User:Itambaum

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Iris Tambaum

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Umbes kahe kuu jooksul käisid erinevad EIKi vilistlased meile rääkimas oma kogemusest IT valdkonnas. Teemad olid väga erinevad ning esitused üsna ebaühtlase tasemega. Mõnikord juhtus, et esineja arvamus ei läinud kokku järgmise esineja omaga, kuid see tegigi asja põnevaks. Kuna ma enne EIKi tulemist palju ITst ei teadnud, siis vaatasin enamusi loenguid ilma eelarvamusteta ning ei osanud midagi oodata. Siin on väikeste kokkuvõtetena minu isiklik arvamus igast loengust.

Esimeses loengus, mis toimus juba augustis, rääkisid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi teemal „Õppekorraldus ja sisekord.“ Kogu käsitletud materjal oli väga huvitav ning loengu jooksul ei hakanud kordagi igav. Seda seetõttu, et info oli vajalik ning hästi kokku võetud ja esitatud. Lisaks tüüpilistele asjadele, mida on võimalik ka kooli kodulehelt lugeda, jäi kõige rohkem meelde, et alati peaks küsima, suhtlema ning olema aktiivne. Samuti jäi kogu koolist väga organiseeritud mulje, mis pole siiani kadunud. Ilmselt väikse kooli eelis? Tundus, et kool tõepoolest tahab, et õpilane püsiks koolis ning on teinud selle jaoks vastavaid samme (iga küsimuse jaoks on keegi, kes vastab; lisategevuste jaoks on klubid; argumenteeritud tagasiside võetakse arvesse ning tehakse vastavad muudatused; probleemide tekkides ei pea kooli pooleli jätma jne). Väga hästi ette valmistatud ning läbi viidud loeng.

Teises loengus rääkis Margus Ernits teemal „Õppimine ja motivatsioon“ ning rääkimas käis ka LAPikute esindaja. See loeng oli mu jaoks üks igavamatest, sest otse keskkoolist tulles on spikerdamisest, petmisest ning motivatsioonist juba väga palju räägitud. Gümnaasium on ju vabatahtlik. Ma leian, et kui tudeng on otsustanud oma kooliteed jätkata pärast keskkooli, siis võiks ta olla piisavalt arukas, et mõista õppimise tähtsust, eriti ise õppimise. Samas loengu materjalidega üldiselt nõustusin ning mõned ideed olid huvitavad, lihtsalt teema oli see kord igavam. LAPikute esindaja tegi kiire ning arusaadava kokkuvõtte oma klubist, mida oli huvitav jälgida.

Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits teemal „Robootika ja häkkimine.“ Põhimõtteliselt oli tegu robootikaklubi tutvustusega. Põhiline, mis loengust meelde jäi, oli see, et EIKi robootikaklubi on algajatele enda arendamiseks või edasijõudnutele lahedate ideede teostamiseks. Samuti jäid meelde mitmed heategevuslikud projektid, millest ma enne polnud midagi kuulnud ja mis jätsid väga positiivse mulje. Kindlasti võiks neid veel teha, usun, et paljud oleks huvitatud neis osalema. Loeng oli lühem, kui ülejäänud, kulges aeglaselt ning teema oli suhteliselt kitsas. Jäi mulje, et tegemist võis olla varuvariandiga, mida esitada, kui muu esineja ei saa tulla. Sellele vaatamata jäi klubist hea mulje ning tekkis huvi rohkem uurida selle kohta ning millalgi ehk robootika ruumi kohale minna.

Neljandas loengus rääkis Janika Liiv teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast.“ See loeng oli minu jaoks üks kahest parimast kogu aine jooksul. Janika Liiv oli esimene, kes rääkis pikemalt oma elust alates EIKist kuni tänapäevani. Tema EIKi-aegsetes mälestustes oli palju aspekte, millega sain kergelt samastuda (tuli otse gümnaasiumist, valis arenduse, sest tundus, et saab ise midagi kirjutada, ei teadnud ITst enne eriti midagi, jne) ning lisaks sellele jõudis ta veel palju muid teemasid läbi võtta (nt Ruby, stereotüübid). Tore oli kuulda, mis sarnase teguviisiga inimesest on saanud, ehk kuhu ise võiks aastate pärast jõuda. Kogu selle positiivse tulevikuvaate kõrval jäi ka meelde, et tulevikus on meil kõigil ilmselt depressioon, mille peale polnud ma enne mõelnud. Igatahes oli väga mõnus loeng, mis tekitas ideid ning andis palju mõtteainet.

Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer teemal „IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele.“ Tundus, et esitlus oli üles ehitatud Janika Liiva esitluse põhjal, mida ka mainiti mitu korda. Kuna seekord oli tegu administraatoriga, siis oli palju juttu admini kunagistest ning praegustest tööülesannetest, millest ma eriti palju ei teadnud ning nii mõnigi hetk oli raske teemat jälgida. Selle tõttu ei jätnud esitlus ka nii head muljet ning polnud minu jaoks kõige huvitavam. Samas adminidele ning tudengitele, kes teemast midagi teadsid, oli see ilmselt meelepärasem. Esitus oli võrreldes teistega veidi aeglasem, kuid andis ülevaate administraatorite võimalikest tulevikuvõimalustest.

Kuuendas loengus rääkis Kristjan Karmo teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet.“ See oli üllatuslikult minu jaoks teine kahest parimast loengust. Üllatuslikult seetõttu, et teemast ma enne eriti midagi ei teadnud, nii et ootused polnud liiga suured, kuid loengu lõpuks tundus, et teema on arusaadav ning selge. Karmo esitas teemat huvitavalt, minu tähelepanu ei hajunud kordagi loengu jooksul. Meeldis, et oma alast rääkides ei toonud ta välja ainult positiivseid külgi vaid ka negatiivseid. Kõik oli tasakaalus. Teema oli samuti hea, sai taaskord paar võimalikku ideed tulevikuplaanideks juurde. Seekord ei heidutanud üldse, et esineja nö vastasharust (admin) oli, pigem vastupidi, tekitas selle haru vastu rohkem huvi. Ideaalne loeng erialatutvustuse aines.

Seitsmendas loengus rääkis Andres Septer teemal „IT tööturust.“ Septer oli ainuke, kes tegi loengu ilma esitluseta ning oli näha, et ta oli auditooriumi ees omas elemendis. Rääkis ta põhiliselt oma kogemustest erinevatel (IT alastel) tööpostidel ning tõi ka väga palju näiteid elust enesest. Näited olid suures enamuses negatiivsed ning seetõttu jäi mulle ka kogu esitusest veidi veider mulje. Tundus, et erinevaid näiteid läbis sama põhiteema: alati on keegi teine süüdi. Samas, kogu negatiivsus kõrvale jättes sai IT valdkonna erinevatest külgedest palju huvitavat teada ning tulevikus töökohta valides on kindlasti neist näidetest kasu.

Kaheksandas loengus rääkis Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus.“ Esimene pool teemast oli väga sarnane teise loenguga („Õppimine ja motivatsioon,“ Margus Ernits), nii et selle võrra oli igavam kuulata, kuid tegelikult oli loeng väga hästi läbi viidud, seda enam, et teine pool teemast oli täiesti uudne info. Teemat lugedes arvasin, et tuleb tüüpiline ning mitte eriti huvitav loeng, kuid tegelikult oli palju uut teavet ning huvitavaid näiteid. Esitus oli samuti väga hea, tähelepanu ei hajunud kordagi.

Millegipärast ei arvanud ma, et see aine mulle väga meeldiks, kuid pärast kõiki loenguid võin öelda, et jäin rahule. Kõige rohkem jäid meelde Liiva ning Karmo esitused. Need olid hästi läbi mõeldud ning esitatud, teemad olid samuti huvitavad ning sobisid suurepäraselt eriala tutvustamiseks. Sarnaseid loenguid kuulaks ka tulevikus hea meelega. Teise loengu asemel oleks võinud olla midagi muud, sest sama teemat käsitleti ka viimases loengus. Tulevikuks lisaks ka, et kuigi loengutes mainiti, et mikrofon ringi käiks, kui küsimusi küsitakse, siis tihti pärast järgi kuulates ikkagi küsimusi lindil ei olnud. Seega oleks tark alati kohale minna, isegi kui tund on neljapäeval ainuke.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami tegemine tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab järeleksami tähtajad kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Järeleksamile registreeruda saab ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast.

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

2 * 27 - (23 + 25) = 6 EAPd

6 * 50 = 300 €