User:Hhutt

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Helen Hütt

Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2014

Essee

Esimeses loengus [1] anti põhiliselt ülevaade koolist, tutvustati akadeemilist õppetööd ja eeskirju. Esinejad andsid esmakursuslastele ka nõuandeid, kuidas tulevikus plaane planeerida. Esinejateks olid aga õppejõud Margus Ernits, õppeosakonna juhataja Inga Vau ja kvaliteedijuht Merle Varendi. Mina, kes polnud varem IT-ga kokku puutunud, sain üldjuhul hea kokkuvõtte. Esitlus oligi mõeldud neile, kes teemaga olid kokkupuutunud vähe või ei olnud üldse. IT Kolledžist anti lühiülevaade – õppekavadest, e-õppest, kooliruumidest ja huviringidest. Kõik muidugi tundub huvitav esmapilgul ja tekitab tunde osalema kõikidel üritustel ja tegevustes. Paljud tegevused just aitavatki ennast arendada, näiteks robootikaklubis programmeerimises ja robotite ehitamises. Esmaskursuslasena sain vajaliku info ÕIS-i ja õpingukavade kohta ning näpunäiteid, et kuidas ja miks ja mis. Esinejad mainisid ka seda, et tudengi ja kooli koostöö peaksid olema kooskõlas ja see väljendub tudengite tagasisides koolile. Tagasiside on oluliseks informatsiooniks koolile, mis näitab tudengite positiivsed ja negatiivseid aspekte nii kooli kui ka õppejõudude osas. Rõhutati ka seda, et tuleks õppida ja võtta kõigest maksimum.

Teise loengu [2] teemaks oli „Õppimine ja motivatsioon“, kus esines õppejõud Margus Ernits. Loeng oli sissejuhatav. Põhiliselt, kuidas arvestusest läbi saada, et missuguseid nõuded on vaja täita ja millele tuleks tähelepanu pöörata. Samas räägiti veel motivatsioonist ning kuidas endale aineid huvitavaks teha. Endale teema selgeks tegemine ja sellesse süvenemine tõstab aine olulisust ja tekitab huvi. Just keerukamad ained õpetavad ja panevad mõtlema ja tõstavad motivatsiooni. Minul alguses ongi raske vahet teha olulisel ja mitte olulisel, mis on vajalik eelkõige selleks, et endale meelde jätta just need tähtsamad punktid. Õppejõud andis ka nõuandeid loenguteks, näiteks teha mõistekaarte või midagi praktilist ja huvitavat, mitte loengutes arvutites mängida ja veeta istudes aega. Soovitati ka õppida ja administreerida erinevates operatsioonisüsteemides, mis on muidugi õige. Mida rohkem, seda uhkem ja kasuks tuleb. Loengu lõpus esines veel Lapikutest esindaja. Lapikud siis tegelevad tarkvaraarendusega, kas veebilehe või rakenduse tegemisega.

Kolmandas loengus [3] esines Margus Ernits teemaga „Robootika ja häkkimine“. Põhiliselt keskenduti robootikaklubile, et millega tegeleb, mida ehitatakse ja mis võistlustel oleks võimalus osaleda. Loeng oli suunatud tudengitele, kes tunnevad huvi robootika vastu ning soovivad saavutada enda jaoks midagi huvitavat ja arendavat ning võib olla isegi osaleda Robotex robotivõistlusel. Hetkel mulle endale tundub kõik keeruline ja raske, kuid kõik need oskused ja teadmised, mis sellega saavutatakse, tulevad edaspidisel õppmisel kasuks. Samas aga nõuab robootikaga tegelemine üsna palju vaba aega ning pühendumist. Loeng oli niivõrd motiveeriv, et isegi robootika sissejuhatavas tunnis sain käidud. Häkkimisest tehti aga lühiülevaade, kus tutvustati selle olemust ja talitust.

Neljandas loengus [4] esines Janika Liiv teemaga "Subjektiivslt programeerimisest, stereotüüpides ja kogukonnast". Janika õppis arendaja erialal ITK-s ja hetkel töötab veebirakenduse arendajana. Esmalt rääkis esineja sellest, kuidas ta ITK-sse sattus ja mida teha üritas ning millega hakkama sai. Alguses ta ei suutnud oma tulevikku ette näha just ITvaldkonnas, pigem olid soovialadeks humanitaaralad, kuid mida aeg edasi, hakkas ta mõistma, et valis õige valdkonna. Samuti mainis ta, et infotehnoloogia erialadel on üsna vähe naisi ning ma nõustun temaga. IT-d mõeldakse justkui meestemaailmana ja naisedvõivad ennast tunda justkui erakuna. Teisalt rääkis ta programmikeelest nimega Ruby,millest varem ma polnud kuulnud. Loeng möödus üsna kiiresti, kuna esinejat oli huvitav kuulata ning jagati isegi t-särke.

