User:Intamm

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Indrek Tamm

Esitamise kuupäev: 22.10.2014

Essee

„Õpingukorraldus ja erialatutvustus" on aine Eesti Infotehnoloogia Kolledžis, milles käivad erinevate IT valdkondadega tegelevad vilistlased tutvustamas nii oma igapäevast tööd, kui ka rääkimas oma kogemustest. Kõigest sellest on väga palju õppida eriti neil, kes ei ole varasemalt IT valdkonnas töötanud, aga on plaan kunagi tulevikus töötada. Minu essee eesmärk ongi anda oma arvamus ja mõtted, mis kaasnesid käies selle aine loengutes.

Esimesse loengusse[1] minnes olin ma väga ärevil, kuna see oli ka minu esimene loeng ülikoolis. Juba esimestel minutitel sain nii kooli, kui ka üleüldise õppetöö kohta väga palju uut informatsiooni. Kui õppejõud Margus Ernits hakkas rääkima erinevatest klubidest ja laboritest, mis IT Kolledžil on, meenus mulle kohe gümnaasium, kus oli samuti mingi aeg võimalus tegeleda robootikaga. Kõik see pani ka mind mõtlema, et äkki peaksin ka mina liituma robootika klubiga. Ülejäänud loeng oli väga üleüldine ja sellest mulle väga midagi meelde ei jäänud.

Teine loeng[2],mida rääkis õppejõud Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“ oli huvitav kuulata, isegi kui suur osa loengust midagi uut ei räägitud. Esimene lause mis mulle koheselt meelde tuleb sellest loengust on „Programmeerimist ei saa hästi õpetada, seda saab ainult õppida“. Kuna ma varasemalt ei olnud programmeerimisega kokku puutunud siis ma ei saanud selle lause mõttest koheselt aru, aga juba peale paari Java praktikumi sain ma selle lause mõttele pihta ja nõustun täielikult sellega. Teine mõte mis mulle loengust meelde tuleb on see, et adminnide ja arendajate eriala ei olegi väga erinev. Kui tahada olla hea spetsialist, pead olema laia silmaringiga ja tundma ka teisi erialasi mingil määral.

Robotid ja tehisintellekt võtavad meie maailma üle ükspäev, on mõte mis tuleb pähe peale kolmandat loengut[3], kus põhiliseks teemaks oligi robootika nii meie koolis kui ka laiemas maailmas. Väga huvitav oli kuulata meie kooli tudengite saavutusi robootika valdkonnas. Eriti imestama pani see, et oli nii mõnigi tudeng liitunud robootikaklubiga ilma eelnevate kogemustega tehnikas ja veel saavutanud väga häid kohti Robotexil. Teine mõiste mis läbi käis loengus oli „häkkimine“, mille tähendusest olin nii mina kui ka mõni teine loodetavasti täiesti valesti aru saanud.

Neljas loeng[4] oli see mida ma olin oodanud sellest ajast peale kui sain teada, et seda loengut tuleb pidama start-up’i arendaja Janika Liiv. Kuna ise õpin ka arendajaks siis ootasin huviga, mida uut saan teada selle valdkonna kohta. Loengu alguses Janika Liiv rääkis miks ja kuidas jõudis tema oma õpingutega IT Kolledžisse. Need põhjused ühtisid suurel määral ka minu põhjustega tulla õppima IT Kolledžisse. „Programmeerimine on loovkirjutamine“ oli teine teema millest juttu oli. Selle lausele mõeldes tuli mulle kohe meelde teises[5] loengus läbi käinud mõte „Programmeerimist ei saa hästi õpetada, seda saab ainult õppida“, mis minu arust on üsna sarnase tähendusega. Programmeerimine ei ole üksluine ja kindlate reeglite järgimine, vaid peab oskama ise loogiliselt mõelda, kuidas mingi funktsioon oleks kõige efektiivsemalt kirja pandud mingi programmeerimis keeles. Seega ei saa seda ka kuskilt õpikust õppida, vaid tuleb ise kogeda ja siis nendest kogemustest õppida. Sama on ka minu arvates kirjandi kirjutamisega. Seda ei ole võimalik õppida õpikust, saab küll õppida mingeid aspekte kuidas kirjutada kirjandit, aga lõpuks peab see ikkagi tulema iseeneselt oma varasemate kogemuste baasilt. Samuti tõi Janika Liiv väga palju huvitavaid paralleele programmi kirjutamise ja teiste erinevate valdkondade vahel, mis olid kergemini arusaadavad ka neile, kes ei ole varasemalt programmeerinud. Veel oli juttu IT-stereotüüpidest ja naissoost isikute võimekusest infotehnoloogias. Ausalt öeldes ei osanudki arvata ennem, et nõrgemasoo esindajate kogukond IT’s on nii suur ja lähitulevikus veel suurenemas.

