User:Isurajev
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Indrek Surajev
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011
Essee
Esimene loeng "Õppekorraldus ja sisekord" oli sissejuhatav aine. Rääkis palju erinevaid inimesi sellest, kuidas ITK-s elu käib ja räägiti ka käesolevast ainest. Kõik jutt oli tuttav, sest olin asja uurinud juba enne kooli tulemist, kuid kasulik loeng ikkagi alustavale tudengile. Põhimõtteliselt tutvustati kõrgharidussüsteemi ning õppekorralduseeskirja (millel on oluline osa selle aine juures). Indrek Rokk rääkis kuidas aines töö käib ja kuidas punkte saada.
Teise loengu nimi oli "Innovatsiooni olemus ja juhtimine" ning seda luges Linnar Viik. Tegemist oli minu jaoks ühe huvitavaima ja kaasahaaravaima loenguga. Sellele aitas kindlasti kaasa huvitav teema ning Linnari osav kõnemaneer. Loengus tuli rohkem juttu innovatsioonist - mis see on, mis seda soodustab ja kuidas see tekib? Tihti eksitakse, et innovatsioon on enamuses IT ala, kuid seda esineb kõikjal. Innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine (kasvõi näitena bensiinijaam mis on lahti 24/7). Loengus tuli välja, et peaaegu kõik firmad tahavad ja peavad olema innovaatilised, et maailmas ellu jääda. Alati tuleb teisest parem olla ja selle nimel võidelda. Innovatsiooni teke sõltub soodustavast keskkonnast: kultuurid ja väärtused, inimestest ja nendevahelistest suhetest jne. Loeng oli väga põhjalik ning arusaadavalt esitatud ja täis huvitavaid fakte. Kindlasti minu lemmik.
Kolmanda loengu nimi oli "Ideest Teostuseni" ning üles astus Mart Mangus. Kohe alguses tekitas see loengus minus huvi ning haaras endasse. Põhjuseks oli just Mart, kes on ITK vilistlane ning kellega paljud saalis olijad kindlasti ennast samastasid. Huvitav hakkas siis, kui ta hakkas lugema enda loodud firmasid (milledest enamusest asja ei saanud). Olen alati arvanud, et rohkem on õppida nendelt kes on elus rohkem läbikukkunud, kui neilt kes pole kaotusekibedust maitsta saanud. Loengus tuli juttu palgatöötaja ja eraettevõtja vahelistest erinevustest. Samuti saime loengu käigus rühmatööna oma firma luua ning pärast lahati nende plusse ja miinuseid. Oli ka juttu mis on vaja, et päriselt oma firma luua. Arvan, et paljudele tuli üllatusena selle lihtsus, on vaja ainult ID-kaarti ja 185 eurot. Saime kuulda erinevatest ettevõtlusvormidest ning nende plussidest ja miinustest. Kasuliku asjana mainiks ära veel SWOT (eesti keeles TVNO) analüüsist, millega saab hinnata objekti hetkeseisu. Üldiselt äärmiselt kasulik ning tulevikku silmas pidav leong.
Loengus nimega "Robootikast IT Kolledžis" räägiti meile palju üldisemalt õppetööst kui algul pealkirjast paistis. Toodi välja tänapäeva probleem kõigis koolides üle maailma - inimesed ei taha eriti õppida reaalaineid nagu füüsika ja matemaatika. Põhjus peitub selles, et ained milledes ülikoolis on vaja matemaatikat ja füüsikat ei ole eriti populaarsed (välja arvatud informaatika) ning õpilased ei oska endale sisendada ja arusaadavaks teha, miks neil on neid aineid vaja. Loengu teemaks oligi siis, et miks meile õpetatakse matemaatikat ja füüsikat ning kuidas seda peaks õpetama, et õpilasel oleks huvitav ja arusaadav. Õppimine peaks olema mänguline ja peab kasutama tänapäevaseid vahendeid (blogid, foorumid, wikid jne). Väga kasulikud on rühmatööd. Loengutes käimisest ainult ei piisa, palju tuleb ise juurde õppida. Sellepärast ongi hea kui on olemas väike rühm õpilasi koos õppimas. Kui kuskil loengus jääb auk sisse, siis see auk ainult kasvab. ITK-s ongi olemas Robootika Klubi kus omavahel saavad kokku tudengid kes programmeerivad roboteid ning võistlevad omavahel ja teiste võistkondade vastu Robotexil. Alati võiks millegi kallal nokitseda, kas mingi programm kirjutada või ise midagi juurde õppida. Seda kõike pakubki Robootika Klubi.
