Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Inna Sammel
Rühm: 12
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Suur osa ITK praegustest esimese kursuse tudengitest on tulnud kolledźisse otse keskkoolist - seega ei kujuta valdav enamik neist ette, mida õpitaval erialal tulevikus töötamine endast ka tegelikult ette kujutab. Seetõttu on äärmiselt tervitatav õppekavas olev aine, mis just erinevate külalisesinejate näol tutvustab erinevatel IT-ga seotud erialadel töötavate inimeste kogemusi ning muljeid.

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine käigus -võin julgelt nentida- sain endise küllaltki häguse pildi erinevate loengute käigus kontrastsemaks. Erinevatel elualadel tegutsevate inimeste motiveeriv ning julgustav esinemine on ühe hakkaja ning nullpunktist alustava tudengi jaoks äärmiselt oluline. Seekaudu omandab tudeng peale teadmiste lisaks ka üsnagi reaalse pildi tegelikus elus toimuvast ning sellest, mis teda edukate õpingute (on ka erandeid) korral tulevikus ees ootab. Külalisesinajate mänglevus ning loomingu kasutamine tekitas varajasel hommikutunnil loengus viibides küllaltki värske ning puhanud tunde.

Esimene loeng toimus avaaktuse päeval, loengut andis Inga Vau, kes on ITK õppeosakonna juhtaja, Indrek Rokk ning Merle Varendi. Loenguteemaks oli õppekorraldus ning sisekord. Tudengitele selgitati pikalt ning põhjalikult seda, mis on kõrgkool ning kuidas kõrgkoolis õpitakse. Tutvustati erinevaid õppevorme ning kooli poolt pakutavaid võimalusi. Õppekorralduse eeskiri on tudengite jaoks kui piibel - seal on kirjas enamik asju või siis öeldud, kus kohas on miski kirjas. Sisust võib leida nii mõisteid, õppetegevuse alused kui ka osapoolte õigused ja kohustused. Õppekorralduse eeskiri on miski, mis peab olema läbi loetud igal tudengil.

Samuti käidi läbi ka EAP-de süsteem ning õppemaksu puudutav. Õppimise jätkamiseks on vajalik oma suu kasutamine - tähtis on minna ning rääkida probleemist. Nominaaliks on semestri jooksul 27 EAP, mis on vajalikud tasuta kohal jätkamiseks. Kool pakub erinevaid võimalusi - koolimaja kasutamist kaardi olemasolul ka hilisematel kellaaegadel, TTÜ raamatukogu kasutamisõigus, robootika- ja meediaklubi.

Tudengil on võimalik taotleda ka stipendiumit - firma stipendiumid (Elion, Emt jne) ning muud stipendiumid, mis võimaldavad osaleda IP kursustel ning programmeerimise võistlustel. Suurepärane võimalus on minna välismaale mõneks ajaks õppima Erasmuse programmi raames, mis tagab kindlasti huvitava kogemuse ning uued tutvused. Kool hindab oma tudengite arvamust. Selleks viiakse läbi tagasisideküsitlusi ning nende alusel tehakse kokkuvõtted ning järeldused. Tudengi arvamus loeb.

Teises loengus rääkis IT Kolledźi vilistlane ja õppejõud Margus Ernits õppimisest ning motivatsioonist. Loeng kätkes endas motivatsiooni leidmist selleks, et võimalikult hästi õpingutega hakkama saada. Samuti pööras Ernits tähelepanu sellele, mida tähendab õpingutest nn läbi libisemine ning tõeline, reaalne õppimine. See, kui tudeng teeb oma asjad ära kergelt, ehk siis valesid meetodeid kasutades, avaldub tulevikus. Nimelt kahandab see teiste, ehk siis tõeliste õppijate diplomi väärtust. Selle tagajärjel võib langeda inimeste väärtus tööturul.

Motivatsiooni kohapealt on äärmiselt oluline, et tudeng oleks motiveeritud. Juhul, kui ta seda ei ole, võib olukord päädida sellega, et ka õppejõud kaotab motivatsiooni ning ei soovi enam õpilaste jaoks pingutada. Juhul, kui tudeng on sisemiselt motiveeritud ning õpihimuline, siis on seda ka õppejõud ning tal on mugav ja hea tudengitele teadmisi edasi anda.

