User:Hpold

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Henri Põld
Esitamise kuupäev: 28. oktoober 2013

Essee

Esimeses loengus räägiti sissejuhatuseks õppekorraldusest ja tutvustati kooli ning selle võimalusi nagu näiteks erinevate klubidega liitumine (robootika jms), millega kindlasti arvestan ning võimalusel ja sobiva klubi leidmisel ka mõne klubiga liitun. Räägiti ka tulevikust, mis meid ees ootab ning kuhu poole suunduda tuleb. Uuele õpilasele kindlasti väga informatiivne loeng ning tegi arusaamise õppetööst palju selgemaks.

Teine loeng oli kaudselt seoses ka eelmise loenguga kuna oli pigem suunatud sissejuhatavaks. Selle loengu juures mulle meeldis see, et räägiti asjast otse ja seda ilustamata. Räägiti, kuidas teooria on igav ja iga õppejõu ülesandeks on teha aine piisavalt põnevaks, muidugi on selles ka oma osa õpilasel. Teemaks oli ka see, et erinevad õppeained ei ühti omavahel, mis on täiesti tõsi, kuid seda vältida on minu arust võimatu. Üsna raske oleks mõnda üldainet tuua sisse tarkvara arendusse, kuid tuleb aru saada, et need tulevad kasuks pigem pikemas perspektiivis. Üheks teemapunktiks oli ka see, et õpilaste arust jäävad teoreetilised teadmised järjest ebaolulisemaks. Ei saa öelda, et ma sellega nõustuks, kuid omast kogemusest, olles lõpetanud tarkvara arenduse eriala kutseõppel, võin öelda küll, et koolist tööle minnes ei tea programmeerija veel tegelikult mitte midagi. See loeng kinnitas mulle ka seda, et olen teinud kooli suhtes õige valiku, kuna arenduse eriala tegelikult arendab ka muid IT-alaseid oskuseid, mis annab tööturul kindlasti palju juurde.

Kolmandas loengus rääkis õppejõud Linnar Viik meile innovatsioonist. Olgugi, et termin „innovatsioon“ on tänapäeva IT maailmas juba täiesti igapäevane sõna, suutis õppejõud anda minu jaoks sellele terminile täiesti uue tähenduse. Millegi pärast olen ma ise alati mõelnud, et innovaatilisus on millegi uue loomine ja sellega terve maailma rabamine, aga tuleb välja, et innovaatiline võid olla ka väiksemas mastaabis, võtta midagi, mis on juba olemas ja teha sellest uus ja parem variant. Räägiti ka, kuidas olla innovaatiline ning mis on selle eeldused. Isiklikult, ma arvan, et innovaatilisus on eeldus IT-s läbi löömiseks ning selleks on vaja kogu meeskonna arutelu ja koostööd.

Üht tähtsaimat ja aktuaalsemat teemat küberkaitsest –ja kuritegudest tutvustas antud teemas väga kogenud, Tarmo Randel. Loeng kinnitas veelgi, et suurim rahaallikas on ikkagi kuritegu ning nii kaua, kui oled internetiga ühenduses, oled sa ka ohustatud ja potentsiaalne ohver. Teema üldiselt oli tuttav kuna olen läbinud ka mõne koolituse veebiturvalisuse osas ning praktiseerin antud teadmisi igapäevaselt, kuid kindlasti jääb veebiturvalisus inimestele üheks komistuskiviks, eriti arendajatele.

Andres Käveri loeng elufilosoofiast ja IT-st Eestis hakkas pihta üsna järsu ütlemisega. Kui matemaatikat vähemalt viie peale ei tee, pole arendusse asja. Minu arvates on see päris halb ja karm seisukoht ning nii mõnelegi demotiveeriv. Isiklikult tean nii mõndagi head arendajat, kellel ei pruugi matemaatikaga nii hea suhe olla. Räägiti ka tulevikku hüpates lõputööst, et hea diplomitöö on kirjutatud teemal, mis kirjutajat ennast ka huvitab ja et see lisab tööle väärtust ning põgusalt oli teemaks ka oma aja planeerimine ja korraldamine, mis ühtivad teise loengu teemadega. Üldiselt loeng oli väga informatiivne elulistel teemadel ja eriti Eesti IT turu kohta. Teemaks olid palgad, kuidas Eesti IT turul läbi lüüa ja mis moodi käib projektide realiseerimine.

