Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Indrek Reinsoo Rühm: DK 12 Esitamise kuupäev: 28.10.2013

Essee

Esmalt ma tahan öelda, et ma ei oleks kunagi arvanud, et ma hakkan õppima IT-d, sest see eriala tundus mulle nii igav ja kuiv, et IT valdkond oleks viimane eriala, mida ma eriala valides oleksin tulnud õppima. Keskkooli lõpetades ma välistasin IT ja sellega seonduva esimesena, mille ma valiksin. Ma isegi mõtlesin ja väljendasin end selliselt, et ma ei hakka mitte kunagi õppima IT-d. Kuid nüüd ma näen, eriti kui vaadata töökuulutusi, et paljudes konkurssidel on IT alane haridus kas nõutav või vähemalt rangelt soovituslik. See on ka igatpidi loogiline, sest tänapäeval keerleb kogu meie elu ümber arvuti ja interneti. Raske on leida sellist ametikohta, mis ei nõuaks arvutist vähemalt üldteadmisi. See kehtib just valgekraede kohta. Siit koorub ka välja, miks ma soovin omandada IT alase hariduse. Viimase tõuke andis kõrgharidusreform, millega mul tekkis võimalus see eriala omandada tasuta ja seda oma põhitöö kõrvalt. Paljud kiruvad uut kõrghariduse süsteemi, aga mina oma olukorras olen ülimalt õnnelik selle olukorra üle. Mine või vali järgmistel valimistel tasuta kõrghariduse võimaldanud parteid tänutäheks.

Kuid see oli kõigest tausta ja essee eesmärgiks on analüüsida päevaõppe loengusalvestusi ja avaldada arvamust, milliseid teadmisi ma nähtud loengutest oluliseks pean. Esiteks ma tooksin välja, et aine õpingukorraldus ja erialatutvustus kui teema üldse nii suures mahus õppekavas on esindatud. Varasemates kõrgkoolides ei ole erialatutvustuse ja õpingukorraldusega teemat nii põhjalikult käsitletud. See on oluline, et kui ülekantud tähenduses alustad mingi mänguga, siis selles mängus edukalt osalemiseks on vaja tunda põhjalikult süsteemi ja reeglid. Reegleid tundes teab tudeng nende tugevusi ja nõrkusi. Mida saab painutada ja mida saab enda kasuks kallutada. Teab jääpaksust, millel ta kõnnib. Tänu kaugõppe infotunni salvestuse vaatamisele ja tuutori tundidele ma tean hästi selle kohta, mis mulle on oluline. Nimelt mida ma pean jälgima, et õppida edasi ilma oma kukrut kergendamata. Tuutoritunnist oli palju kasu. Eriti ma tooksin välja varasemalt õppinud ja kõrgema kursuste tudengite kogemused, mida nad lahkelt meiega jagasid. Nemad oskasid rääkida, millised ained on lihtsamad ning millistele ainetele peaks eriti rõhku panema. Õppejõududest räägiti nii palju, et kui sa ise näitad indu välja, siis nad võivad olla väga vastutulelikud. Toodi välja isegi selliseid markantseid näited, et on käidud ka õppejõu kodus oma kodutööd näitamas. Aine kaugõppe esimeses ja ainukeses loengus rõhutati eriti reegleid plagiaadi, spikerdamise või etteütlemise kohta. Ma saan aru, et see teema on õrn asutuse jaoks just kevadel aktuaalseks saanud massilise spikerdamise valguses. Loengus sisendati õppuritele, et kaugõppes eriala omandamine nõuab eriti hoolikat ajaplaneerimist ja tugevat enesedistsipliini ning tähtaegadest kinnipidamise olulisust. Tänu sellele ma olen tugevalt motiveeritud seda esseed kirjutama juba paar päeva pärast loengut, kuigi tähtajani on veel aega küll. Veel sain teada robootika klubi kohta. Kuid mulle tundub, et see nimi juba robootika on minusuguse võhiku jaoks liiga keeruline ja sinna kuuluvad tudengid, kes on eriti sügavalt huvitatud sellest teemast ja on muidu „helged pead“. (loengu link)