Hea viis õpiasjadega hakkama saada on iga kord pärast loengut loengus räägitu üle käia. Selleks on hea viis näiteks mõistekaart. Aktsepteeritud on ka tudeng tudengile õpe, kus tudeng annab teadmisi edasi teisele tudengile. Eksamid, arvestused ja kontrolltööd on äärmiselt olulised. Õpiväljundi kontrollimine on viis, mille abil õppejõud kontrollib õpilase teadmisi ning oskusi.

Mainitud sai ka intensiivõppe nädal, mille raames lahendatakse mentorite abiga nädal aega (või kohati isegi kauem) reaalsest elust firmadest pärit ülesandeid. See on hea viis oma oskusi ja teadmisi proovile panna ning õppida juurde kindlasti midagi uut ning omandada üks väga hea kogemus, mille raames võib vahest õppida isegi rohkem, kui koolis mõne ajaga. Koolis tegutsev robootikaklubi on väga hea võimalus ennast täiendada ning teha üheskoos kaastudengitega midagi äärmiselt harivat ning põnevat. Hea koht alustamiseks - teadmised ei ole nõutud ning õppimine toimub läbi huvitava ja praktilise kogemuse.

Kolmandas loengus rääkis innovatsiooni olemusest ning juhtimisest Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär Linnar Viik, kes tõi auditooriumini innovatsiooni tõelise olemuse ning sellest õigesti aru saamise. Kui küsimuse peale, mis on innovatsioon, vastati reeglina teatud tooteid (nt Skype, Google Glasses jne), siis Viik selgitas tudengitele innovatsiooni tõelist olemust. See võib nimelt olla pea iga asi, mida me enda ümber näeme, samuti ka inimesed. Mõiste ei seostu vaid käega katsutavate asjadega, vaid pürgib ka ideedeni. Väga hea võrdlusena tõi hr Viik välja paralleelid jalgrattaga sõitma õppimisest ning oma idee teostusest. Nimelt on neil leida äärmiselt suuri sarnasusi – asi saab millestki alguse. Edasi on kaks varianti: 1) Kas proovida ja ebaõnnestuda (korduvalt, selleks, et pürgida eesmärgini) või 2) Proovida korra ning lüüa käega. Selleks, et saavutada edu, ei piisa enamikel juhtudel vaid korra proovimisest. Tegu on protsessiga, mitmekordsed ebaõnnestumised rajavad just nimelt teed eduni.

Samuti rõhutas lgp õppejõud asjaolule, et tihtipeale ollakse oma ideedega hakkajad, ent vajaka jääb mõttetööst – kuidas seda asja teostada, kellele see võiks olla suunatud, kui pikk on teostusaeg ning kui kaua suudab see reaalne toode ka turu peal vastu püsida. Hr Viigi loeng kätkes endas teatud aspektidest lähtuvalt äärmist põnevust. Ta suutis näiteid tuues (põllumehe näide, jalgrattaga sõitma õppimine) tudengitele selgitada innovatsiooni olemust mitmest küljest. Usun, et loeng avardas nii mõnegi inimese arusaama ning mõttemaailma. Kaasaarvatud minu.

Neljandas loengus puudutas Tarmo Randel, kes on õppinud Sisekaitseakadeemias politseinikuks ning töötab CERT Eesti infoturbe eksperdina, küberkuritegevuse valdkonda. Teema on vaieldamatult aktuaalne nii Eestis kui ka mujal maailmas. IT sektor on üks haavatavamaid ning rünnakuid sellele toimub igapäevaselt tohututes kogustes kõikjal maailmas. Üheks levinuimaks rünnakuks just tavakasutajate vastu on nakatav veebileht. See kätkeb endas midagi, mida kasutaja ei pruugi isegi tähele panna, kuid mis võib arvutile väga suurt kahju tekitada. Küberrünnakute ning muu sarnase eesmärgiks on oma tegevusega teenida raha ehk kasumit. Rünnakuid sooritatakse ning suunatakse sinna, kus tavaliselt liigub suures koguses raha.