Viiendas loengus[6] sain ma palju teada suur firma Skype ja süsteemi administreerimise kohta. Eriti huvitav oli kuulata Skype kohta, sest endalegi meeldiks tulevikus töötada sellises suures firmas. Uus ja huvitav informatsioon oli ka süsteemi administreerimise kohta, millest mul algselt ei olnud üldse aimugi mis see endast kujutab. Nüüd on õnneks mingi pilt olemas mida see endast kujutab ja loodetavasti on sellest ka tulevikus kasu. Sain ka häid soovitusi mis tuleb kohe kindlasti kasuks.

Testimine on valdkond millest ma olin ennem kuuendat loengut[7] täiesti valesti aru saanud. Loengut pidas Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kui varasemalt ei olnud mul aimugi, et programmi testimisele pööratakse nii palju tähelepanu, siis tänaseks olen teada saanud, et iga töökindla programmi taga ei ole ainult head arendajad, vaid on ka head testijad. Testija töö on väga vastutusrikas, sest testija poolt tehtud vead võivad minna ettevõttele väga kalliks maksma.

Seitsmendat loengut[8] käis pidamas suurte töökogemustega Andres Septer väga vajalikul teemal: „IT tööturust“. Kuna mul puudub varasem töökogemus, siis selles loengus oli kõik mulle väga uudne ja huvitav. Esiteks sain teada mis on suure firma ja väikse firma vahe. Mida välja võiks tuua on see, et suures firmas töötades on suurem võimalus töötada mingite kallite masinatega, mida enamus väiksemad firmad endale lubada ei saa. Samas väiksemas firmas hinnatakse sinu tööd kõrgemalt kui mõnes suures firmas, kus on väga kerge jääda märkamatuks. Sain teada ka, et tagasiside tehtud töö kohta on väga vajalik. Juhul kui tagasiside on positiivne siis see on motiveeriv ja kui on negatiivne siis vähemalt on teada mida tuleks teine kord teisiti teha. Räägiti veel oma ettevõtte rajamisest ja selle juhtimisest. Tuleb välja, et olla edukas firma looja peab olema üsna külma kõhuga ja oskama hinda küsida.

Viimane loeng[9] oli teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus”. Suhtumine õppetöösse mulle midagi uut ja huvitavat ei olnud, aga teine pool loengust veebirakenduste turvalisuse kohta oli küll väga huvitav ja asjalik. Eriti huvitav oli teada saada paroolide turvalisuse kohta. See pani ka mind kohe mõtlema, kas ikka tasub igal veebilehel kasutada sama parooli.

Kokkuvõtteks võin öelda, et aine täitis oma eesmärki. Sain teada väga palju vajalikke ja huvitavaid asju, mis aitavad mind tulevikus olla konkureeriv tööjõud.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).[10] Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[11] Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.[12] Registeerida tuleb vähemalt 2 päeva enne arvestus[13] ja kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[14]Finantseeritaval õppekohal on kordusarvestused tasuta, REV/tasulisel õppekohal õppijatele on kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[15]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saavad need:

  • kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;[16]
  • kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot;[17]
  • kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).[18]

Toetuse suurus sõltub arvutades keskmist sissetulekut pereliikme kohta.[19] Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis.[20] Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine[21], järgnevalt peab olema tehtud vähemalt 27 EAP semestris.[22]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

x=24 y=28

Lahendus

Arvestades, et 1 EAP = 50€[23]


27-24 = 3 EAP

3*50 = 150 €


24+28 = 52 EAP

54-52 = 2 EAP

2*50 = 100 €


Esitatav arve aasta lõpuks on 100€

Viited