User:Ikottise
Erialatutvustus
Essee
Sissejuhatuseks ütleksin, et see loengusari avardas silmaringi väga palju lühikese aja jooksul ja ei kahetse kordagi, et hommikul nii vara kooli ilmusin.
Sissejuhatav loeng: Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. [1]
Sissejuhatavas loengus anti edasi palju informatsiooni kooli kohta: näiteks kuidas aineid deklareerida ning mida tähendab punane joon. Räägiti ka stipendiumistest ja nende tingimustest, mis peaksid innustama õpilasi pingutama. Minu jaoks oli see loeng kindlasti kasulik, sest sain infot õppetöö ja koolielu kohta.
Esimene loeng: Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. [2]
Üks esimesi ja tähtsamaid mõtteid, mis loengust kõrva jäi, oli see, et õpetaja ülesanne oli õpetada mõtlema. See on tõene ja inspireeriv, sest kui näha aine tegelikku mõtet, alles siis hakkab see mõjuma. Näiteks õpetab matemaatiline analüüs probleemidele lähenemist. Pole ka mõtet oodata seda, et ülikoolis topitakse teadmised lusikaga suhu ja mälutakse õpilase enda eest läbi, sest nii õppimine ei toimi. Enda initsiatiiviga peab asju selgeks tegema ja aru saama, vaid nii saab targemaks.
Andres Kütt andis ka motivatsiooni edasiõppimiseks, sest see tunne, et magister pole kasulik, pidi üle minema. Olen mõelnud tükk aega, et mida ma peale kooli teha tahan, aga Andres andis mulle julgust edasi õppima minna. Ainult ühele inimesele läheb korda minu haridus ja see olen mina ise. Aeg ei ole asi, mida raisata, sest aega ei saa juurde osta.
Andres Kütt rääkis ka tarkvara arhitekti tööülesannetest, mis kirjeldasid maailma, millest ma ei osanud varem midagi oodata. Näiteks tegeleb arhitekt ka riistvaraga ning tema töö on juhtida keerukust. Eriti tavaline pidi see olema, et süsteemide keerukus kasvab üle pea ning just arhitekti ülesanne on seda piiri peal hoida. Kummitama jäi ka mõte, et hea arhitektuuri tööd pole näha, nagu ka lavakunstis, kus hea lavastaja töö jääb märkamata.
Teine loeng: Kristel ja Marko Kruustük. Testimine ja startupid. [3]
Testlio on Eesti startup, mis on peale languste ja tõusude püsima jäänud. Nende edulugu sai alguse Londonis hackatonil, kus nad said rahalise preemia oma idee eest, kuigi nende programmis olid enamik asju ekraanitõmmised, sest kahe päevaga ei jõudnud programmi täielikult valmis teha. Ehtne näide sellest, et idee ja esitlus loeb. Nende ettekanne oli julge ja soovitusterohke – see lihtsalt pani kuulama ja nende loole kaasa elama, oodates juba hetke, mil saaks teada, mis edasi juhtus. Lõpuks sain selles loengus teada, mida tähendab Estonian Mafia IT maailmas – USA ärikiirendi 500 Startups asutaja Dave McClure oli üllatunud, kui palju on Eestist pärit ettevõtteid Seedcampis ning tänu sellele andis meile huvitava nime.
Kolmas loeng: Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest. [4]
Lembitul polnud nooremas eas mingit huvi IT peale ja kui see ka hiljem tuli, siis ei olnud ta huvitatud programmeerimisest. Tema üheks esimeseks tööks oli monitoride parandamine. Nimelt sisaldas tema „pikk“ karjäär 5 monitori ja 3 toiteploki parandust. Mõte, et hea süsadmin on laisk, jäi alguses natuke arusaamatuks, aga hiljem selgus, et laisk süsteemiadministraator ei tee asju mitu korda käsitsi, vaid teeb script’i. Lembitu jagas ka õpetussõnu, kuidas lasta endale mitte pähe istuda. Normaalseks süsteemi haldamiseks läheb vaja vähemalt 4-5 inimest, ehk on väga raske samat asja kahekesi teha. Siit saab teha järelduse Lembitu ja Testlio loengust, et üksi on IT süsteeme raskem üleval hoida kui kambaga.
Neljas loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov. IT tööturg. Karjäärikäänakud. [5]
Andres Septer alustas loengut küsimusega: „Kuhu ennast maha müüa?“ Üks suuremaid ämbreid, kuhu astutakse, on kodutöö tegemata jätmine. Ei uurita ettevõtte tausta, ega teata, mis seal toimub. Kõige paremad töökohad liiguvad suust suhu, ehk võrgustik ja tutvused on kõige olulisemad, sest CV keskuses pakutakse selliseid ameteid, kuhu keegi ei ole varem tahtnud minna. Eestis on sunnitud mobiilsus, ehk inimesi ei edutata, vaid peab töökohtadel ringi liikuma. Toodi välja ka see, et Startupis saab nalja, kuid üldjuhul valitseb kaos. Testlio loengus toodi ka välja, et neil on olnud rasked ajad ja eraelu on keerulisem elada, kuid alati on nalja saanud. Rõhutati maksude maksmist, kui tehakse oma firma, sest riik saab sellele jälile. Just Al Capone oli näiteks see, kes läks vangi maksude maksmata jätmise pärast, mitte oma muude kuritegevuslike tegude pärast. Scrummaster Einar Koltšanov rääkis sellest, mida kujutab tema töö. Ta tõi välja probleemi, et keegi ei õpeta äripoolt aru saama IT spetsiifikast ja vastupidi.
