User:Hruutli

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Henri Rüütli
Esitamise kuupäev: 9. november 2012

Essee

IT alaseks uudiseks valisin ma Windows Live Messengeri asendamist Skype’ga. Nimelt kinnitas Microsoft, et kavatseb tuleva aasta, esimesel kvartalil, WLMi vanaduspõlve saata ja asendab selle Skype’ga.

WLM toimib kuni 2013.a märtsini, erandiks on Hiina. See samm näitab Microsoft usku Skype. MSile teab, et Skype on hästi ühildunud tehnikaga elutoas nagu näiteks televiisorid ja mangukonsoolid. Samuti on Skype olemas Windowsi nutitelefonides mis ei anna WLMile eriti mänguruumi. Kõikidele nendele platvormidele WLM arendamine oleks ressursside raiskamine. MS andmetel toimub üleminek sujuvalt kuna muud tegema ei pea kui tõmbama Skype programm ja sisse logima oma Microsofti tunnusega.

Mida head WLM meile, siis andis? Windows Live Messenger oli väga tuntud suhtlusprogramm juba minu põhikoolist saati. WLMga tuldi välja 1999.aastal mil ta nimi oli veel MSN messenger. 13 aastat eluiga on infotehnoloogia maailmas pikk aeg. Selle aja jooksul suutis messenger anda mitu uut ja huvitavat uuendust mis on suhtlusprogrammides kasutusel tänaseni. WLNi üks paremaid lisasid oli kindlasti gruppide loomine. Enam ei pidanud otsima oma parimaid sõpru pikast nimekirjast vaid sai ilusti panna nad ühe kohta. See tegi suhtlemise mugavamaks ja lihtsaks. Järgmisena tooks välja offline/online oleku muutmine. Selle abil said ennast panna välja logituks aga samas ei pidanud programmi sulgema. Hiljem täiendati seda veelgi ja sa said valida gruppe kellele end näitad ja kellele mitte. Kindlasti üks väga kasulika lisasid oli sõnumite saatmine offlines sõpradele, mille nad said kätte, siis kui olid end sisse loginud. See eemaldas võimaluse, et mõni tähtis teade edastamatta jääb. Ajaviitmiseks oli võimalus mägida erinevaid mänge. Valik ei olnud väga suur aga selle eest said sa seda teha oma sõbraga läbi Messsengeri akna, kutsudes ta duellile näiteks males või kabes. Paljud võibolla ei teagi aga juba Messengeriga sai teha kõnesid. Kuid need olid tihtipeale väga halva kvaliteediga ning see ei kogunud tol hetkel populaarsust. WLmil oli aga ka miinuseid. See ei olnud turvaline. Tihtipeale oli liikvel erinevaid viiruseid. Üks tuntumaid oli lingi saamine sõbralt mida ta ise ei teadnuki saatvat. Sellele vajutades said ka sina nakatatud ja nii hakkas ka sinu arvuti seda edasi saatma. Järjest rohkem lõi ette sõbrakutseid inimestelt, keda sa ei teadnud ja kes üritasid sinuga tundmatus Türgi keeles midagi rääkida. See ja veel palju muud tegid viimased aastad WLMga väga ebameeldivaks ning sundis mind juba varem temast loobuma. 2009.a väitis MS, et nende aktiivsete kasutajate arv oli üle 330 miljoni. Aga see hakkas järejst kiiremini langema kuna turule tuli palju alternatiive mis oli paremad ja kasutajasõbralikumad. Üks selliseks oli Skype.

Mis teeb, siis Skype eriliseks? Oma funktsioonide poolest on Skype väga sarnane aga just turvalisuse kohapealt on Skype kordi parem kui WLM. Skype algusaegadel oli selle müügiargumendiks just krüpteeritud kõned. Mida sai teha läbi interneti tasuta.See oli hea ja turvalin viis läbi viia konverents kõnesid mida oli vaja hoida saladuses. Skype suureks eeliseks on ka väga hea kvaliteet, mis oleneb ainult interneti ühendusest. Isiklikust kogemusest võin öelda, et Skype’i suur pluss on hetkel kõnede hind helistades väljamaalt lähedastele eestis. Siin pean silmas just tavatelefonile ja mobiilile. Peale seda kui Skype grupi võttis üle Microsoft on nad sinna järjest rohkem lisanud WLM omaseid häid jooni. Nagu offline/online säte või, siis offline kirjade saamine jne. Juurde tuli veel videkoned mis jällegi kvaliteedi poolest oli tunduvalt parem kui WLMil. Sellele aitas kaasa muidugi veebikaamerate lisamine sülearvutite varustusse.

Lõpetuseks võib öelda, et Microsoft toimib õigesti kuna programmid on liiga sarnased, et neid eraldi arendada. Skype tulevik tundub neist kahest kindlasti paremate väljavaadetega kuna. Tema hästi ja turvaliselt programeeritud tarvkavra annab eelise WLMi ees. Skype areng on olnud kiire ning seda toetavad paljud erinevad platvormid.Ta on juba olemas enamikesse nutitelefonidesse ja tahvelarvutites ning varsti ei saa ka telekad ilma. Müügil on ka Skype enda telefone millega saab läbi Wifi helistada tastuta. 13 aastat on tubli saavutus. Hea meel on saata meie vana sõber puhkama kui tead, et uus ja värske on pingilt võtta.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? 1.Kaua on võimalik arvestust teha? 2.Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? 3.Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? 4.Mis on tähtajad? 5.Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

1.Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. 2.Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. 3.Järelarvestuse registreerimine toimub õppeosakonnas. 4.Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. 5.Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva tuleb 1)Teha ära kõik kordusarvestused. 2)Koostama ära individuaalne õpingukava. 3)Deklareerida Lõputöö 4)Esitada akadeemilise puhkuse avaldus.

Parandada on võimalik 2 korda ja kirja läheb kõige parem hinne.