Klikipettuseid, mille eesmärgiks on kasutajat panna kuskile klikkama, on tavapärases veebilehitsemises kohata palju. Erinevad pop-upid ning leheküljed, mis kasutajat klikkama meelitavad, et korraldajad sellega kasumit saaksid teenida. Küberpätid loovad pidevalt erinevaid võimalusi, et enda pahategevusega kellelegi kahju tekitades endale kasu koguda. Selleks tekitatakse erinevaid turvaauke ning läbi brauseri üritatakse midagi arvutisse sokutada, ilma, et kasutaja seda isegi märkaks. Kahju võib olla aga paratamatult pöördumatu.

Oma arvuti tuleks muuta nii turvaliseks, kui seda üldse võimalik on. Erinevad viirusetõrjed tagavad diskreetsuse ning ohutu veebilehitsemise. Selleks tuleks pöörduda spetsialisti poole või kui ollakse juba ise vähe kogenum, proovida oma arvuti turvaliseks muuta. Mis puudutab arvutivaldkonda, siis võib julgelt väita, et kehtib tõdemus "parem karta kui kahetseda". Liigne ettevaatlikkus ei saa vast kunagi liiast olla. Juhul kui aga küberkuritegevusse tõsiselt ei suhtuta, võidakse langeda just järgmiseks ohvriks - sellisel juhul on tagajärjed juba kurvemad ning tagantjärele tarkus vaid lohutuseks.

Viiendas loengus oli tudengitel külas ITK administreerimise kaugõppes lõpetanud Andres Käver, kes tutvustas enda sõnadega elufilosoofiat ning IT-d Eestis. Üks tema tähelepanekuid, mis andis kindlasti vastuse paljudel tudengitel meeles mõlkunud küsimusele, oli majanduse (mikro- ja makroökonoomika) õppimise vajalikkus IT Kolledźis. Nimelt rõhutas hr Käver seda, et tulevikus, kui praegused õppijad soovivad nt ettevõtlusega tegeleda, ei pööra klient tähelepanu sellele, kas isik, kelle poole ta pöördub, oskab reaalselt ka IT-d või mitte. Asi, mida klient ise hästi valdab, on äri ning selle ajamine, seega on vaid plusspunktiks kliendi silmis see, kui teenusepakkuja ka ise midagi majandusest ning ärist jagab. Vestlus klientidega käib just nimelt majanduse tasemel.

Kuna Andres Käver ka ise pikka aega on ettevõtlusega tegelenud, tutvustas ta tudengitele ettevõtluse nn pimedaid nurki, ehk siis seda, mida see asjaajamine endast ka tegelikult kujutab. See, mis on üheks suurimaks hirmuks, on nimelt vastutus. Vastutus, et lubatud asjad saaksid tehtud ning samas ka leib lauale teenitud. Ettevõtlus võib tunduda kerge ja tasuv, ent tegelikult kätkeb see endas suuri otsuseid ning paratamatult ka stressi ja peavalu. Üheks suurimaks hirmuks võib ettevõtja poole pealt lugeda hirmu, mis kujutab endast töö otsa lõppemist.

Teema, mida ehk üsna suurele osale tudengitest juba tuttavaks võib pidada, on nimelt "tudengisündroom", mis kujutab endast asjade tegema hakkamist lühikest aega enne tähtaega. "Tudengisündroom" võib hukatuslikuks saada, mängida tudengilt käest head kaardid. Edu saavutamiseks õpingutes on tarvis seda sündroomi vältida - või vähemalt seda üritada. Diplomitöö temaatika sai samuti üle käidud. Käver rõhutas selle tähtsust ning asjaolu, et sellele peab hakkama tegelikult mõtlema juba esimesel aastal, veelgi parem - esimesel semestril. Selleks, et seda edukalt ära teha. Andres Käveri loengust jäi kõlama eestlastele teada-tuntud vanasõna: "Kes teeb, see jõuab". Tõepoolest, nii ongi. Pole mingi harv nähtus, et omavahel ühendatakse nii õppimine, töö kui ka muud. Tähtis on vaid oskus aega planeerida. Ning muidugi õppida.

