User:Hriisalu

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse arvestustöö

Autor: Helen Riisalu

Esitamise kuupäev: 19.10.2016

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine andis väga hea sissejuhatuse mulle antud teema valdkonda. Kuigi ma arvasin, et mu teadmised sellel alal on suhteliselt head, pidin tõdema, et peaaegu kogu informatsioon, mis mulle aine käigus anti, oli täiesti uus ning hariv. Loengud olid huvitavad, kindlust andvad ning inspireerivad kuna meie ees olid inimesed, kes igapäevaselt seotud valdkonnaga tegelesid, tuues välja oma kogemused ning nõuanded.

Esimene loeng, mis toimus ühtlasi avaaktusega samal päeval, oli suhteliselt sissejuhatav, kus rääkisid erinevad õppejõud ning koolitöötajad mitmetest õpingutega seotud aspektidest. Kokku oli neli erinevat esinejat - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ning Andres Septer. Jutuks tuli nii õppekorraldusest, stipendiumitest ning üleüldisest ligipääsetavusest õppetöösse läbi erinevate interaktiivsete keskkondade. Loeng oli suhteliselt informatiivne, väga hästi üles ehitatud ning andis põgusa ülevaate järgnevaks kolmeks aastaks. Enim meeldis mulle EAP-de lahti seletamine, mis osutuvad selle alam- ja ülempiiriks ning teadmine, et on ka võimalus võtta teise kursuste või õppekavade aineid. Siiski jäi mainimata, et on vaja kindel arv EAP-sid (30) stipendiumi jaoks, mida kuulsin alles nädalaid hiljem, pärast deklaratsiooniperioodi. [1]

Teises loengus oli esimene külalisesineja Andres Kütt, kes rääkis meile oma eluloo ning millega ta hetkel tegeleb. Pidevalt kajas läbi ta teemadest, et igaüks on oma õnne sepp. Kuigi ta ise oli hea õpilane gümnaasiumis, tõdes, et kõrgkoolis oli vaja veidi rohkemat kui lihtsalt kohal käimist. Kütti jutt oli inspireeriv ning vägagi õpetlik, andes teadmisi nii enda arendamisest kui tema enda karjäärist – arhitektist. Lisaks tõi ta välja ka väga olulise aspekti – ainuüksi programmeerimise oskusest ei piisa, vaja on osata ka suhelda inimestega ning olla n-ö müüv. [2]

Kolmanda loengu teemaks osutus testimine ja startupid. Meile esinesid Kristel ja Marko Kruustük, endised IT-collegi vilistlased, kes omakorda olid koos teinud ühisfirma nimega Testlio, mis on Eesti mastaabis üks edukamadest. Mõlemad tundusid äärmiselt sõbralikud ning andsid erinevaid nippe, kuidas tulevikus hakkama saada. Põhiliselt tõid nad välja tiimitöö tähtsuse, täpselt nagu eelmine külalisesinejagi. Samas andsid ka lootust, et kui langeda kõige sügavamasse ja pimedamasse n-ö auku, siis ainuke tee edasi ongi vaid üles ehk paremuse poole. [3]

Neljandas loengus rääkis meile oma tööst Lembitu Link, aliasega Snakeman. Juba see, et IT-maastikul on inimestel teised nimed, tundus mulle ääretult huvitav. Kuna ise ka olen rohkem tuntud näiteks lapikutes oma nickname järgi meanie, siis oli see üpriski julgustav, et ei pea reaalselt igal pool ennast tutvustama oma ees- ja perekonnanime järgi. Esineja rääkis, kuidas ta töö IT-s ühest n-ö äärmusest teisse voolas. Kuigi ise ma polnud niiväga huvitatud süsteemi administreerimisest, siiamaani pole, andis ta mulle teadmisi, et kui programmeerimine mingilt maalt enam ei sobi või rahuldust ei paku, siis on alati võimalus leida tööd ka samas valdkonnas, kuid teisel erialal kui olla piisavalt pädev ning õppimisaldis. [4]