Viies loeng oli meil "Serverikeskuste võrguarhitektuur", mida käis meil lugemas kaks inimest firmast Net Group nimedega Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Esimeses loengu pooles tutvustati meile Net Group firmat ning tehti tasuta (vist) reklaami. Net Group on 1 Eesti suurimaid firmasid IT taristu ja teenuste osas milles töötab 80 inimest. Loengu teine ja põhilisem pool oli võibolla esmakursuslasele raske aru saada. Palju oli erialaseid termineid ning info hulk oli ka päris korralik mida seedida. Siiski oli minu jaoks tegu huvitava loenguga, sest see otseselt rääkis minu eriala (sys. admin) tulevikust. Serverite haldamine on tänapäeval lihtsam, kui isegi näiteks 5 aastat tagasi. Enam ei viida suuri kaableid ühest kohast teise, arvutipargis ei pea op. süsteemi vahetamiseks iga arvuti kallal tunni raiskama (nt 200 arvutiga firma). Võlusõna siin on pilveteenused ja virtualiseerimine. Loengus räägiti sellest veel detailsemalt. Loeng oli minu arust väga kasulik ja huvitav kuulata. Alati on kasulik kuulata oma ala spetsialiste.
Kuues loeng on nimega "Kas sellist IT-d me tahtsimegi?" ning seda esitab Agu Leinfeld Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Loengu käigus arutlesime tehnoloogia levimise plussidest ja miinustest. Lektor haaras ka auditooriumi arutlusse, mis oli väga hea. Ideid tuli palju, kuid kindel on see, et inimesed teevad rohkem tööd (eriti vabast ajast) ning on tänapäeval mugavamad. Emaile loetakse isegi WC-s ning tööd võetakse läptopiga isegi voodisse kaasa. Arutasime ka tuleviku üle. Tulevikus suureneb mobiilsus, tõuseb juhtmevabadus ja IT tuleb tavatarbija jaoks "kraanist".
Seitsmendal loengul oli nimeks "Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas" ning lektoriks oli andmeturbespetsialist Anto Veldre. Loengus räägiti meile arvutiviirustest ja muudest arvutiohtudest ning nende vastu võitlemisest. Loeng oli jälle üks huvitavamaid, sest oma ala spetsialist rääkis keerulisest teemast vabal moel tänu millele oli see arusaadav ja huvitav kuulata. Samuti tuli juttu mille vastu võitleb CERT. Nendeks on viirused, spämm, identiteedivargused jne. Saime teada kuidas viirused levivad ja kuidas identiteedivargused toimivad, kuidas varastatud raha erinevatest pangaautomaatidest välja võetakse. Faktina toodi välja, et kolmandik maailma arvutitest on nakatunud viirusega. Isegi arvutisse, mis ei ole võrgus, saab tuua viirust andmekandjatega. Viimasel ajal on viirused tehtud spetsiaalselt mingi asja jaoks või kellegi vastu. Keegi tellib viiruse ja ütleb mis see tegema peab ja kelle vastu ta on suunatud. See "äritrend" on tänapäeval suuresti kasvamas. Samuti peab silmad lahti hoidma nn. võltsantiviirustel. Pakutakse viirusetõrjet mis kohe tuvastas arvutis viirused ja pakub neid kõrvaldada raha eest. Tegu pole antiviiruse programmidega vaid nende koopiatega, mille eesmärk ongi raha välja lüpsamine. Ühe huvitava faktina tuli mulle vahe näiteks soomlaste ja ida-eurooplaste vahel viiruste suhtes. Soomlastel on see suureks häbiks, kui arvutis viirus on (kus neti lehekülgedel sai korralik inimene küll käia, et viirus arvutisse tungida saab) ning soomlaste F-Secure on vastavalt ehitatud (programm näitab näiteks ühte viirust 8 erineva pildi all, et ikka rohkem häbi oleks). Loeng oli huvitav, sest lektor rääkis niiöelda vabas vormis ja naljaga pooleks.