Viies loeng: Ivar Laur. Andmed ei allu analüüsile. [6]
Ivar Laur seletas, mis on Maksu- ja Tolliameti tegelikud ülesanded ja mida seal tehakse. Loengu algul püstitas ta küsimuse: „Kas andmed ei allu analüüsile või ei allu elu?“ Tegelikult andmed alluvad, kuid ei ole inimesi, vahendeid, ei osata andmeid kasutada, neid ei ole piisavalt, ei osata tõlgendada või elu välja lugeda. Levib hoiak: ei tea, ei saa, ei oska. Andmeanalüüsi tehakse, et sooritada objektiivseid otsuseid, näiteks kasutada ressurse optimaalselt, sest pole mõtet raha musta auku panna. Sain teada, et MTA-s on kaks peamist analüüsi suunda: ajalooline järelvalve ja üldine elu monitooring. Lisaks oli huvitav see, et maksupetjaid saab leida läbi käitumismustri, läbi varasema tegevuse või läbi seoste.
Kuues loeng: Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse. [7]
Jaan Priisalu on olnud andmeturbes üle 20 aasta. Näiteks tegi ta Ühispangas kaardiserveri. Lisaks mainis ta, et üks suurematest projektidest on olnud NATO küberharjutusväljaku ehitamine. Küberkaitsega tegeleb Jaan sellepärast, et teha elu lihtsamaks ja see hõlmab pidevat õppimist. Sellega meenub kohe Andres Kütti innustus minna edasi õppima, sest muidu võib ajale jalgu jääda ja teadmised aeguda. Üks asi, mis meeldis, oli Sun Tzu sisse toomine. Sun Tzu oli Hiina kindral ja filosoof, keda peetakse „Sõjakunst“ autoriks ja kuna küberkaitse on ka sõja liik, siis näidatakse seda, et sõja põhimõte on sama, lihtsalt vahendid muutuvad ajapikku.
Seitsmes loeng: Hedi Mardisoo. IT ja turundus. [8]
Viimases loengus tutvustati, kuidas turundus ja IT on omavahel seotud. Hedi on juba IT maailmas aastast 1995, ehk kokku puutunud Eesti IT-maastikuga juba noorest peale. Hedi rääkis ka brändidest ning kuidas edukalt toodet kasutajatele müüa. Näiteks tuleks püstitada kolm küsimust: miks, kuidas ja mida. Apple on kuulus bränd, sest taheti maailma muuta ning erines tänu sellele. Turunduses on viis põhidetaili: toode, hind, müügitoetus, koht ja inimesed, ehk turundus paneb kokku sihtgrupid. Tänapäeval on sihtgrupid asendunud inimeste huvidega. Loengu lõpus jäi meelde mõte, et kunstnik ja programmeerija on sarnased. Ma nõustun sellega, sest mõlemad loovad kunsti, lihtsalt tehnika ja stiil on teistsugune.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
- Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist(Õppekorralduseeskiri 5.2.13. [9]).
- Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga (Õppekorralduseeskiri 5.3.2. [10]).
- Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. [11]).
- Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduseeskiri 5.2.8.1. [12]).
- Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on tasuta (Õppekorralduseeskiri 5.2.7. [13]).
- Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ (Teenuste tasumäärad [14]).
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Vastus
- Punase joone päevaks peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava ja toimunud akadeemilised liikumised [15]
- Üliõpilastel, kellel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava, tuleb esitada ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.[16]
- Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks tuleb esitada avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.[17]
- Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks või külalisüliõpilaseks kandideerimiseks tuleb esitada avaldus 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. [18]
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?
Õigus kordussooritusekskehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [19]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
- X = 26
- Y = 21
Vajalik on 54 EAPd õppeaastas. Ühe EAP hind on 50 €.[20]
Aastas kogutud EAP-d kokku: 47 EAP
- 54 - 47 = 7
- 7 x 50 = 350
Vastus:
- Esitatav arve on 350 €
Viited
- ↑ [1] loengusalvestus Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer
- ↑ [2] loengusalvestus Andres Kütt
- ↑ [3] loengusalvestus Kristel & Marko Kruustük (Testlio)
- ↑ [4] loengusalvestus Lembitu Ling
- ↑ [5] loengusalvestus Andres Septer ja Einar Koltšanov
- ↑ [6] loengusalvestus Ivar Laur
- ↑ [7] loengusalvestus Jaan Priisalu
- ↑ [8] loengusalvestus Hedi Mardisoo
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.13.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.
- ↑ Teenuste tasumäärad 2015/2016 õppeaastal.
- ↑ [9] Õppekorralduse eeskiri 1.2.11
- ↑ [10]Õppekorralduse eeskiri 6.1
- ↑ [11] Õppekorralduse eeskiri 6.1
- ↑ [12] Õppekorralduse eeskiri 7
- ↑ [13] Õppekorralduse eeskiri 5.1
- ↑ [14] Kõrgharidusreform KKK
