User:Hollisaa

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Hannes Ollisaar

Esitamise kuupäev: 23.10.2013

Essee

Aine loengud olid üles ehitatud ühest eesmärgist juhindatuna – anda noortele informatsiooni, mis aitaks neid nende edasises (eriala)elus. Rääkijaid oli mitmest erinevast IT elu aspektidest – erialasest ettevalmistusest, innovatsioonist, andmeturbest, väikeettevõtlusest, IT teenuste peidus olevast poolest, suurettevõtte tööelust ning lõpuks ka sellest, kuidas elus sihti hoida.

Erialasest ettevalmistusest räägiti kahes esimeses loengus rääkisid IT Kolledžis töötavad inimesed – Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi ja Margus Ernits. Esimeses loengus tutvustati kooli, millega koolis tegeleda saab, mida koolis õppida saab, õppeinfosüsteemist – kõigest, millega koolis olles kokku puututakse. Anti väga hea ülevaade asjadest, mida peaks teadma kuid ise üles otsida võib olla veidi raske või paljudele tüütu.

Järgmises loengus esines Margus Ernits, kes rääkis õppimisest üldisemalt – kuidas õppida, kuidas püsida õppimisega järjel nii, et jätkuks motivatsiooni ja tahtmist edasi õppida, edasi teha, edasi areneda. Samuti räägiti ka akadeemilisest tasemest ning sellest, et ülikoolis õpitakse iseenda jaoks – kui terve ülikooli ajal üritada kuidagi läbi saada ning spikerdada, siis pole hilisemas elus kraadist kasu. Samuti on asjal ka teine külg – läbi selle ei tehta maha mitte ainult iseennast, vaid ka asutuse mainet, kus õpiti.

Kolmandas loengus esines Linnar Viik, kes rääkis innovatsioonist. Räägiti innovatsiooni arengust, mida peeti varem innovatsiooniks, mida nüüd. Räägiti sellest, kuidas innovatsioon ei ole vaid suurfirmade pärusmaa, kuigi neil on eelis vahendite näol. Räägiti ettevõtte innovatsioonijuhtimise mudelist. Räägiti ka innovatsiooni tüüpidest ja vormidest – räägiti paradigma innovatsioonist, protsesside innovatsioonist, toote/teenuse innovatsioonist ning sellest, et et innovatsioon võib olla inkrementaalne või radikaalne.

Neljas loeng oli pühendatud küberkuritegevusele. Tarmo Randel tõi alguses näiteks nakatunud veebilehe, mis levitab viirust edasi. Räägiti esimesest viirusest ning sellest, kuidas kõiki uusi tehnoloogiaid kasutatakse kohe ka mitte nii headeks eesmärkideks. Räägiti ka erinevatest ründemeetoditest.

Viiendas loengus esines Andres Käver, kes rääkis sellest, millega ta tegelenud on ja millega tegeleb. Rääkis ka sellest, kuidas ta näeb elu ja õppimist ja tööd. Ta tutvustas ka seda, kuidas näeb välja IT väikeettevõtja elu. Samuti anti ka näpunäiteid sellest, mida õppida, kuidas õppida ja kuidas tulevases elus juhinduda.

Järgmises loengus esinesid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skype'i Network Operation Centerist. Tutvustati lähemalt, kuidas käib teenuste järelvalve, milliseid tehnoloogiaid selle jaoks kasutatakse ning millega puututakse kokku igapäevaselt või millega siis, kui mõni teenus maha läheb. Räägiti ka sellest, kuidas järelvalve on muutunud Skype kasvamisega seoses ja mida teenuse kasvades teistmoodi hakati tegema.

Seitsmendas loengus tutvustati suurema ettevõtte elust. Kohal olid Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Ats Albre rääkis sellest, kuidas ta Nortalisse tööle sattus ning mis olid tema eesmärgid sinna tööle asudes. Tutvustati ka Nortali tegevusalasid ning toodi näiteid seal valmistatud teenustest. Räägiti ka tarkvara elutsüklist ning sellest, kuidas tihe suhtlus kliendiga tähendab palju kvaliteetsemat ning kliendi jaoks odavamat lahendust. Tutvustati Nortali suveülikooli, mis on sisuliselt praktikavõimalus õppivatele või lõpetanud tudengitele ning et selle lõpus on võimalus saada tööpakkumine.

