User:Hholland

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Henri Holland
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Kurjakuulutava aastaarvu 2012 suvi on otsakorral ning peagi algav eluetapp erineb senistest päris kõvasti. Nimelt ootavad mind ees ülikooliaastad, mis mulle tähendab kolimist pisikesest suvepealinnast suurde Vabariigi pealinna. Välja tuleb kolida hubasest ja kõikide mugavustega, rahulikus rajoonis asuvast majast ning elama asuda pisikesse, 12 ruutmeetrisesse korterisse Mustamäel. Ehk pisut liigagi mugavast elust nii järsk üleminek iseseisvale, reaalsele elule on pisut hirmutav, kuid see oli midagi, mida ma juba nii pingsalt ootasin. Esimesel koolipäeval Eesti Infotehnoloogia Kolledžis, 27. augustil toimus pikk, kiire tempoline ja natuke kuri harjutustund, aines nimega I018. Sama tunniplaan kordus ka järgmisel päeval, mis jättis koolist esmamulje kui üsna jäigast ja tuimast tuupimissüsteemist. Sellest muljest tingituna, hakkas juba teise koolipäeva lõpuks mu peast läbi käima mõte "millesse ma ennast nüüd mässinud olen". Mis päästis mu motivatsiooni ja pühkis minema negatiivsed mõtted, oli kolmas koolipäev, 29. August. Nimelt toimus tol päeval esimene loeng ainest "Erialatutvustus ja Õpingukorraldus". See loeng tegi mu tuju päris heaks, kuna see tõestas mulle, et IT Kolledž ei olegi üdini nii tuim ja kuri. Sellest loengust räägitust jäi mulle meelde just jutt erinevatest ja paindlikest (õppe)võimalustest - loengute videosalvestused, võimalus õppida tundma operatsioonisüsteeme seinast-seina ning meedia- ja robootikaklubid. Samuti ajas mind elevile jutt tipptasemel, pidevalt uuenevatest arvutiklassidest ning cisco ja mobliiliarenduse laboritest. Ehk alateadlik ja võibolla pisut uhkeldavgi muie Süsteemi Administreerimise õppekava juhi Indrek Rokki suul, peale lauset " ...Interneti kiirus kuni 600 megabitti sekundis", tõmbas joone alla kooli tutvustusest kui tipptasemel tehnikakeskusest. Kõik see oli päris muljetavaldav ja tõi mulle tagasi paari päeva taguse ootusärevuse.

Järgnevad (I020) loegnud ei läinud üldse mitte vähem informeerivaks ega motiveerivaks. Iga loeng käisid rääkimas erinevad andekad ja targad inimesed, kes on oma IT-alaste teadmistega juba ilma teinud. Enamik külalisi olid väga head kõnepidajad ning üldiselt optimistlikud inimesed. Minu arvates täitsid nad oma loengute eesmärgi - avardada meie vaatenurka, tutvustada meile erinevaid võimalusi ja meid üldiselt motiveerida , väga hästi. Mis eriti silma jäi oli just see, et mitte ükski nendest inimestest ei olnud stereotüüpselt tuntud "õlipeadest", kinnise iseloomuga itimehed, vaid täpselt risti-vastupidi. Tänapäeva IT-inimeste avatud ja koostöövõimeliste iseloomujoonte esiletoomine ning näitamine oli kindlasti ka aine üks põhieesmärke. Enne seda aega ning ka pisut hiljem kui olin otsustanud alustada, oma teekonda infotehnoloogia maailma ning kodusel arvutil proovida tundma õppida erinevaid süsteeme ja protsesse (sageli tegin seda katse-eksitus meetodil, mis alati ei lõppenud arvuti tervisele just kõige paremini), olin kokku puutunud päris mitmete IT-meestega. Tuleb tunnistada, et nendest inimestest oli päris arvestatav protsent justnimelt, teada-tuntud "patsipoisse". Selle eesmärgi täitis aine koodiga I020 väga hästi - minu arusaam tänapäeval edukast IT-inimesest ei ole enam kohe kindlasti mitte see, mis ta oli varem.

Mis oli veel aine "Õpingukorraldus ja Erialatutvustus" (ja ka teiste ainete) juures väga positiivne on idee, et mida rohkem tunnist osa võtad, seda rohkem punkte korjad. Selline süsteem innustab õpilasi kindlasti rohkem tähele panema, rohkem osa võtma ning on iseenda ja oma uute klassikaaslaste seas tugevaks "sotsiaalseks jäämurdjaks". Nagu nii I020'e kui ka õppejõu Kaido Kikkase loengutes on väga tihti rõhutatud- suhtlus ja suhtlemisoskus on tänase päeva IT-maastikul läbilöömiseks üks võimsamaid relvi. Siiski, üks nö. relv ei moodusta selleks lahinguks vajalikku teadmiste-arsenali, mida luues tuleb teha valikuid. Palju on räägitud, et edukas IT-inimene omab väga laiaulatuslikke teadmisi. Sellest hoolimata, tuleb suuremal või väiksemal määral, varem või hiljem, kuskilepoole spetsialiseeruda. Aine ehk põhieesmärgiks oligi, läbi erinevate kogemuste, avada meile erinevad variandid ja võimalused ning aidata meil teha õigeid valikuid. Nendest erinevatest eneseteostuse ning karjääri võimalustest käis meile rääkimas IT-inimesi seinast-seina. Nende inimeste põhilisteks tööülesanneteks olid süsteemide loomine ja haldus, tarkvara testimine ja arendus kui ka erinevat liiki programmeerimine. Külalisteks oli inimesi nii era- ja riigisektorist, kes töötavad või olid töötanud näiteks Skype'is, Ignite'is, Playtech'is kui ka maksuametis ning isegi kaitsejõudude peastaabis. Samuti tutvustati põgusalt varianti töötamaks FIE'na. Enamik neist inimestest on lõpetanud Eesti Infotehnoloogia Kolledži.

