User:Hkraus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Henry Kraus
Esitamise kuupäev: 23. jaanuar 2012

Essee

Esimesel aastal IT Kolledžis, esimesel kursusel, esimesel sügissemestril oli mul õppekavas järgmine aine nagu: Õpingukorraldus ja Erialatutvustus mille tähtsust ma esialgu oluliseks ei pidanud, kuid mu arvamus muutus peale esimest loengut. Nimi ei ole tõesti paljuütlev, kuid see ongi aeg-ajalt veaks: pinnapealsus, sama lugu nagu raamatutegagi, kaante järgi ei saa sisu hinnata. Igastahes juba esimeses loengus mõistsin kui paljuhaarav ning sügavat mõtlemisainet andvaid ideid see kursus täis on. Alustan siis algusest: Linnar Viik rääkis innovatiivsusest mis aitas mu mõttemaailma veelgi rohkem avardada. Nimelt siis kuna teemasse oli sisse toodud tõesti palju tõsielulisi näiteid, oli siis aitas see mõista teema tähtsust, kudias iga väike idee ning mõte võib muuta päris paljut ning põhimõtteliselt olla revolutsiooniline. Innovatiivsus ei pruugi olla alati midagi konkreetselt uut, kui rääkida esemetest, vaid võib olla ka protsessi muutumine. Nagu näiteks võib tuua, innovatiivsuse alla, et tänapäeval meil on olemas Internetipangad ehk meil on ligipääs pangale ööpäev läbi, kui varem sõltuti vaid kontorite lahtiolekuaegadest. Tanklad on samamoodi 24 tundi ööpäevas avatud, isegi kui need on automaattanklad. Mina näen innovatiivsusena kas täiesti uut toodet või nüüd ka protsessi muutumist kuid põhiliseks tingimuseks on, et midagi innovatiivset minu jaoks kas kiirendab, mugavdab/lihtsustab, parandab või eemaldab probleeme, kokkuvõttes muudab midagi paremaks. Nagu ka Härra Linnar Viik sisse tõi kasutaksin sarnast näidet: automootorid. Innovatiivsuseks võib lugeda seda, kui vähendatakse auto kütusekulu, või selle CO2 gaase kilomeetri kohta, selle turvalisust, kiirendust, tõesti võib siia kirjutada suuremosa auto omadusi. Mida sooviksin veel välja tuua on majandusteooriate lisamine loengusse. Nimelt: Volvo reklaam meesteajakirjas oli kirjeldatud tehnilist, jõulist poolt (kiirendus, nelivedu, läbivus) ning naisteajakirjas sama autot turvalise ning ruumikana. Järgmise teemana sooviksin käsitleda: Mart Magnuse esitlust. Sellest loengust õppisin just IT firmade loomise kohta, veidi ka seaduslikke aspekte, kudias saab minimaliseerida näiteks kulusid. Härra Mart Magnuse soovitusel hakkasin isegi kasutama nii mõndagi asja mille olin varem nurka jätnud, lihtsalt et harjumust tekitada. Tema soovitas firmades kasutada võimalikult palju vaba tarkvara nagu näiteks: google docs, gmail, github, wordpres. Rääkis erinevatest ühingutest: MTÜ, AS, OÜ, TÜ, FIE. Olen küll gümnaasiumis käinud ühskonnaklassis, kuid palujsid aspekte ma polnud siiski kuulnud. Suhtles auditooriumiga väga avatult ning lasi ka endal kaasa mõelda ning teha, ideid väja genereerida. Tema on nimelt ise osalenud järgmistes startupides nagu: IDnet, pant24.ee, kokkuost.ee, kullaekspert.ee, gold2bitcoins ja õunadmahlaks.ee. Sai läbi viidud ka SWOT analüüs ehk eesti keeles: Tugevused – Nõrkused – Võimalused – Ohud (TNVO). Kavas järgmine oli Margus Ernits kes rääkis Robocodest ning üldiselt õppetööst ning andis mõningaid näpunäiteid paremaks teemade läbivuseks ning mõistmiseks ehk teada-tuntud tõdesid mitte jätta asju viimasele hetkele ning iseseisev töö on aluseks. Tõi teemasse sisse ka FreeMindi ehk: Idee on avada õppejõude uudsetele ideedele, ning neid õpetada läbi uute lahenduste nagu robocode või robootika valdkonnas, see näitab reaalseid oskusi, mitte vaid teoreetilisi mis võivad ununeda. Mulle meeldis tema teooria, et tekitada tudengis vajadust ise õppemateriali otsida. Näiteks tõesti anda robot ette, nign et seda lõppude-lõpuks tööle