User:Isuur

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ivo Suur

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2012

Essee

Õppeaine programmist saame lugeda, et kursuse põhirõhk on pandud IKT valdkonna erinevate erialade esindajatega kohtumistele, andmaks selgemat ettekujutust IKT maailma olemusest, tulevasest töökultuurist ja samas ka motiveerida tudengeid [1]. Tänaseks päevaks saan kindlalt väita, et just nii on ka läinud ja programm on oma tööeesmärgi kindlasti täitnud. Erinevalt nii mõnestki teisest õppeainest oli antud aine puhul alati tahtmist loengusse kohale tulla, vaatamata sellele, et võib-olla olnuks mõnusam kodus edasi magada. Kõik loengud olid omamoodi huvitavad, motiveerivad ja tähtsad. Oli väga lahedaid, natuke igavamaid, sisutihedamaid ja lühemaid loenguid, kuid tarkuseteri võis kõrva taha panna neist kõigist. Järgnevalt üritangi analüüsida igat loengut eraldi ja hiljem siis välja tuua ka ühiseid jooni.

Esimeses loengus räägiti õpingukorraldusest ja sisekorrast ehk siis üleüldiselt kuidas asjad IT Kolledžis käivad. Sai ka lühiülevaate Eesti riigi haridussüsteemist, kuid siin polnud minu jaoks midagi uut ja huvitavat. Õpingukorraldust ja erinevaid eeskirju puudutav jutt oli samuti suhteliselt igav, sest olin eelnevalt IT Kolledži kodulehel olevate materjalidega tutvunud ja enamik loengus käsitletust oli äratuntav. Esinejatele midagi ette heita ei ole, kõik toimis väga ladusalt ja sujuvalt ning see mida taheti öelda, jõudis kindlasti lugejate mõtetesse. Olenemata sellest, et minule see loeng midagi eriliselt uut ei pakkunud, pean seda kindlasti vajalikuks, sest arvatavasti jõudis loengus kuuldud materjal päris paljude inimeste kõrvusse esimest korda.

Teine loeng oli minu jaoks selle õppeaine üks lahedamaid. Esinejateks kaks Peetrit (Peeter Uustal: helpdesk suunaga välja ja Peeter Raielo: organisatsioonisisene helpdesk) kes töötavad Eesti ühes edukamas ja ihaldusväärsemas IT ettevõttes Skype. Loeng algas väga huvitavalt: auditooriumis mängis mõnus muusika, mis sellisel kellaajal kuulates võrdus ühe kofeiinirikka kohviga ja see oli lahe. Mehed olid väga vaba suhtlemisega ning kindlasti teadsid millest nad räägivad. Nende igapäevaseks tööks on Skype helpdesk ehk siis erinevate probleemide lahendamine ja inimestele IT alase abi andmine. Räägiti erinevatest ettetulevatest probleemidest, töömeetoditest ja töökeskkonnast. Näidati õpetlikke ja samas humoorikaid videosid. Tutvustati põgusalt Skype tööstruktuuri ja Tallinna kontori elu ning melu, mis jällegi oli väga fun. Mul oli aimdus milline see helpdeski töö üldjoontes välja võiks näha ja see loeng kinnitas neid mõtteid. Kindlasti sain ma siit motivatsiooni juurde, et korralikult pingutada ja vajalikud teadmised omandada, et tulevikus vähemalt sama „ ägedal “ töökohal figureerida.

