareerimise semestrist ülejärgmise semestri punase joone päevani. Ajakava avaldatakse ÕISis, kus peab soovitud kordussooritusele registreeruma vähemalt 2 tööpäeva enne selle toimumist.[10]

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

RF õppekohal on kordussooritus tasuta, OF õppekohal 20€[11]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[12]

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Tegemata jäänud valikainet ei pea sooritama, kui on tehtud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Peab arvestama, et ettenähtud õppekava mahtu ületavate ainete eest tuleb maksta - lõpetades nominaalajaga on aga õigus taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAPd ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses.[13]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Esimese semestri eest tuleb hüvitada 27-23=4 EAPd. Teise semestri eest tuleb hüvitada 2*27-(23+20)=11 EAPd.

Õppekulude osalise hüvitamise määr 50€ 1 EAP kohta [14]. Seega teise semestri eest esitatav arve on 11*50=550 eur.

Ps. Kuna kahe semestri kohta koguti ainult 43 EAPd, ei täidetud täiskoormuse nõudeid ja kaotati õigus tasuta õppida. Erandina vabastatakse õppekulude (osalisest) hüvitamisest õppekorralduse eeskirja [15] punktis 1.4.9. kirjeldatud tingimustele vastavad üliõpilased.

Viited