User:Iandreje
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Ilja Andrejev
Rühm: 14
Essee
Inimene kasutab palju erinevaid infotehnoloogilisi seadmeid enda igapäeva elus. Tänapaeval on infotehnoloogia üks populaarsemaid valdkondi maailmas ning see koosneb laias laastus kahest erinevast rühmast: tarbijad ja arendajad. Arendajad kirjutavad programme, et lahendada ühiskondlikke probleeme ja tarbijad kasutavad neid programme, et oma elu lihtsamaks muuta. Eesti on maailmas tuntud selle poolest, et siin on võimalik väga kiiresti kasutusele võtta erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi. Meil on olemas erinevad õppeasutused, kus on võimalik õppida infotehnoloogiat, kas keskhariduse või kõrghariduse tasemel. Kõrgharidust on infotehnoloogia valdkonnas võimalik omandada Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Viimane on neist kõige uuem õppeasutus, mis on asutatud aastal 2000 koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning Eesti Telekom´iga. Õppeprogramm Eesti Infotehnoloogia Kolledžis on suunatud ainult infotehnoloogia valdkonnale.
Õppeaasta alguses on esmakursuslaste õppekavasse pandud õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Selle eesmärgiks on aidata tudengil paremini aru saada, kuidas Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (edaspidi EIK) õppimine toimub. Esimese loengu raames tervitas tudengeid õppeosakonna juhataja Inga Vau, kes tutvustas tudengitele põhilisi õppimistingimusi ja seda, kuidas sellest aastast muutus õppekoormus. Iga tudeng peab täitma nominaalkoormuse, et säilitada tasuta õppimise võimalus. Riigi poolt määratud nominaalkoormus on 30 EAP-d, aga EIK õppenõukogu otsusega on selleks piiriks nüüdsest 27 EAP-d. Juhul kui õppekava maht on sügissemestris vähem kui 27 EAP-d, siis kevadsemestril tekitakse arve nende EAP-de kohta, mis puudu jäid. Peale seda on igal tudengil võimalus kandideerida stipendiumi konkursile, kuid konkursi tingimustest tulenevalt saab kandideerida ainult siis kui on olemas ühe semestri tulemused. Mulle tundus see informatsioon väga kasulik, sest õppesüsteem erineb gümnaasiumi õppesüsteemist märkimisväärselt.
Teisel nädalal rääkis Margus Ernits meile õppimisest ja motivatsioonist. Ta selgitas, et enamasti sõltub tudengi õppimishuvi sellest, kuidas õppejõud on motiveeritud õpetama. Mina isiklikult sain selgeks selle, et kõik tööd tuleb ära teha õigel ajal, vastasel juhul kogunevad võlgnevused. Peale selle jäi mulle meelde ka viitamise teema, mis tähendab, et igas oma töös peab autor viitama sellele allikale, kust ta selle info võttis. Vastasel juhul saab sellist tööd nimetada plagiaadiks, sest teise inimese mõtteid ei tohi esitleda nii nagu need oleksid sinu enda mõtted. Lisaks sellele sain huvitavat infot ka Robootikaklubi kohta ning selles klubis on hea rakendada neid teoreetilisi teadmisi, mis me saame loengutest.
Kolmanda loengu teemaks oli „Innovatsiooni olemuses ja juhtimine“ ning seda luges meile Linnar Viik. Innovatsiooniks on uue idee kasutusele võtmine, kusjuures idee ei pea olema esimest korda välja mõeldud vaid see võib olla ka ammu kellegi teise poolt välja töötatud. Tähtis on just see kogemus, mis me saame võttes kasutusele ideid, mis saaksid aidata meid tulevikus. Minu arvates oli see loeng väga huvitav ning jätsin meelde selle, et kui keegi tahab oma toote turule viia, siis pole tingimata vaja seda kohe teha vaid oleks vaja hoopis mõelda, millal selle toode tooks rohkem kasu. Samuti on oluline mõelda, millal on vaja see toode turult ära võtta, et uuendada seda.
Neljandal nädalal oli mul loeng „IT-profid küberpättide vastu!“ mida luges IT Kolledži vilistlane - Tarmo Randel, kes hetkel töötab CERT´is infotube eksperdina. Loengus rääkis ta sellest, et kui oluline on turvalisus internetis tänapäeval ja milliseid kuritegusid on võimalik toime panna. Mõned kuritegevuse näited: kurivara, identiteedivargus, „Carding“, raha väljapressimine, terrorism, spionaaž jne. Minu jaoks isiklikult oli see loeng huvitav, sest turvalisus internetis on tänapäeval väga aktuaalne teema ja selleks, et andmed ei satuks küberpättide ohvriks, peab oma arvutit ja andmeid kaitsma ning säilitama valvsuse.