Kolmandas loengus esines Janika Liiv sellisest asutusest nagu Toggle. Ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Janika ütles, et IT Kolledžisse õppima tulles ei teadnud ta arvutitest, veel vähem programmeerimisest mitte kui midagi. Ta hüppas pea ees tundmatusse vette, kuid tänaseks päevaks on see ennast täielikult ära õigustanud – ta lõpetas edukalt kooli ja nüüdseks töötab väga lahedal, sisurohkel ja huvitavatest inimestest ümbritsetud tööpostil. Ta rääkis, et tegelikult soovis saada kirjanikuks ja oli rohkem humanitaaralaste teadmistega õpilane, kuid elu läks hoopis teises suunas ja on sellega väga rahul. Tegelikkuses arvab ta, et on ikkagi omamoodi kirjanik, sest programmeerimine on ka omamoodi loo kirjutamine. Ta kasutab peamiselt Ruby programmeerimiskeelt. Ta arvab, et see keel on lihtne ja soovitab seda kindlasti õppida. Kusjuures proovisingi loengus soovitatud netilehtede (http://tryruby.org/levels/1/challenges/0, http://hackety.com/) materjaliga tutvuda ja kindlasti üritan vaba aja tekkides seda teemat rohkem uurida. Kui programmeerimisest veel rääkida, siis Janika arvas, et see on nagu loovkirjutamine. Sa sätestad stsenaariumi, mõtestad sisu, teed selle väikesteks kildudeks ja töötad siit edasi lõpliku tulemuse ja terviku nimel. Tulemuseks on programm, mis peab olema lihtne, kergesti kasutatav ja nauditav, sest inimestel ei ole aega süveneda leheküljepikkustesse manuaalidesse. Käsitleti veel stereotüüpide teemat ja kuna Janika ise on naine, siis oskas ta oma tundeid selles valdkonnas hästi kirjeldada. Lõplik seisukoht oli ikkagi see, et ka naised saavad IT-s väga edukat ja kompetentsed olla. Janika esitlus oli täitsa normaalne, kuid millegipärast mitte nii kaasahaarav. Samas tema lugu ja visoon mulle meeldisid.

20. septembril toimus neljas loeng ja esinejaks oli Andres Septer. Andres on lõpetanud meie kooli ja töötab Playtech`is. Ta rääkis IT valdkonna tööturust. Esimese asjana tõi ta välja, et kui tahate edasi areneda ja oma tööst tõesti rõõmu tunda siis avalikku sektorisse ta minna ei soovitaks. Mina nii radikaalne ei oleks ja seda arvamust üldiselt ei toeta, sest pole ise antud valdkonna tööga kokku puutnud ja ei oska seisukohta võtta. Tean tuttavaid kes antud alal töötavad ja just avaliku sektori sfääris ja neile meeldib väga. Andres soovitas alguses minna kuhugi väikesesse ettevõttesse, saada kogemuse kõigist teemadest ja siis edasi liikuda. Edasi liikuda äriinfotehnoloogiaga tegelevasse sektorisse, sest see on koht kus teenitakse raha. Tema väitel teenitakse raha Unixi keskkonnas. Ta soovitas minna välismaale, et näha erinevaid töökultuure ja siis Eestisse naasta.

Viiendas loengus käis meil külas Martin Paljak. Martin on 30a, tal ei ole IT alast kõrgharidust, kuid seda kompenseerib 12 aastat freelanceri tööd ja pool elu arvutitega tegelemist. Ta on ametlikult töötanud väga vähe, kuid hiljuti asus uuesti niiöelda palgatööd tegema. Tema väitel oli freelanceri elu küll mõnus, sest sai teha seda mis meeldis ja oma aega ise planeerida, kuid miinusena tõi ta välja teadmatuse ja ebakindluse tuleviku ning töötasu suhtes. Ta soovitas proovida erinevaid töötegemise võimalusi ja leida enda jaoks see sobiv. Mõnele sobib vabakutselise tee, teisele jällegi kindel töökoht kontoris. Samuti tõi ta mõningaid võrdlusi süsteemide administraatorite ja arendajate vahel. Ta tegeleb ka kiipkaartide tehnoloogia edendamisega ning see arenes välja puhtast vajadusest enda arvutis (Linux op-süsteem) ID-kaart tööle saada. Üldine teema jäi minu jaoks natuke ebaselgeks ja hägusaks, kuid nagu eelnevalt mainisin, siis igast loengust leiab mõne idee või tarkusetera.

