User:Hmaddiso

Erialatutvustuse ainetöö

Koostas: Hardi Maddison

Esitamise kuupäev: 24.10.2013

Essee

Erialatutvustus oli põhimõtteliselt esimene loeng mis meile kaugõppes ette juhtus. Andis selle meile Margus Ernits kuid sellest pisut hiljem. Ise-enesestki mõista oli see kindlasti ka midagi mida paljud väga ootasid sest kohale on tuldud aga mingil määral on aine ise ja arusaam sellest ju veidi lahtine. Aine eesmärk, minu arusaama järgi, oli anda varieeruval tasemel väikest ülevaadet sellest mis nendel kahel erialal (IT süsteemide administreerimine ja arendamine) toimuma hakkab ja mida siin koolis avalduma hakkav IT maailm üldse sisaldab. Kuna olen kaugõppe õpilane, siis ei ole minul olnud õnne nendes loengutes kohapeal viibida, tuli leppida videosalvestustega. Selle tulemusel annan siinkohal ülevaate loengutest selles järjekorras millisena nad on videotena ülespandud.

Esimeses loengus oli võimalik tutvuda koolikorraldusega Inga Vau, Indrek Rokki ja Merle Varendi juhendusel. Ehkki kõik loengus kuuldu ja nähtu oli enam kui asjakohane, tundus loengu voolamine kuidagi vaevaline. Kuna alustasin nende loengute vaatlemisega ka suhteliselt hilja siis oli minu jaoks tegu juba tuntud teema läbi mämmutamisega, sest olin ise juba varieeruvatele eeskirjadele pilgu peale heitnud. Enamike asjade kuulmisel kumises ikkagi peas mõte: "Aga ma ju tean seda juba!". Siiski, võttes arvesse, et päevaõppe tudengid viibisid selles loengus esimese asjana siin koolis, siis oli tegu väga hea ja tabava loenguga. Teades milline ma ise oli peale keskkooli lõppu olin, oli see loeng väga vajalik.

Teises loengus (mis minu jaoks oli tegelikult esimene ja ainus kus ma kohapeal viibisin, seega jätsin selle video vaatamise vahele) kõneles Margus Ernits õppimisest, motivatsioonist ja sellest kuidas üks võib teist väga eduliselt toita. Mõtlen selle all seda, et hr Ernits suutis väga hästi välja tuua selle motivatsiooni ahela kuidas motiveeritud tudeng tekitab motiveeritud lektori ja vastupidi. Kui see motivatsioon saavutatakse on ka õppimine palju lihtsam, asjadest tekib kiiremini ja paremini arusaam ja see annab juba edasist motivatsiooni. Lektor oli sümpaatne, rahulik ja tore. Tutvustati vilksamisi ka mõningaid IT kolledži loenguruumide omadusi. Üldiselt tekitas see loeng minust tunde, et lõpuks ometi olen õige koha peale sattunud.

Kolmandat loengut andis Linnar Viik ja tema rääkis innovatsioonist. Põhiliselt siis sellest, et mis elukas see innovatsioon üldse on, kuidas seda liigitatakse, kuidas see toimib ja mis tähendab üldse olla innovaatiline milleski. Enne seda loengut oli mul innovatsioonist väga segane arusaam, sõna tähendust justkui teadsin, aga sellega asi piirdus. Härra Viik suutiis oma kergete näidete, kaasahaarava jutu ja entusiastliku suhtumisega anda palju täpsema arusaama innovatsioonist, sellest kuidas innovatsioon ei pruugi olla ainult millegi täiesti uue leiutamine vaid ka millegi olemasoleva arendamine uues suunas ja uuel viisil. Samuti, et innovaatilisus ei rakendu ainult esemetele ja seadetele. Innovatsioon võib olla ka isiklik mis oli minu jaoks eriti meeldiv arusaam. Ei laskutud kordagi liiga sügavale ajalukku ega tekkinud ka tunnet, et tahaks juba, et see loeng möödas oleks.

Tarmo Randel rääkis neljandas loengus küber-terrorisimst ja üldisest küber-kuritegevusest. Ka sellest oli mul jäänud kuidagi eriti kinnine arusaam. kui toodi välja varieeruvad küber-kuritegevuse vormid siis võttes tegelikult ikka lõuga sügama. Mitte sellepärast, et selles nimistus oleks olnud minu jaoks midagi uut või ennekuulmatut vaid pigem see, et selle loengu käigus tekkis arusaam, et tegu on hirmus suure valdkonnaga ja erinevate vormide kogus ei tundu mõttes loetelu korraldades nii suur kui see füüsiliselt välja tooduna tundus. Toodi meile erinevaid näiteid sellest, milline võiks üks küber-rünnak mõne saidi(või ka isikliku arvuti või isiku) vastu välja näha, mis vahendeid selleks kasutatakse või võidakse kasutada. Vahendeid millega saaks tuvastada küber-rünnakut, kas siis käigupealt või tagant järele. Eriti huvitav oli kuulata lektori endapoolseid avastusi ja arusaamu erinevatest niiöelda tehnikamaailma uudistest läbikäinud suurtest rünnakutest. Kuna ta palus loengus neid mitte mainida ja mitte kellelegi öelda, et me tema käest neid asjade reaalseid tagamaid kuulsime, siis ma siinkohal jätan need ka mainimata. Ei saa öelda, et olen piisavalt pädev, et oleksin aru saanud kõikidest terminitest ja tema jaoks naljakana tundunud vigadest erinevate saitide juures kuid üldise pildi sain siiski kätte ja tõstatas oluliselt see teadvust antud valdkonnas.