Viimast, ehk kaheksandat, loengut "Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi" luges meile ITK endine rektor ja praegu TTÜ prorektor Kalle Tammemäe. Alguses tundus nagu oleks tegu sissejuhatava ainega tudengiellu ning mõeldud TTÜ tudengitele. Alguses räägiti TTÜ campusest ning kus me seal täpselt asume ning mis meie ümbruses asuvad. Edasi räägiti erinevate kõrghariduste omadustest ja erinevustest. Kõik see viitab, et loeng oleks sobinud ideaalselt selle aine esimeseks või teiseks loenguks. Saime teada mis vahe on spetsialistil, teadlasel ja professionaalsel teadlasel. Tutvustati teadusorganisatsioone IEEE ja ACM, programmeerimisvõistlust IEEE-Xtreme ning Hirschi indexit. Üheks huvitavamaks osaks selle loengus loen Eesti ja Soome kõrgkoolide vahelist võrdlust ning fakti, et mõlemas riigis on liiga palju kõrgkoole (eriti Eesti oma väiksuse juures). Kuidagi palju tutvustati meile TTÜ-d, kuid see on meile edaspidises elus kasulik, sest läbiv teema minuarust loengus oli: tulge edasi õppima TTÜsse.
Kokkuvõtteks ütleks, et tegu oli väga hariva ja huvitava ainega. Alati on huvitav kuulata igas loengus erinevaid inimesi. Aine andis alustavale IT-tudengile niiöelda põhja alla, mille peale saab ehitada oma arvamust ning maailmavaadet. Lektorid olid huvitavad, kõik erinevast eluvaldkonnast, kuid kõik kokkuvõtlikult maalisid ühe terviku pildi IT-maailmast ning andsid juhtnööri kuidas selles hakkama saada. Kui nüüd otsida mis oli neil loengutel ühist siis mulle tundus ühe läbiva joonena soovitus oma firma püsti panna. See võib-olla ei olnud nii otse välja öeldud, kuid kõik loengud olid enamvähem sinnapoole suunatud: firma võiks olla innovaatiline ja kuidas seda saavutada (2 loeng), kuidas firmat üles ehitada (3), kui on juba suur firma siis laske oma arvutiparki hallata NetGroupil ("reklaam" loengus 5), kuhu poole tulevik teel on ja firma vastavalt häälestada (6), hea on ka teada ohtudest mis IT-firmat ohustavad ja kuidas nende vastu võidelda (7). See tundub ainult mulle isiklikuna niimoodi, kuid kui võtta juurde ained nagu makro - ja mikroökonoomika siis tundub küll, et ITK esimesel kursuel antakse tudengile kõik oskused, et panna püsti oma firma (ja tulevikus ITK-le kuulsust tuua). Õpingukorralduse pool oli väike, kuid palju ikka õppekorralduse eeskirjast kuulata võib. Tuleviku soovituseks võiks mainida, et õpingukorralduse küsimused on lühikesed ja mitte eriti põhjalikud. Enamustele sai tegelikult vastata, et lähen õppeosakonda ja juba seal räägitakse lahkelt mis ja kuidas edasi tegutseda. Kuid nagu juba öeldud oli tegu väga huvitava ja kasuliku ainega.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus
Peab kokku leppima õppejõuga, et paika panna kordussooritamise tähtaeg ning tingimused.
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
Korduseksami või - arvestuse puhul on nõutav registreerimine õppeosakonnas. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel (RE) õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Riigieelarvelisel (REV) kohal õppijale on see tasu hetkel 13 €.
Küsimus 2
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?
Vastus
Kui kaotasin uksekaardi siis pean tellima asenduskaardi (ennem võiks õppeosakonda ka teada anda, et kaart on kadunud). See käib läbi www.minukool.ee portaali ning seal tuleb valida "kaardi tellimine" ja edasi "telli asenduskaart". Kaardi tellimisel kaotab eelmine automaatselt kehtivuse ning tasu uue kaardi eest on hetkel 6,5€. Kui tegu on pangakaardiga, siis tuleb muidugi ennem ka pangast läbi käia, et seal ka kaart kinni pannakse ning siis soovi korral uus kaart tellida.
Kapivõtme kaotamise puhul võtan ühendust õppeosakonnaga, kust antakse mulle tagavaravõti mille hinnaks on see tagatisraha, mille eelmise võtme eest maksin. Alati on muidugi võimalus uue võtme tegemine kinni maksta, siis jääb tagatisraha alles.