Mäletan, et kuuenda loengu päeval polnud mul mingit tahtmist voodist välja kebida. Ometi see õnnestus ja ma ei pidanud pettuma. Paigutaks selle loengu huvitavuse poolest teiseks-kolmandaks, seda siis Skype järel. Inimesi oli neli: Dea, Mihhail, Rene, Stanislav. Nad töötavad ettevõttes nimega Ignite. Dea, kes on Ignite juhataja andis ülevaate firma tegevusest. Nad pakuvad kvaliteetseid tarkvaralahendusi. Nende eesmärk on kliendi ärivajadused kaartistada, viia läbi analüüs ja otsida lisandväärtus konkurentide ees ja sedasi jõuda välja tulemuseni. Räägiti ka kontoris toimuvast. Inimesed on mõnusad ja avatud mõtteviisiga, üksteisega arvestavad ja tulemustele suunatud. Hinnatakse meeskonnatööd ja sel teemal tehti ka mitu õpetlikku mängu, mis muutsid loengu kindlasti palju kaasahaaravamaks. Rene, kes töötab Ignite`s testijana, rääkis, et kui tarkvaraarendusega tegeletakse, siis keskendutakse korraga ühele asjale, liigutakse edasi järk-järgult. Mihhail, kes on arendaja, rääkis, et kindlasti õppige matemaatikat ja füüsikat hoolega, sest need aitavad teie mõtteviisi ja maailmapilti avardada ja analüütilist mõtlemist läheb tulevikus kindlasti IT inimestel vaja. Loeng oli väga sisutihe ning huvitav. Esitlus oli professionaalselt ette valmistatud ja presenteeritud.

Seitsmendas loengus oli meil külas IT Kolledži värske vilistlane, X lennu tudeng Kristjan Karmo, kes tänasel päeval töötab OÜ ASA Quality Services. Kristjan rääkis meile, et on töötanud väga erinevatel positsioonidel alustades projektijuhtimisest kuni praeguse kohani välja (testija). Töötatud aastate jooksul on ta kogemusi saanud paljudest valdkondadest ning kindlasti on kõigist teemadest midagi õpitud. Tema arvates ongi nii kõige parem. Kuna Kristjan on testija, siis peamiselt kõneleski ta testimisega seotud teemadel, eelarvamustel, müütidel jne. Oli näha ja ka kuulda, et ta valdas antud teemat hästi. Tõi väga palju huvitavaid ja müüte murdvaid näiteid. Kõige suurem müüt pidi olema see, et testimine on igav, kuid väidetavalt see nii ei ole. Ta rääkis ühest tuttavast, kes esmalt testijaks tööle minnes oli skeptiline, kuid asja edenedes muutus suhtumine paremaks ja tänaseks päevaks on sõber oma töökohaga väga rahul. Kristjan tõi näiteid testijate töö tähtsusest, et mis siis võib juhtuda, kui testija oma tööd hästi ei tee või kui testija tööd üldse ei hinnata. Tulemused võivad olla väga kallid ja järgnevalt tõigi ta paar näidet, kus testmise käigus jäi midagi kahe silma vahele ja hilisemalt maksis see väga kallilt kätte. Näidetes esinenud kahjumid olid mõnikord lausa miljardites dollarites. Aga mida üldse heaks testijaks saamine võiks nõuda? Kristjani arvates peaks oskama näha „ suurt pilti “, tervikut ja tulemust. Testijal peab olema hea närvikava, keskendumisvõime ja seletusvõime. Loengus käsitleti ka testimise erinevaid liike ja nende omadusi ja kasutusvaldkondi. Räägiti testija töös ette tulevatest olukordadest ja testija töö plussidest ning miinustest (plussid: võimalus IT maailmast ülevaade saada, kõige uuemate lahendustega kursis olla, lõhumise eest palka saada. Miinused: tihtipeale ebarealistlik ajakava, ülekohtused süüdistused.). Teema oli kindlasti huvitav ja andis ülevaate IT maailma ühest konkreetsest tööharust. Olin varasemalt testimisest väga minimaalselt kuulnud ja antud loeng andis kindlasti mõtteainet juurde.