Kui analüüsida innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemat, siis innovatsioon on üks peamisi hoobasid, mille pealt saab infotehnoloogia areng oma alguse. Võib öelda, et soov olla innovatiivne aitab infotehnoloogia seadmeid arendada. Järjest uusi tehnoloogiaid võetakse kasutusele, et tuua erinevatesse valdkondadesse praktilisi ja multifunktsionaalseid ideid. Innovatsiooni olemus on lihtsustada ja mugavdada inimeste elu-ja töökorraldust. Innovatsiooniks võib kindlasti nimetada valimistel e-hääletuse süsteemi kasutuselevõttu. Kuid innovatsiooni eelduseks on siiski inimeste endi innovaatiline mõtlemine, soov teha midagi teistmoodi, mitte olla konservatiivne ja umbusklik uutesse ideedesse. (loengu link)

Küberkaitse ja –kuriteo teemat tutvustas loengus kindlasti õige ja asjatundlik inimene. Kuiva teooria kõrvale pildus lektor ka näiteid elust enesest. Millised näited on „eeskujulikud“ ja milliste läbiviijad ei olnud kuritegu eriti põhjalikult läbi mõelnud. Meelde jäi, et kõige rohkem kahju tekitav küberkuritegevuse liik on nn carding, mis tähendab pangakaartide andmete varastamist. Loengus jõudsin järeldusele, et küberkuritegude sooritamiseks ei pea üldse olema asjatundlik, vaid selle teenuse saab lihtsalt tellida ekspertide käest. Vajad näiteks 10 000 mingi viirusega nakatunud arvutit, pole viga, raha eest saad tellida teatud kontaktide kaudu. Pead mingi ettevõtte vastu vimma, saad laadida arvutist spetsiaalse programmi, millega nende kodulehte rünnata. Simple as that.(loengu link)

Andres Käver pidas maha väga elulise loengu. Ta rääkis julgelt oma isiklikest kogemustest ja mis kõige tähtsam, jagas seda ka teistele, kuidas ta nii edukalt suutis IT Kolledši läbida töö- ja pere elu kõrvalt. Põhiline osa on sellel heal aja planeerimisel. Tuleb teha lõpp teleka ees aega surnuks lüües ja õlut juues. Igat vaba hetke tuleb kasutada mõistlikult endale kasulikult. Teoorias on see küll lihtsasti saavutatav, aga praktikas ikkagi nõuab suurt enesedistsipliini. Osa tudengeid ehk tänu nendele näpunäidetele üritavad „tudengisündroomi“ vältida. Samuti loengus rõhutati asjaolusid, mis on eelduskeks, et tulevikus ollakse edukad. Peab aktiivselt suhtlema ja soovitatav on tudengiajal luua tugevad sõprussidemed. Kunagi ei tea, millal neid vaja läheb. (loengu link)

Skype NOC Monitoring käis oma tegemistest loengut andmas kaks noormees. Loeng oli suhteliselt lühike ja lakooniline. Väga detailsest asjast ei räägitud, vaid pigem oma töö olemusest ja monitooringu kui teenuste kättesaadavuse kontrollist. Teemat läbides peaksin mina tähtsaimaks punkti Nagios programmist. Millest ma täpselt lõpuni aru ei saanudki. Põhiline oli see, et teenuste kättesaadavust kontrollivaid hulk kasutajaid imiteerivad „robotid“. Kui teenuste hulk on suur, siis monitooringut on vaja. (loengu link)