“Elufilosoofia ja IT Eestis” oli viienda loengu teemaks ning seda luges teine IT Kolledži vilistlane Andres Käver. Loengu käigus andis Andres palju nõu, kuidas paremini õppida Eesti infotehnoloogia Kolledžis. Üks nõuannetest jäi mulle eriti hästi meelde ning selle sisuks oli see, et pole vaja jätta kõikide tööde tegemist viimaseks päevaks. Eelistatum on alati see, et tuleks töö varem ära teha ning siis näidata õppejõule küsides „Kas minu töö tehtud suurepäraselt või saan ma midagi paremini teha?“. Kui jätta kõik tööd viimasel hetkele, siis lõpuks ei suuda tudeng teha mitte ühtki tööd korralikult ning selle tagajärjeks on see, et tööde tulemused ei ole väga kõrged. Mind väga inspereesis lektori jutt ning peale loengut sain ma kindlalt öelda, et edukad ettevõtjad peavad olema nagu Andres Käver.
Kuuenda loengu teema oli „Skype NOC Monitoring“ ja selle loengu lektorid olid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Loengus rääkisid lektorid sellest kui tähtis on monitoorida teenuste kättesaadavust ja nende tööprotsessi, sest vigadega töötavaid teenuseid toovad ainult kahjutasu ning vähendavad klientide arvu.
Seitsmenda loengu teema kõlas väga huvitavalt: “Kuidas saada superstaariks?”. Algselt ma ei saanud aru, miks seda loengut nii nimetati, kuid loengu käigus tutvustas lektor tudengitele ettevõtet nimega Nortal. Mind huvitas väga see, et Nortal korraldab juba mitmendat suve järjest suveülikooli, kus vabatahtlikud saavad rakendada oma teadmisi ning saada rohkem kogemusi. Selleks, et saada rohkem informatsiooni suveülikooli kohta tuleb jälgida Nortal´i Facebooki lehekülge.
Viimast loengut «Life is an Attitude» luges meile Merle Liisu Lindma ning tema loeng oli ellu suhtumisest. Loengu käigus ütles Merle, et tegelikult paljud asjad meie eludes sõltuvad just meie elu suhtumisest. Inimene peab olema kindel, mida ta tahab ja ta saavutab selle ainult siis kui ta on oma õigel teel. Väga kasulik mõtlemisviis on minu arvates „10, 10, 10“, mis tähendab seda, et enne otsuse tegemist tuleks mõelda, mida see otsus toob mulle 10 minuti, 10 päeva ja 10 aasta pärast. Selline mõtlemine aitab vältida halbu tagajärgi. Minu arvates oli see loeng väga huvitav ja eripärane.
Kokkuvõtvalt oli õpingukorralduse ja erialatutvustuse programm väga informatiivne ja kasulik. Ma tean, et tulevikus tulevad need teadmised, mis ma loengutest omandasin, kasuks. Need teadmised võivad aidata mind ootamatutes situatsioonides. Vanakreeka filosoof Sokrates on öelnud „Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust.“.
Õpingukorralduse küsimused ja vastused
Küsimus A Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Kordussoorituse tasu riigi finantseeritaval õppekohal ja tasulisel õppekohal on 20 €.
Küsimus 4 Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
IT Kolledž võib arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koolitusasutustes läbitud tasemeõpet ja täiendusõpet ning töökogemuse, igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud õppimist õppekava täitmise osana, välja arvatud järgmiste õppeainete puhul: a. I 410 Ettevõttepraktika II; b. I 018 Matemaatika tasanduskursus; c. I 012 Inglise keele grammatika; d. I 411 Praktikatutvustus (välja arvatud juhul kui selle aine arvestamist taotletakse samaaegselt lihtmenetluse taotlemisega õppeaines EttevõttepraktikaII (tudengil peab olema täidetud õppekavavähemalt 120 EAP mahus), millega kaasneb ainete Praktikatutvustus ja EttevõttepraktikaI arvestamine); e. I 500 Diplomitöö.
Kui taotletakse teise õppekavaläbimist tõendava diplomiga koos väljastatud akadeemilisele õiendile kantud õppeainete arvestamist vabaainetena, saab seda tehaõppekavas ettenähtud valikainete mahus.
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks/hindamiseks moodustatakse IT Kolledžis rektori käskkirjagavarasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise komisjon (edaspidi VÕTA komisjon). Komisjoni regulaaristungid toimuvad enne punase joone päeva. Vajadusel kutsub komisjoni esimees kokku komisjoni erakorralise istungi. Komisjoni esimehel on õigus tulenevalt laekunud taotlustest kaasatahindamisse eksperte. VÕTA komisjon on pädev otsuseid langetama kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmetest.
Ülesanne Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
X = 0 / 19 , Y = 6 / 25 Kui esimese semestri lõpul on sooritatud ainult 19 EAP siis genereeritaske arve 8 EAP eest (27-19), sest minimaalne EAP maht semestris peab olema vähemalt 27 EAP ja kui teise semesti lõppus tudeng sai 25 EAP, siis liidetakse eelmise arvele 2 EAP (kui see on veel pole tasutud). Lõplik arve aasta pärast on koostatud 10 EAP eest, ning tasumisele kuulub 500 € (1 EAP = 50 €).
Kasutatud Kirjandus
http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/
http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/