Kuuendas loengus olid esinejateks Erki Naumanis, kes lõpetas ITK 2007. aastal ning töötab nüüd Skype'i heaks ning Jüri Gavrilenkov, kes samuti Skype's tegutsev on. Tegemist on Skype monitooringuga hõivatud inimestega. Nemad on inimesed, kelleni jõuavad veateated ning kes annavad need võimalikult kiiresti edasi, et leida lahendus. Selleks kasutatakse telefoni, Skype'i, meili jne. Skype'i algusaegadel leiti, et monitooringut vaja ei ole, saadi ilma hakkama - oli vähem servereid ning sellest tulenevalt ka monitooringut. Skype'i kasvades tuli luua 24/7/365 seiretiim, et tagada parim efektiivsus. Alati on keegi kohal, alati on keegi jälgimas - ei ole lubatud aukude tekkimist. Missiooniks on proaktiivne probleemide ennetamine ning süsteemide pidev seire. Süsteemid on suured ning seetõttu tuleb monitooringut skaleerida - võimalikult lihtsalt võimalikult palju jälgida ning seejuures lõppkasutajale kvaliteetset teenust pakkuda. Suureks väljakutseks on valehäirete vältimine. Monitooringu infrastruktuuri näide toodi samuti välja, mis peale vaadates korralikult kukalt kratsima pani. Monitooringu töö ei ole kaugeltki igav. Suur osa on valikuvabadusel.

Skype monitooringu huvilised peaksid teadma natuke midagi võrkudest, Linuxist ning Windowsist. Suurt rolli mängib ka kompanii enda poolt pakutav väljaõpe. Tutvustav loeng kuvas põgusa pildi monitooringust ning külaliste igapäevategevusest. Skype on jõudsalt arenev suurfirma ning vajab seetõttu aktiivseid ja teotahtelisi inimesi, kes oma tegevusega tagavad tagasilöökide kiire ning efektiivse lahenduse, pakkudes seekaudu kasutajatele mugavat Skype'i kasutamist.

Seitsmendas loengus olid külas Ats Albre ning Helen Piirsalu ASist Nortal, mis on Baltikumi suurim rahvusvaheline tarkvaraarendusettevõte, mis pakub peamiselt IT-lahendusi nii avaliku kui ka erasektori ettevõtetele. Ats Albre, kes ise tegutseb Nortalis igapäevaselt projektijuhina, rääkis oma kogemustest ning sellest, kuidas teed ta Nortalini viisid. Helen Piirsalu on tegev personaliosakonnas.

Tarkvaraarendus ei ole kaugeltki pealiskaudselt hinnatav tegevus. Kogu protseduur on aeganõudev ning välja tuleb selgitada iga kliendi spetsiifilised soovid - nn ärianalüüs. Eesmärgiks on pakkuda kliendile rahuldav tulem. Suureks huviallikaks kujunes suveülikool, mis on juba kaheksa aastat vana ning mille konkurents on äärmiselt tihe, viimast ka õigustatult. Nimelt on tegemist hariva ning efektiivse suveettevõtmisega, mille raames saavad tudengid osa tasustatud praktikast tarkvaraarenduses. Eestvedajateks on Nortali ehk Eesti suurima tarkvaraarendusettevõtte professionaalid. Suveülikool kujutab endast ühte nädalat aktiivset õppimist ning järgnevat kahte kuud, mille jooksul osaletakse reaalsetes projektides, mis on suunatud reaalsetele klientidele.

Kandideerimine sinna võib olla lihtne, ent sõelale jäämine ning väljavalituks osutumine sootuks teine. Nimelt on konkurents väga tihe. Suveülikooli lõpetanutest jääb valdavalt 100% ka edaspidi Nortali ridadesse tegutsema. Tegemist on unikaalse võimalusega panna nurgakivi oma karjääriredelile. Selekteerimine on karm - toimuvad intervjuud ning kogenud źürii langetab valiku. Selleks, et olla hea, on vaja jätkusuutlikkust ning oskusi. Tähtis on kirg, oskused tulevad ajapikku ning nende kallal vaeva nähes.