Nortalist käis loengut andmas üks superstaar, kes käis oma edulugu superstaariks saamisest rääkimas. Sain teada, et selline huvitav firma üldse eksisteerib. Mina kui võhik Eesti ja maailma IT turu küsimustes, ei tunne eriti tarkvara firmasid. Rohkem tean selliseid firmasid, millega ma igapäevaselt kokku puutun nagu Microsoft ja Skype loomulikult. Kõlama jäi üritus nimega Suveülikool, mis kandideerinute arvu vaadates oli väga populaarne ja loengupidajate sõnul väga heaks hüppelauaks samasse ettevõttesse tööle jäämisel. Olen kindlasti selle poolt, et ettevõtjad teeksid koostööd ülikoolidega. Seda ka laiemalt vaadates kui ainult IT erialal. Sellest võidavad nii ülikool ,kes saab näiteks ettevõtjatelt tellimusi ja selle läbi anda üliõpilastele suurepärast praktikat, kui ka ettevõtted, kes õppetavad välja häid spetsialiste, kes tulevikus enda tarbeks tööle värvata. Loeng oli huvitav, tudengitel tekkis hulk elulisi küsimusi. Tudengid said häid näpunäiteid Eesti IT turul orienteerumisest ja Nortali jaoks oli loeng firmale heaks reklaamiks. (loengu link)

Kursuse viimases loengu pidas Microsofti personalijuht Merle Lindma. Tema ei rääkinud millestki praktilisest, pigem peatus teemadel, milliseid väärtusi hindavad tööandjad. Kõlama jäi lause, et edukatel töölekandideerijatel peaksid silmad särama. Lahti kirjutatult tähendab see, et ollakse optimistlikult meelestatud, uute ideedega, värske suhtumisega, avatud kõige uue jaoks, avatud probleemi lahendamisele, algatusvõimelised. Lindma aitas enda rahulolu kontrollimiseks esitada endale paar küsimust. Kas sa oled rahul? Kui ei, siis miks sa ei ole rahul, ning minna tagasi probleemi allika juurde ja see lahendada. Kuigi minu arvates on selline lähenemine suhteliselt naiivne, sest palju oleneb inimese isikuomadustest, et kui lihtne on tal probleemi lahendada ja mõnel on väga raske seda „särasilmsust“ saavutada. Igatahes oli loeng kuulamist väärt, sest loeng värskendas mõtlemist ja suhtumist ellu. Hakkasin paralleele tõmbama oma eluga. (loengu link)

Ma arvan, et loengute sari avardas suuresti silmaringi Eesti IT turul toimuvast ja väiksematest suundadest IT alal.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Vastaval EIK õppekorralduse eeskirja (edaspidi eeskiri) punktile 5.3.6. võib õppur negatiivse tulemuse korral sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Vastavalt eeskirja punktile 5.2.8. peab korduseksamile registreerima ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Vastavalt EIK KKK nr 9 küsimusele tuleb REV õppekohal õppival õppuril maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole ning RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka!

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Juhul, kui õppur soovib teisel või kolmandal õppeaastal õppekava vahetada, peab õppur õppekava vahetamise taotlemiseks vastavalt eeskirja punktile 7.2.1. esitama EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse hiljemalt üks tööpäev enne semestri punase joone päeva. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

Vastavalt eeskirja punktile 1.3.6. peab üliõpilane oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Sellest järeldub, et kui üliõpilasel on seni sooritatud valikaineid õppekavas ettenähtud mahus, et pea ta tingimata sooritama juba deklareeritud valikainete eest. Kuid sellisel juhul peab üliõpilane arvestama sellega, et vastavalt EIK KKK küsimusele nr 2 peab RE õppekohal peab üliõpilane tasuma õppekava nominaalmahtu ületavate õpingute eest. Kuid eeskirja punkti 3.1.8. on üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Lahendus

Kui X on 23 ja Y on 19, siis esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd. Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.0 2.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Kui esimese semestri eest peab maksma 4 EAPd ning teise semestri lõpuks peab maksma lisaks esimese semestri 4 EAPle veel teise semestri 8 EAP eest, siis kokku peab maksma 12 EAP eest ehk 50 x 12 = 600 eurot.