Viiendas loengus käis meil kohal Einar Koltšanov, kes jagas oma mikrofoni meie oma õppejõu Andres Septeriga. Põhiliseks teemaks oli tööturg ning selle iseärasused. Kõige olulisemaks punktiks toodi välja taustauuring, mida tuleks kindlasti teha enne tööle asumist. Teiseks on samuti oluline tutvuste olemasolu, sest konkursid on peamiselt tehtud ainult selleks, et leida n-ö suvaline inimene, sest oma tutvusringkonnast keegi ei soovinud liituda. Siinkohalgi mu enda sõber soovitas kursusekaaslastega tutvust teha just sellel eesmärgil, et ehk keegi neist hakkab midagi looma ning sooviks teha koostööd – kui alguses ei pruugi sellest midagi välja tulla, siis tulevikus võib sellest kujuneda midagi suurt ja tulutoovat. [5]

Kuuendas loengus oli külalisesinejaks Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja, keskendudes peamiselt riskianalüüsile. Põhiprobleemiks on informatsiooni puudulikkus või üle kuhjus, kus ei suudeta neid õigesti kasutada ning nii mõnigi tavakodanik võib osutada n-ö petturiks. Samuti räägiti, kuidas siis vahet teha petturil ning saamatul. Andmeanalüüs on igatepidi vajalik oskus ning ei jookse mööda külgi alla, olles pädev nii selles kui ka IT-s on kõik eeldused olemas edukuseks. Sellegipoolest, mind see teema väga ei mõjutanud nii palju kui peaks ning tulevikus kaldun arvama, et sellesse valdkonda ma suunduda ei soovi. [6]

Seitsmendas loengus, mis mulle kõige rohkem meeldis ning huvi pakkus, esines Jaan Piirsalu, kes rääkis Eesti küberkaitsest. Kuna meie riik on suhteliselt edukas IT alal võrreldes teiste maadega, siis suur osa sellest on ka küberkaitsel, mis samamoodi peaks olema arenenud nagu teisedki tehnoloogia valdkonnad. Samas peaks küberkaitse jääma võimalikult kergesti teostatavaks kui ka turvaliseks. Oluline on meeskonnatöö ning kokkumäng konkurentidega. Peamiselt on meie küberkaitse arenenud tänu Tallinnas asetsevale NATO küberkaitse keskusele. [7]

Kaheksandas loengus oli külalisesinejaks Hedi Mardisoo Starmanist. Räägiti IT turundusest. Nagu korduvaltki teistes loengutes, mainiti, et on oluline tiimitöö, üksteise kooskõlastamine ning ühine eesmärk. Prioriteedid peavad olema paigas. Toodi välja ohumärgid turunduses ning kuidas nendest hoiduda. Lähtuti põhitõest, et ükski IT firma ei saa hakkama ilma hea turunduseta. Lisaks toodi välja häid nippe ning mõtteteri, kuidas müüa oma toodet ning seeläbi arendada oma brändi. [8]

Üldistuseks võin öelda, et need loengud ning erinevad inimesed, kes rääkisid entusiastlikult huvitavatest teemadest oli hea ajend kolmapäeva hommikuti kooli jõudmiseks, vaatamata sellele, et see oli meil põhimõtteliselt ainuke loeng. Sain palju uusi teadmisi, mille tõttu on kergem valida tulevikus ka just endale sobiv valdkond, kuhu edasi pürgida ning millele rohkem tähelepanu pöörata. Loodetavasti antud õppeaine säilitab oma praeguse ülesehituse ka siis, kui ITK liitub TTÜ-ga.

Küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [9] Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.[10] Kordussooritustele saab registreerida ÕISis vähemalt 2 tööpäeva enne selle sooritamist. [11] RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[12] Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. [13]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. [14] Akadeemilisele puhkusele avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. [15] Akadeemilise liikumise soovil saab taodelda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [16] Erandjuhtudel akadeemilisel puhkusel olevatel tudengitel on võimalus võtta osa õppetööst, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. [17]

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. [18]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Vastus

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. [19] Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (ei lisandu semestri registreerimistasu).[20]

Esimene semester X=20 27-20=7 EAP Tuleb tasuda 7*50=350 EUR.

Teine semester Y=21 27-21=6 EAP Tuleb tasuda 6*50=300 EUR.

Kokku tuleb tasuda 350 + 300 = 650 EUR.

Viited