Skype NOC monitooringu teemal käisid rääkimas kaks töötajat Skypest, mis on muidugi tänapäeval Eestis arendajate unistuste töökohaks. Jutust oli aru saada, et mehed on hea töökogemusega, kelle töö asub lõppkasutajate ja arendajate vahel ning kelle ülesanneteks on probleemide lahendamine, ennetamine seirete abil kuna Skype on mõeldud 24/7 kasutamiseks ning häireid selle töös ei tohi eksisteerida. Üldiselt arvan, et antud loeng oli liiga spetsiifiline ja igav ning sissejuhatuse ainesse eriti ei sobi kuna kaasamõtlemiseks oleks vaja juba eksisteerivaid teadmisi administreerimise vallas.

Seitsmendas loengus olid külalised tarkvara arendus ettevõttest Nortal, kes tutvustasid oma ettevõtet, selle struktuuri, missiooni, ülesandeid ja varem arendatud süsteeme. Anti ka hea ülevaade tarkvara arendus protsessist ja et parimad teadmised annab ikkagi praktiline kogemus ning kool annab sellele eelduse baasteadmiste näol. Huvitav oli kuulda Suveülikooli rakendamisest Nortalis kuna olen läbinud samanimelise ettevõtmise firmas, kus ma praegu tööl olen (Net Group) ning isiklikust kogemusest soovitan kindlasti alles alustavatel IT inimestel sellistest ettevõtmistest osa võtta kuna see annab inimesele, kogenud mentorite õpetusi järgides, suure panuse edasisele karjäärile ja on kindlasti üks parimaid viise tööle saamiseks ja teadmiste omandamiseks. Üldiselt Nortal tundub nooruslik ja hea hüppelaud olevat noorele inimesele, kes alles IT maailma siseneda üritab, omades kogemust varasematest projektidest ja välismaistest IT turgudest.

Viimane loeng oli väga elulistel teemadel, kuidas olla õnnelik ja mida teha, et elus paremini läheks. Inimesel peab olema julgust ja enesekindlust, et öelda alati välja oma arvamus ja mitte karta elus toimuvaid muutusi, mis võivad mõni hetk elu pahupidi pöörata. Inimene on see, mis ta mõtleb ja mida positiivsemalt mõtled, seda positiivsem oled sa ka ise. Tähtis on ka elukestev õpe ja eesmärkide seadmine ning nendeni jõudmine. Arvan, et antud loeng oli väga motiveeriv ja samas õpetav ning suunav, kuidas elus edaspidi käituda ja hakkama saada. Kokkuvõtteks võib öelda, et enamjaolt olid kõik loengud IT valdkonda ja tööellu sissejuhatavad ning anti hea ülevaade valdkonnast kui tervikust nii Eestis kui ka terves maailmas.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani (Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4). Järelarvestuse tingimustes tuleb kokkuleppida vastava aine õppejõuga. Kordussooritusele pääsemiseks vaja registreeruda ÕIS-i kaudu (Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1). Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € (Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal).

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Esmakursuslasena, kellel pole enne õppeaasta algust veel ligipääsu ÕIS-ile, saab taotluse esitada, sisenedes süsteemi ID-kaardiga. VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d). VÕTA taotlus tuleb esitada hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.(http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks?) Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.(http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Kuna õppekava täies mahus täitmise määraks IT Kolledžis on 27 EAP-d semestris, siis peale sügissemestrit esitatakse arve 6 EAP ulatuses, selle maksmata jätmisel esitataks arve antud juhul aasta lõpuks 7 EAP ulatuses. Arve suurus aasta lõpus oleks 7x50€ = 350€.