Kaheksandas ja ühtlasi ka viimases loengus käis rääkimas Siim Vene, kes on IT Kolledži esimese lennu lõpetaja ja tänasel päeval töötab Põhja Regionaalhaigla infoturbe/ tehnilise valdkonna juhina. Olen Siimuga varasemalt kokku puutunud (Siimul on hobiks jalgrattaga sõitmine ja samuti ka mul) ja teadsin kus ta töötab, aga mida ta täpsemalt teeb, kuidas süsteemid toimivad, kuidas töökorraldus on jne, sellest ma teadlik polnud ning seetõttu oli huvitav tema juttu kuulata. Tegelikult oli loeng väga lihtsalt üles ehitatud. Kui eelnevad inimesed olid päris suurt rõhku pannud slaididele, siis Siimu puhul oli see vastupidine ja mulle see meeldis. Mees teadis millest ta räägib. Ta oskas tuua tabavaid näiteid ja teema vajalikus ulatuses selgeks rääkida. Paar nädalat tagasi tegin ühes teises õppeaines referaadi ja kirjeldasin IT kasutust meditsiinisüsteemides ja konkreetsemalt Eesti tervishoiusüsteemis ning oli huvitav kuulata kas ja kuidas neid lahendusi ka Põhja Regionaalhaiglas kasutatakse. Siim oli loengu jaganud kahte osasse, kus siis esimeses pooles ta rääkis tehnoloogia vajalikkusest ja olemusest üldiselt ning ka Põhja Regionaalhaiglas ning teises osas andis ta ülevaate sellest, mida ühelt tulevaselt IT spetsialistilt/ arendajalt oodatakse. Tehnoloogia poolelt ma midagi eriliselt uut teada ei saanud. Mainiti seda, et tihtipeale on mõistlik teha kulukam investeering ja hiljem siis madalamate kuludega edasi majandada, kui investeeringu pealt kokku hoida või seda üldse mitte teha ja hiljem selle arvelt lõivu maksata. Toodi hea näide, kus siis Põhja Regionaalhaiglas viidi paljud serverid üle nn virtuaalmaailma ja selle tulemusel saavutati ruumi ja ka elektri kokkuhoid ning tänaseks päevaks on see juba ennast igati õigustanud. Kui rääkida nüüd teisest loengu osast ehk siis tööandja ootustest töötaja suhtes, siis ega siingi suurt üllatust minu jaoks ei olnud. Nädalapäevad tagasi osalesin väikesel seminaril, kus Eesti suurimate IT ettevõtete juhid käisid rääkimas mida nad tulevaselt kõrgkooli lõpetajalt ootavad ning enamasti samad tingimused tõi välja ka Siim. Keegi ei oota sinult ülihäid hindeid ja kiitusi. Inimestes tahetakse näha motivatsiooni ja sära ning arengupotensiaali. Inimene peab teadma mida ta teeb ja kuidas ta seda teeb. Kellegile ei meeldi töötaja kes kobab pimeduses ja tekitab ettevõttele kahjumit. Et töökeskkonnas läbi lüüa ei piisa ainult kooliteadmistest. Tihtipeale läheb lisaks erialastele oskustele vaja ka muid teadmisi ja seetõttu tasub olla aktiivne võimalikult paljudes eluvaldkondades.