saada peab tudeng ise koodima, sealt probleeme otsida, sest puhas teooria võib tõesti nüriks jääda teatud valdkondades, kui ise praktiseerida seda ei saa. Toomas Mõttus promos veidi Netgroupi enne Jaan Feldmanni loengust, kes on üks firma asutajatest. Loenguteemadest sain teada firma töötamisest, töölahendustest, pilvesüsteemist, raudvaralistest lahendustest, virtuaalserverite süsteemist rohkem. Elukestvast õppest, kuidas kogu ala areneb nii kiiresti. See ettekanne oli suhteliselt orienteeritud firmale endale, kuid pole ka midagi valesti, sest on päris palju mida rääkida ning ette näidata. Sain teada, et keskmiselt eesti serverites oli 6 võrgukaarti, ja kokku ligi 8 kaablit, siis nüüdseks on 2 kaablit ning võrgukaardigi saab virtuaalselt jaotada 128ks tükiks. Ning palju lihtsam on hallata. Agu Leinfeld sutles väga vabalt auditooriumiga ning näitas kui palju sõltutakse it-st. Alates Haapsalu lastekodu tulekahjust, miks ei helistanud häiresüsteem piisavalt kiiresti päästeametisse, kuidas lennukitel on varusüsteemid ning kudias need täpsemalt töötavad. Meeldisid jällegi majanduslikud näited. Kombineeriksin seda kergelt Ahto Veldre loenguga kuna mõlemad rääkisid, riskidest ning sõltuvusest. Kui midagi rünnata, siis mis võib juhtuda. Härra Veldre tõi sisse näiteks Ameerika Ühendriikide näitena selle, kuidas konditsioneeride töötamine võib halvasti lõppeda “happekraanid.” Kogu see jut paneb mõtlema, kui palju sõltuvust on ITga hetkel kogu maailma töökorraga, ning kui õhukesel kihil see kõik püsti püsib. Kokkuvõttes meeltis mulle kursus just seetõttu, et selles aines oli erinevad inimesed erinevatest valdkondadest. Oli startupi, oli suurettevõtja osanik, oli ministeeriumist, oldi, robootikast, oldi puhast tarkvara, oli ideedest ning realiseerimisest. Kõige paremini meeldivad tõsielused näited mis panevad tõsiselt mõistma kui palju tänasel päeval IT meid mõjuta ning miks on vaja oma tööd alati korralikult teha, sest iga vale nupuvajutus või koodijupp võib suure tõenäosusega olla inimelude tähtsusega. Vastutusrikas töö, kuid ülimalt huvitav. Üks idee mis veel tekkis, et tavakasutajale on tehnika areng alati midagi kiiremat ja uutmoodi süsteeme, kuid IT sektori töötajatele toob iga uus toode kaasa lisatööd kuid ka võimalusi neid “asju” varem näppida ning tegeleda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Peale arvestuse läbikukkumist on eksamit võimalik veel sooritada kahe semestri jooksul peale aine õpetamissemestrit. Õppejõule on antud õigus lisada täiendavaid ülesandeid. Kordussooritamiseks peaksin pöörduma õppejõu poole, kes määrab kordussoorituse tähtaja kooskõlas õppeosakonnaga. Kordussooritusele peab registreerima vähemalt kaks päeva enne sooritust õppeosakonnas. Riigieelarvelistel kohatdel on kordussooritused tasuta ning riigieelarvevälisel kohal on kordussoorituse tasu suurus kehtestatud rektori käskkirjaga.

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

6.1.4.1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane  meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise  puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. 6.1.4.2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. 6.1.4.3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.  Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. 6.1.4.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest  õpinguaastast.  Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. 6.1.5. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. 6.1.6. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud.  Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

6.1.3. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.