Viiendas loengus [5] oli esinejaks Carolin Fischer, kelle teemaks oli "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele". Carolin õppis administreerimise erialal ITK-s ja töötab Skype-s süsteemiadministraatoriga. Programmeerimisega oli tal kokkupuude juba 7. klassis PHP ja HTML-ga. Sealt edasi tekkis tal huvi edasiõppimiseks ja teadis, mida ta kavatseb õppima minna. Avastades ennast IT maailmast, leidis ta midagi, milles ta on hea – programmeerimine. Siiski loeng oli üsna veniv, kuna esineja rääkis aeglaselt ja üpris igavalt. Carolin aga andis paar nõuannet edukaks läbisaamiseks. Esiteks, mitte jätta midagi viimasele minutile ja kui teha juba midagi, siis maksimaalselt. Teiseks, rõhutas ta veel seda, et kindlasti peaks ka puhkama, et mitte läbi põleda ehk üle töötamise oht on suur. Ületöötanuna ei olda enam piisavalt keskendunud oma projektile.

Kuuendas loengus [6] esines Kristjan Karmo, kes on ITK administreerimise eriala vilistlane. Selle loengu teemaks oli "Testimine ja tarkvara kvaliteet". Kui üldiselt ei tundu testimises midagi rasket olevat, on asi vastupidine. Nagu Karmo loengus ütles on testimine tegelikult üsna keeruline ja et seda hästi osata, peab olema suurepärane programmeerija. Üleüldse sai testimisest väga hea ülevaate, mis see endast kujutab ning missugune plussid ja miinused sellega kaasnevad. Testijad peavad olema suure silmaringiga ehk nägema terviklikku pilti ning nende teadmised süsteemidest peavad olema laialdased. Karmo mainis ka, et tihti esitatakse testijale süüdistusi lõhkumises, kuid tegelikkus on hoopis erinev. Nad mitte ei lõhu, vaid leiavad puudujääke süsteemis, mida nad testivad. Testimine on oluline selleks, et kindlustada programmi täielikku funktsioneerimist, mis hoiaks ära igasugused rikked.

Seitsmendas loengus [7] esines ettevõtja Andres Septer teemaga "IT tööturg". Positiivneselle esitluse juures oli see, et Septer seletas oma teemat üsna hästi. Lust oli kuulatafirmadest ja ettevõttedest ning nende plussidest ja miinustest. Samuti andis ta nõuandeid,kus on mugav töötada ja milliseid situatsioone võib tööl ette tulla ning kuhu üldse kanditeerida, kas väikeettevõttesse või suurettevõttedesse. Suurettevõttes võib töötada vaid rahasumma pärast, kuid suurt arengut sealt loota pole. Ta lisas veel, et tööl niisama vedelemine on veel väsitavam kui millegi reaalse tegemine. Kui motivatsiooniks on ainult raha, siis ei jõua inimene oma arenguga kuhugi, vaid jääb elus ühte punkti paigale. Kui on aega ja motivatsiooni, siis tuleks neid kasutada võimalikult maksimaalselt.

Kaheksandas loengus [8] ehk viimases loengus esines Elar Lang ning tema teemaks oli "Suhtumine õppetöös ja veebrakkenduse turvalisus". Lang on ITK vilistlane ja töötab Classified Security OÜ´s, samuti on ta veebirakenduste koolituste lektor. Kuigi Langil oli kõlav hääl ja hea diktsiooniga esitlus, ei pakkunud veebirakenduse turvalise teema erilist huvi. Võib olla oli see teema minu jaoks natuke keeruline ja segane, et sellest aru saada. Samuti rõhutas Lang, et oluline on leida motivatsioon, et õppida. Kui motivatsioon on leitud, tuleks osata ka aega planeerida, mitte jätta kõik viimasele minutile.

Kokkuvõtteks võib öelda, et õpingukorralduse loengud andsid huvitavaid ja asjalikke nõuandeid. Igas loengus leidus midagi kasulikku ja motiveerivat. Kuigi neljapäeva hommikutel vara ärkamine oli omaette saavutus, olin ma siiski kohal ehk siis topeltsaavutus. Paljud mõtted ja arvamused tekitasid minus kindlustunne, et kõik võimalik kui aega planeerida ja motivatsiooni otsida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?


Vastus: Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.Järeleksami tegemiseks tuleb kokku eppida vastava aine õppejõuga ning korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonna ajakavaga. [9] Järeleksamile registreerimine toimub ÕIS-is ja vähemalt 2 päeva enne järeleksami toimumist. [10] Riigi poolt finantseeritaval õppekohal (RF) on õppuritele järeleksami sooritamine tasuta. Tasuline kohal (OF) on aga järeleksam tasuline ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[11]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus: Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

• Tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;

• Tehtud tööde näidised;

• Kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

• Kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;

• Kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;

• On analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;

• On kajastatud kogemusest õpitut;

• Taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;

• Analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:

• õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;

• tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;

• motivatsioonikirja;

• soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.[12]


Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.[13] Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt [14]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: Aastas peab kokku olema 54EAP ja semestris 27 EAP

Esimese semestri lõpus jääb puudu 27-26= 1 EAP

Teise semestri lõpus jääb puudu 27-25=2 EAP

Aasta peale jääb puudu 3 EAP ja 1 EAP maksab 50€ [15]

Esitatav arve on siis 50*3=150€



Viited