Härra Andres Käveri loeng pealkirjaga Elufilosoofia ja IT Eestis oli selline omamoodi. Elufilosoofia võib-olla ei oleks minu jaoks see sõna mida see pealkiri võinuks sisaldada. Pigem Elukogemus. Ehkki elufilosoofia alla kategoriseeruvat koorus sealt ka välja tundus põhirõhk olevat siiski hr Käveri enda elukogemusel nii töö kui ka kooli osas. See polnud sugugi mitte paha, vastupidi. Hr Käveri jutust koorus välja elutarkusi mida kindlalt endaga kaasas kannan edaspidi ja ta aitas vähemalt minul mõista varieeruvaid külgi ülemuse-alluva suhtest. Siin-seal tundus jutt korraks selliseks pisut moraali lugevaks minema aga ka see oli põhjendatud arvestades, et ta ise on lektor ja teab tudengite maailmapilti ja üldarvamusi võrdlemisi hästi. Hr Käver on kindlasti imetlusväärne inimene keda võiks endale eeskujuks võtta ja tema loengu vaatamine annab kindlast motivatsiooni ise sama palju pingutada kui tema seda oma elus teinud on. Väga meeldis mulle tema näitega rikastatud põhimõtte et alati tuleb valmis olla eba-õnneks ja eba-õnnestumiseks. Sõnastasin küll pistu ümber aga nii sain mina aru.

Kuuendas loengus oli näha Erki Naumanist ja Jüri Gavrilenkot kes käisid rääkimas oma tööst Skype'is. Tegu oli siis Skype'i Network Operations Center'i töölistega kes teostasid monitooringut Skype'i teenusele. Ajaliselt oli tegu kõige lühema loenguga antud kogumikus. jutt võis kohati pisut keeruliseks jääda aga kui ise ruttu loengu kõrvale paar Google otsingut sooritada siis tundus kõik jälle suhteliselt arusaadav. Need kaks härrasmeest jätsid endast tüüpilise IT inimese mulje. sellise inimese mulje nagu ilmselt on ka enamus meist kes me kaugõppes oleme. Või siis ka päevases õppes. Inimene, kes on vaikne kui ta omast elemendist välja võtta, kuid lõbus ja jutukas kui ta oma elemnti ja seltskonda satub. see et sellised inimesed tulid välja loengut andma on julgustükk omaette ja kindlasti midagi millest eeskuju võtta, sest vaevalt see nende jaoks nii kerge oli. Loeng ise oli piisaval hulgal informatiivne. Andis monitooringust kui sellisest mingisuguse arusaama, sest minul isiklikult oli see enne seda loengut suhteliseslt ähmane. Teadsin millega on tegu aga kuidas ja millega seda täpselt teostatakse oli minu jaoks mõistatus. Õnneks ei mindud üleliia keeruliseks oma seletustega ja ei poetud spetsiifilise terminoloogia taha peitu, vaid üritati kõigest rääkida nii arusaadavalt kui see nende jaoks võimalik oli.

Eelviimases loengus olid kohal Ats Alber ja Helen Piirsalu firmast Nortal. Loengu pealkirjaks oli "Kuidas saada superstaariks?" . Miks selline pealkiri on minu seniajani jäänud mõistatuseks, vastus sellele küsimusele ilmnes kähku ja kui aus olla siis on niigi suhteliselt selge. Tuleb olla töökas, pealehakkaja ja julge. Ülejäänud loeng kujunes kujunes kuidagi firma tutvustuseks reklaamiks. Võib-olla oli asi minus ja ma ei tabanud ära seda tähtsat osa sellest loengust mida oleksin pidanud tabama. Põhimõtteliselt keerles jutt selle ümber kuidas kohale tulnud Ats oli leidnud oma positsiooni selles firmas, tehti tutvustust firma suvekoolile, kutsuti huvilisi julgelt proovima(soovitavalt siiski mitte esimese aasta tudengeid). Ma ei ütle selle loengu kohta midagi halba sest räägitu on kindlasti kõik tõene aga mina isiklikult ootasin midagi enamat sealt loengust,