Kaheksandas -ühtlasi ka viimases- loengus oli külalisesinejaks Merle Liisu Lindma, kes on HR Manager Skype Eestis. Viimane loeng oli äärmiselt huvitav, sest käsitleti teemasid, mis on iga inimese jaoks aktuaalsed, põhiteemaks oli inimene ning tema suhtumine.

Inimese jaoks on mõnikord äärmiselt raske otsustamine. Tuleb enda jaoks välja mõelda, kus tahetakse olla ning mis juhtub 10 minuti, 10 kuu või 10 aasta pärast. Tuleb välja mõelda mingisugune plaan. Tähtis on olla mina ise. Suhtumine on see, mis määrab ümbritsevate inimeste teguviisi ning selle, kes ise ollakse. Peab olema julgust ning selgroogu. Tähtis on oma arvamuse avaldamine, keegi ei saa halvaks panna seda, kui öeldakse oma arvamus välja. Kõik saab alguse mõtlemisest. Mõelda tuleks ilusaid mõtteid, see on positiivne ning annab energiat, muudab täielikult kontseptsiooni. Oma mõtete muutmine ei või olla lihtne. Küll aga on võimalik kuidagi muuta näiteks ümbritsevat keskkonda selleks, et mõtteid paremuse poole suunata. Sa oled see, mida sa arvad, et sa oled. Suhtumine on määrav hoiakute suhtes. Halb suhtumine loob halva õhkkonna ning võib mõjuda pärssivalt. Suhtumine on kõik, nagu Merle Liisu slaidilt võis välja lugeda. Elu on 10% see, mida sa sellest teed ning 90% see, kuidas sa seda võtad.

Kas sa oled õnnelik? Välimine fassaad võib tihtipeale kuvada vale pildi, sisemine võib olla kui kokku kuivanud tomat. Elama peab enda jaoks, elama nii, nagu tahetakse, mitte kellegi teise heaks või rõõmuks. Õnnelikuks teeb see, kui tehakse asja, mis on meeldiv. Igaüks vastutab iseenda õnne eest.

Loengust jäi kõlama mõte "Mis mind käigus hoiab?". Mis on see, mis on motiveerijaks ning mis innustab takka. Tuleb teha seda, mis on meeldiv ning seda miskit sellepärast, et seda tahetakse ise teha. Eesmärgiks ei tohiks olla kellelegi meeldimine või kellegi jaoks millegi tegemine. Inimene peab ise olema rahul ning talle peaks meeldima see, mida ta teeb. See on õnne ja rahulolu aluseks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid [1].

Selleks, et kordusarvestust sooritada, on tarvis eelnevalt kontsulteerida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga [1].

Arvestusele registreerimine on nõutav ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [2]. Korduksamid- ja arvestused on RF kohal õppivale tudengile tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis [3].

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [4]. Kõik deklareeritud valikained tuleb ka sooritada. Üle deklareeritud valikained tuleb tudengil tasuda.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X = 22
Y = 20

1 ainepunkt on ITK-s 50 EUR. Riigi poolt finantseeritaval õppekohal õppides tekib ainepunktivõlg 12 ainepunkti ulatuses (27 EAP/semestris on miinimumiks). 12 ainepunkti saan, kui: (27-22EAP) + (27-20EAP) = 5 + 7 = 12 EAP. Kuna ühe EAP maksumuseks on 50 EUR, siis 50EUR * 12EAP = 600 EUR. Esitatav arve RF õppivale tudengile on 600 EUR. Omafinantseeritaval õppekohal (OF) ei ole tarvis õppekulusid osaliselt hüvitada - tuleb hüvitada kõik õppekulud 20 EAP ulatuses. 1 EAP maksumuseks on 37,8 EUR. Seega saan: 20 * 37,8 + 84(semestri reg tasu) = 840 EUR. Semestri õppemaksu on võimalik tasuda ühes, kahes või neljas osas. Ühes osas tasumisel väheneb maksesumma 19 EUR võrra tingimusel, et deklareeriti minimaalselt 22 EAP ulatuses aineid [5].