Kaheksas loeng erines kõigist eelmistest märgatavalt. Kui varasemad keskendusid tööelule, sellele, millega IT alal tegeletakse, kuidas õppida ja muud sellist, siis see loeng keskendus inimeste siseelule. Merle Liisu Lindma rääkis perspektiivist ning sellest, kuidas enda sihti ei tohi kaotada. Räägiti sellest, kuidas hoida sära oma silmis ja püsida õnnelikuna ning ka sellest, kuidas selgitada, mis on tegelikult tähtis. Et kui näiteks saada hakkama millegagi, mis valmistab piinlikkust, siis vaadata seda 5 nädala, 5 kuu ja 5 aasta raames. Merle soovitas ka alati uurida, mis meid hetkel vaevab, küsides endalt küsimust „miks?“ senikaua, kuni me jõuame probleemi algpõhjuseni.

Üldiselt oli tegu huvitava ja ülevaatliku loengusarjaga, millega tutvustada noorele inimesele veidi lähemalt ja kindlamalt seda maailma, millega ta on plaaninud ennast siduda. Esinesid inimesed, kes rääkisid teemadest, millega nad ise tegelevad ning seega oskasid ehk välja tuua põnevaid näiteid ja vastata küsimustele paremini kui keegi, kes lihtsalt on uurinud või teab räägitud teemadest.

Tahaks välja tuua paar asja, mis mulle meeldisid. Väga nauditav oli kõige viimane loeng. Seda põhjusel, et tehnikaaladel töötavate inimeste (just eriti meeste) hulgas ei ole paljusid, kes tegeleks iseenda siseeluga, eriti Eestis. Loodan, et paljud panid seal esitatud võtteid tähele, mitte ei mõelnud, et „ah mis ta plämab, mul niikuinii ei juhtu“. Paraku on selliste asjadega nii, et aja möödudes võib väliste mõjude tõttu vaikselt manduda, nii et inimene ise ega keegi teine ei märka.

Veel meeldis mulle teine loeng, kus räägiti motivatsioonist. Olles ise varem sama vea teinud on mul võimalus öelda, et varem kõrgkoolis mitte õppinud inimestele tuleb väga selgeks teha ja korrutada isegi rohkem kui vaja, et õppida on vaja ise ning et ei ole kellegi teise kohustus üliõpilast õppima sundida kui tal endal. Iseenesest näitab see ka kohustusliku haridussüsteemi puudujääke, kus õpilasi ei õpita õppima, vaid asju õigeks ajaks meelde jätma. Ei pöörata tähelepanu õpiharjumuste loomisele, mis võib näiteks andekamatele lastele hilisemas elus kõrgkooli minnes kätte maksta, kui materjal, mida vaja omandada on märksa keerulisem ja vajab aega läbi töötamiseks.

Kokkuvõtteks võiks siiski öelda, et tegu oli põneva ja kasuliku loengusarjaga, mis oli väärt kuulamist. Aitäh loengusarja korraldajatele!

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1]

Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [2]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Eksamile saab registreeruda ÕISi kaudu. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva.[3]

Mis on tähtajad?

Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[4] Korduseksamite ajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[5] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 päeva.[6]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksam tasuta. [7]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[8]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes täidab kõiki järgnevaid tingimusi 1) on sisse astunud 2013/2014 õa. või hiljem; 2) kelle perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 280 euro 3) kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.[9]

Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult)

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ Taotlusi saab esitada AINULT semestri esimesel kuul. [10]

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Õppekava peab olema täidetud 100%, kusjuures täitmist arvestatakse kumulatiivselt. Näide: Tudeng läbib esimesel semestril aineid mahus 35 EAP, aga teisel semestril 25 EAP. Kokku on tudengil ikkagi esimese õppeaasta lõpuks 60 EAP ning tal on õigus kolmandal semestril toetust taotleda. [11]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 21 Y = 27

Kokku tuleb hüvitada õppekulusid 12 EAP ulatuses. Tudengile esitatava arve suurus on 50€ 1 EAP kohta, seega 12*50 = 600€ [12]