Merle Liisu Lindmaa loeng Life is an attitude kujunes miun jaoks üllatuseks, sest ma üldiselt ei seedi väga sellist enese-abi stiilis kraami millena see loeng esialgu tundus. aga ma nautisin seda loengut oluliselt rohkem kui esialgu oleksin endale ennustanud. Muide selle loengu pealkirja oleks päris hästi sobinud ka sõna elufilosoofia. Lektor tundus ise olevat ääretult positiivse ellu-suhtumisega inimene ja see mõjus kuidagi nakkavalt isegi läbi video. slaidid mis käisid loengu taustaks varieeruvate tsitaatidega (mille hulgas oli ka minu lemmikuid) olid asjakohased ja jutt mis ta sinna juurde rääkis oli korrektne ja tabav. ütlen seda kuna arvestan end suhteliselt eluterve maailmavaatega inimest. Oli üks või kaks asja mida ma oleksin lisanud või niimoodi riivavalt ja mööda minnes maininud. Mere Liisu vihjas nendele aga otseselt välja ei öelnud. Kindlasti meeldis mulle tema üks loengut läbivaid põhimõtteid, et oska öelda Ei. See on midagi millega minul on eluaeg probleeme olnud, temal endal ka nagu ta tunnistas aga mulle meeldis see, et ta julgustas teisi inimesi seda tegema.

Kokkuvõtlikult võiksin öelda, et läbivaks teemaks oli siiski motivatsioon, oskus ja suutlikkus oma aega ja asju planeerida. Vältida nn üliõpilase sündroomi. kõik loengud kokku andsid tegelikult suhteliselt kena popurrii sellest mida võiski oodata. Järjekord oli ka suhteliselt hea. Miski jäi häirima järjestuse juures aga ei suuda täpselt määratleda mis see oli. Nii, et tegelikult polnud ilmselt viga mitte midagi. Loengud olid huvitavad, paljuski üllatavad. Lektorid olid kõik sümpaatsed, sõbralikud hea kõnelemis oskusega. Taaskord kukkus ümber müüt et IT inimesed on kergelt misantroopsete kalduvustega. Vale puha! IT inimesed on toredad, sõbralikud, jutukad ja hea huumorisoonega, aga seda seni kuni nad kasvõi mingiski ulatuses omas elemendis saavad püsida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B:

Kukkusid arvestusel läbi. Kui kaua on võimalik arvestust järgi teha?

Eeskirjade järgi kordusarvestust on võimalik sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani

Kellega kokkuleppida?

Vastava aine, milles soovitakse järelarvestust sooritada, õppejõuga sest tema määrab täpse aja. [1]

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Korduseksamile ja -arvestusele registreerumine toimub ÕISis. [2]

Mis on tähtajad?

registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[3]

Palju maksab järelarvestuse tegemine kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Riigifinantseeritaval õppekohal õppivale tudengile ei maksa järelarvestuse tegemine midagi.[5]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[4] Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. [5]

Küsimus 3:

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal?

Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilisele puhkusele minna vaid tervislikel põhjustel[6], Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel[7] või lapse hooldamiseks[8]. Muudel põhjustel esimese õppeaasta jooksul akadeemilisele puhkusele minna ei saa[9].

Mis tegevused tuleb selleks teha?

Akadeemilisele puhkusele jäämist tuleb taotleda avaldusega rektori nimele ja see vormistatakse rektori käskkirjaga. [10] Tervislikel põhjustel tuleb avaldusele lisada meditsiiniasutuse tõend arsti soovitusega akadeemiliseks puhkuseks.[6] Ajateenistusse asumisel on avaldusele lisaks vaja esitada kaitseväkke teenistusele kutsuv dokument. [7]

Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Maksimaalne puhkuseaeg on sõltuv akadeemilisele puhkusele minemise põhjusest. Tervislikel põhjustel on maksimaalseks puhkuse ajaks 2 aastat [6]. Ajateenistusse asumisel on maksimaalseks akadeemilise puhkuse pikkuseks 1 aasta.[7] Lapse hooldamiseks akadeemilisele puhkusele minnes saab puhkusele jääda kuni lapse 3 aastaseks saamiseni ehk siis loogiliselt võttes kuni 3 aastat. [8]

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele ja puhkuse lõpp vormistatakse käskkirjaga. [10]

Kas puhkuse ajal saab deklareerida aineid ja kas saab teha eksameid ja arvestusi?

Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.[11]

Ülesanne: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

Ülesande lahendamiseks lähtun asjaolust, et vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [12]

Sellest järeldan, et kahe semestri, ehk ühe õppeaasta, jooksul kogutud EAPde kogus püsimaks täiskohaga õppes on 54 EAPd. 54-26-24=4 Vastus: 4 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd