User:Hpui

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Hannes Püi
Esitamise kuupäev: 31.oktoober 2012

Essee

Aine õppingukorraldus ja erialatutvustus raames toimus seeria loenguid, kus käisid erinevate valdkondade esindajad rääkimas oma tööst ning tutvustamas IT-erialasid üldiselt. Kuna ma olin varem juba mõne asjaga kokku puutunud, oli mul algul arvamus, et sellest saab üks igav hommikune loeng. Kuid ma eksisin. Neid loenguid kuulates meenus mul nii vanemaid teadmisi ning sain juurde ka uusi. Kui ma puudusin loengust endast, siis kuulasin huviga videosalvestust loengust.

Kõige esimene loeng rääkis õppingukorraldusest ja sisekorrast üldiselt. Minu meelest ei olnud selles loengus mitte midagi uut, kuid siiski oli ta vajalik, et tutvuda uue õppeasutuse eeskirjadega.

Teises loengus käis kaks töötajat Skypest meile rääkimas helpdeskist. Meile rääkisid oma tööst kaks Peetrit. Üks neist töötas sisemises helpdeskis ning teine klienditoes. See loeng oli minu meelest üks kõige huvitavamaid, kuna seal käsitleti helpdeski tööd, mille peale ka ise suvel kandideerisin. Kuigi mul oli mingine ettekujutus sellest olemas, andis see loeng sellele arusaamisele palju juurde. Loengut kuulates ning esseed kirjutades meenus ka internetis olev lehekülg, kus üks süsteemiadministraator või helpdeski töötaja kirjutab oma igapäevaelust töö juures läbi huumoriprisma. Skype loengust ehk kõige meeldejäävam oli see, kus nad rääkisid missugune töökeskkond neil Skypes on. Näiteks on hoonesse lubatud võtta kaasa oma koer või kass ning töötajatele on üles seatud igasuguseid puhkeruume, ning milles sai ka aja veetmiseks videomänge mängida. Pärast video näitamist tehti ka kohe reklaami, et neil toimub juurdeehitus ning viies korrus tuleks ka inimestega täita. Ehk juhtub sinna kunagi tööle ka keegi meie kursusest.

Kolmas loeng rääkis programmeerimisest. Kuigi ma ise olen seda varem õppinud, leidus minu jaoks seal siiski palju huvitavat. Esitlus mida ta näitas oli lihtne jälgida ning seal ei olnud üleliigset informatsiooni mida oleks saanud jääda pikkalt lugema ning see andis võimaluse rohkem süveneda sellesse, millest ta rääkis. Kuigi ma olen varasemalt kokku puutunud mitmete erinevate programmeerimiskeeltega, tekkitas see loeng minus huvi Ruby ja Ruby on rails õppimise vastu. Nii saigi läbitud väikene „demo“ keelest leheküljel Http://TryRuby.org . Sellel lehel on programeerimiskeele tutvustus tehtud väga inimesesõbralikuks, seega saab sellega hakkama ka arvutikasutaja, kes mitte kunagi pole programmeerimisega kokku puutunud. Loengus endas meeldis mulle nn karpi sobitamine, kus tuli programeerimiskeeltele leida õige „lahter“. Lisaks julgustas ta selle ülesande täitmise jooksul google kasutamist, mis võib kunagi õppetöös ja igasuguste muude küsimuste lahendamisel abiks olla. Neljas loengus rääkis meile Andres Septer IT tööturust läbi enda pilgu. Ta andis meile vihjeid kuidas tulevikus tööd otsida ning kõike rohkem jäi meelde mõte et ei tasu spetsialiseeruda kitsale valdkonnale ning tasub proovida erinevaid asju. Ma olen ise samal nõul ning eks sellepärast saigi algul hakkatud õppima tarkvaraarendust ning nüüd It-süsteemide administraatoriks. Loenguga meenus enda kooli süsteemiadministraator, kes lisaks kooli arvutipargi haldamisele andis ka informaatika tunde ning filmis suuremaid üritusi. Üks mees mitme töö jaoks. Juba praegu leian, et eelnevalt õpitust oli kasu, sest näiteks programeerimise algkursus Java baasil on lihtsam. Mulle meeldis selle esitaja juures ka see, et ta kirjutas koha peal ning paberile.

Järmises loengus rääkis meile Martin Paljak vabakutselise tööst ehk „freelancest“. Mulle andis see loeng sellise mõtte et miks mitte olla iseenda ülemus. Saab teha neid asju, mis endale meeldivad, kuid tuleks siiski jääda paindlikuks. Näiteks võib mõni praegu populaarne programmeerimiskeel paari aasta pärast tahaplaanile langeda. Samuti ei tohiks olla spetsialiseerunud ainult ühe asja peale, näiteks et mina teen ainult veebilehti ja muude asjadega ei tegele. See loeng andis ammu unustusehõlma vajunud mõttele uue hoo, et luua ise mingisugune programm, millest kellelgi kasu võiks olla. See loeng annab edasi ka mõtte, et alati ei pea olema „paber taskus“, et olla edukas.

Tarkvara testimisest ja kvaliteedist rääkis Kristjan Karmo. Räägiti kui oluline on tarkvara testimine enne selle väljaandmist. Olen ise seda kogeda saanud suvepraktikal, kui kirjutasime ise väikese meeskonnaga ise mängu. Pidevalt käis testimine ja proovimine, kas kõik töötab nii, nagu oodatud, ning kui esines tõrkeid, sai need vead eemaldada kohe töö käigus. Kuid kõiki vigu ei õnnestu leida ning mingi hetk tuleb kaasata kasutajad. Nemad näevad osasid vigu, mis programmeerijatel ja testijatel kahe silma vahele on jäänud. Lisaks saab sedasi vajalikku tagasisidet, mida peaks parandama, muutma võ lisama. Loengust endast jäi mulle ikka mõte, et testminine ei ole kuiv ja igav, vaid lõbus väljakutse. Näiteks sai ühe kursusekaaslase tema meelest ideaalne kood üsna mitut moodi „kokku lasta“ ning sedasi ka vigu leida sellest.

Kõige viimane loeng oli minu meelest natukene erinev. Räägiti rohkem kuidas mõjutab IT teisi valdkondi. Näiteks on meditsiinis kasutusele võetud juba tahvelarvuteid, mis vähendavad suuri hunnikuid paberilehti ja haiguslugusid ning muudavad nende hulgast vajaliku otsimise hulga hõlbsamaks.

See loenguseeria oli minu meelest väga huvitav ning sai kuulata mida on IT erinevate valdkondade spetsialistidel öelda. Sai õpitud palju uut ning meenutatud vanat ning ehk jääb meelde ka mõni kasulik näpunäide, mida kõrvataha panna ning kunagi kasutusele võtta, ning miks mitte ka edasi anda. Rohkem meeldisid mulle loengud, kus räägiti programmeerimisest ja Skype loeng, mis näitas et tööl võib olla ka kodune ja mõnus. Minu eelarvamus et see aine saab olema igav lükati juba esimene loeng ümber ning ma ei kahetse minutitki, mis kulus loengute ja videosalvestuste vaatamisele, sest ma leian, et see poolteist tundi nädalas oli väike investeering tulevikku.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestus on riigieelarvelisel kohal õppijale tasuta, riigieelarve välisele õppijale aga tasuline(14,2€).

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Tuleks esitada rektorile õppekava/õppevormi vahetuse kohta avaldus vähemalt 1 päev enne semestri punase päeva joont. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.