Üks ehk meeldejäävamaid loenguid oli järjekorranumbriga 2. Sellel loengul oli külalisesinejaks, aastatepikkuse kogemusega duo kes teeb karjääri helpdesk'is. Antudjuhul töötasid need kaks noormeest Skype'is ning olid sealsete tööolude ja ka kollektiiviga väga rahul. Töötamisel helpdeskis tõid nad põhilisteks plusspunktideks tohutu arenemisvõimaluse, nii IT süsteemide-rindel kui ka sotsiaalsel tasandil ja võimaluse luua olulisi uusi kontakte. Samuti seletati põgusalt lahti süsteem, kuidas "ticket-põhine" töö struktuur helpdeskis välja näeb. Mis ma sellest loengust õppisin, oli põhiliselt see, et säärane töö vajab ülemaailmselt väga palju tegijaid ning tööturg on suur ja lai. Töötamist helpdesk'is võib samuti võtta kui väga paindlikku hüppelauda karjääriredelil tõusmiseks. Samuti andis mulle väga häid ideid ühel loengul esinenud Ignite tiim, kes tegeleb firmadele terviklike tarkvaralahenduste väljatöötamisega (analüüs, arendus, testimine, klientidega suhtlus ja disain). Erinevalt näiteks töötamisest helpdesk'is, mis on pigem rituaalsem ja üksluisem töö, tegeleb Ignite väga erinevatel rinnetel. Kuna iga firma, kes on neilt teenuse tellinud, tegeleb valdkonniti väga erinevatel aladel, tuleb Ignite tiimil igat tööotsa võtta kui eraldiseisvat projekti ja ennast igakord nö. ümber programmeerida. Eriti meeldis mulle nende idee, kuidas peaks välja nägema edukas töömetoodika - pigem reageerimine muutustele kui range plaanist kinnihoidmine, inimesed teevad tööd, mitte ainult ei käi tööl ja taaskord, pidev ja progressiivne suhtlus.

Õppeaine "Õpingukorraldus ja Erialatutvustus" ehk I020 ei olnudki niivõrd õppeaine kui pigem mõtteaine ja motivaator edasipürgimaks IT laias maailmas. Suuremat pilti vaadates on see väga hea, et aine oli paigutatud just esimesse semestrisse kuna päris edukalt, andis see aimu kuhu ja kuidas on võimalik IT alaste teadmistega jõuda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kui üliõpilane kukkus mingil teatud arvestusel läbi, on tal kaks valikut: sooritada järelarvestus või talle antud negatiivset hinnet apelleerida. Kui üliõpilane leiab, et talle on arvestuse hindamisel liiga tehtud, on tal võimalus hinnet vaidlustada. Seda saab ta teha kirjalikus vormis, esitades apellatsiooni kas otsuse teinud õppejõule või komisjoni esimehele. Apellatsioon tuleb esitada nädala aja jooksul alates vaidlustatava hinde saamist. Juhul kui üliõpilane kukkus arvestusel läbi, kuna tal puudusid vajalikus mahus teadmised (ja kui tema esitatud apellatsioon lükati tagasi), tuleb sooritada kordusarvestus. Kordussoorituseks tuleks esmalt kooskõlastada õppejõuga, kes paneb paika kordusarvestuste tähtajad (kooskõlas õppeosakonnas paika pandud ajakavaga). Et üliõpilane ka kordussooritust läbi ei kukuks, võib õppejõud anda lisamaterjale või lisatunde. Viimane tähtaeg sooritamaks kordusarvestust on kuni ülejärgmise semestri "punase joone" päevani (alates läbikukkunud ainet sisaldavast semestrist). Teine samm kordusarvestuse sooritamiseks on järelarvestusele registreerimine õppeosakonnas. Juhul kui üliõpilane õpib riigieelarvelisel kohal, on talle kordussooritus tasuta. Vastasel juhul maksab kordusarvestus raha, mille summa paneb paika rektori käskkiri.

Küsimus nr. 5

Teisel õppeaastal on üliõpilasel võimalik minna akadeemilisele puhkusele: Tervislikel põhjustel(kuni 2 aastat), Kaitsejõududesse teenima minemisel(kuni aasta), lapse hooldamisel(kuni lapse 3 aastaseks saamiseni) ja muudel põhjustel(ALATES teisest õppeaastast ja kuni üheks aastaks). Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, tuleb teha kirjalik avaldus rektori nimele ning taotlus vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilise puhkuse ajal on ka lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Juhul kui üliõpilane on võtnud akadeemilise puhkuse lapse hooldamise eesmärgil on tal võimalik aineid ka deklareerida. Akadeemilise puhkuse (enneaegseks) lõpetamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus rektorile.