Teemat kokkuvõtvalt ütles, et kõik loengud olid väga huvitavad. Tänaseks päevaks olen tähele pannud, et kõik esinejad kes meil käisid olid väga avatud suhtlemisega, julged ja jutukad. Nohikutest ja äärmiselt introvertsetest inimestest polnud haisugi! Ma pole kindel kas see enam on nii, aga head 10 a tagasi oli kindlasti inimeste seas eelarvamus, et IT rahvas on enamjaolt nohikud, tuupurid, ülimad matemaatikud ja puuduliku suhtlemisoskusega. Nii see kindlasti ei ole. Kirjeldatud loengutes käisid esinemas ainult väga lahedad inimsed. Neil kõigil oli äärmiselt hea suhtlemisoskus, nad tundsid end vabalt ja oskasid end hästi väljendada. Rääkides matemaatikast, siis kindlasti on see vajalik, aga mitte määrav. Nii mõningi edukas arendaja on programmeerimisega alustanud lihtsalt puhtast huvist ja tahtest ning tihtipeale ei ole siin kõrgema matemaatikaga midagi pistmist. Huvil ja motivatsioonil on suur roll [2]!. Et mingis valdkonnas edukaks saada, on inimesel vaja huvi ja motivatsiooni ja loengutes esinenud inimestes peitus seda kõvasti. Nad on fanatid. Panin tähele ka seda, et päris paljusid loengupidajaid ühendas see, et suurem osa neist oli lõpetanud just IT Kolledži ja neist kõigist on asja saanud. See näitab, et IT Kolledžis pakutav haridus on kindlasti väga kompetentne ja konkurentsivõimeline. Minu jaoks kõige huvitavamad ja motiveerivamad loengud olid Skype meeste, Siim Vene ja Ignite tiimi esitlused. Selliseid otseselt igavaid loenguid ei olnud, aga oleks tahtnud kuulda ka mõne avaliku sektori asutuse nägemust ning arvamust IT maailmast ja töökultuurist. Edaspidiselt võiks loengutesse kaasata ka mingit sorti praktilist või interaktiivset tegevust, et õpilasi paremini kaasata ja asja veelgi huvitavamaks teha.

[1]https://itcollege.ois.ee/et/curriculum-subject/view?curriculum_id=2&subject_id=173&year=2012 (kategooria üldkirjeldus)

[2] http://www.ted.com/talks/thomas_suarez_a_12_year_old_app_developer.html

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu [1]. Kordussoorituste ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse teadetetahvlil [2]. Kordussooritusele saad registreerida end õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale. Kordussooritusele on võimalik registreeruda kordussooritusest üle-eelmise tööpäeva lõpuni vastavalt õppeosakonna vastuvõtuaegadele [3].

Kaua on võimalik eksamit teha?

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on õppeprorektoril õigus oma korraldusega pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka [4]. Kui kukud eksamil läbi, saad vajadusel teha kuni 2 kordussooritust [5].

Kellega kokku leppida, et eksamit teha?

Korduseksami tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga [6].

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Kordussooritusele/ järeleksamile saad registreerida end õppeosakonnas. Soovi korral saad end kordussooritusele registreerida ka e-posti teel, saates e-kirjaga (“Subject”-reale “Kordussooritusele registreerumine” + märge “High Importance”) digitaalselt allkirjastatud avalduse (REV tudengid lisaks koopia maksekorraldusest) õppekonsultandi (kaugõppurid rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti) e-posti aadressile või “Out of Office”-teate korral asendajale [7].

Mis on tähtajad?

Korduseksami õigus kehtib 2 semestri jooksul (vastava semestri lõpuni) pärast aine õpetamissemestri lõppu [8]. Registreerimise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 1 tööpäev! [9].

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

RE tudengile on kordussooritused tasuta [10].

Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Kui õpid REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole [11].

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Avaldusele lisatakse nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [12].

Vastuste allikad

[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6

[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 8

[3]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine pealkiri: kuidas pääsen kordussooritusele?

[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.2.1

[5]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/# Eksamid punkt 5.2.12

[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6

[7]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk küsimus: kuidas pääsen kordussooritusele? (seitsmendast reast alates)

[8]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk#kordussooritusele_registreerimine eksam/ arvestus ebaõnnestus: kas saan järgi teha?

[9]http://willie.itcollege.ee/?url=kkk küsimus: kuidas pääsen kordussooritusele? (viimane lause)

[10]http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/# Eksamid punkt 5.2.7

[11]http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 8

[12]http://www.itcollege.ee/sisseastujale/sisseastumistingimused/vastuvotueeskiri/#Akad%20liikumine punkt 5.2.1