User:Iteras

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Imre Teras

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

Essee

Õppeaine eesmärk üldkirjelduse järgi on anda ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledži õppekavast, õppevormide hindamissüstemist. Põhirõhk on pandud erinevate IT valdkondade esindajatega kohtumisele, mille käigus tutvustatakse erinevaid valdkondasid ja avardatakse infotehnoloogia maailmapilti ning see juures motiveeritakse õppureid õppima.[1] Võin kinnitada, et kogu õppekava eesmärk on täidetud, sest sain enamuse vajaliku informatsiooni Eesti kõrgharidussüsteemist , ITK õppekavast ja õppevormide hindamissüsteemist juba esimeses loengus 27. augustil. [2] Peale esimest loengut, mis oli vaid õppeinfo IT Kolledžis, hakkasid motiveerivad loengud millest enamus olid minu jaoks väga huvitavad ja kaasahaaravad, kuid oli ka neid loenguid, mis olid üpriski igavad .

Esimesel loengul, 27. augustil [3], oli täiesti esimene loeng, milles räägiti õppekorraldusest ja tulevase kooli eeskirjadest ja üldiselt Eesti kõrgharidussüsteemist. Sain teada palju uut informatsiooni, sest pole varasemalt kõrgharidusega kokku puutunud ja polnud seda ka ise uurinud. Veel enam sain teada IT Kolledži õppekorraldusest, siin toimuvatest erinevatest huviringidest ja huvitegevuste võimalustest. Kohati oli loeng küll igav, kuid loeng tegi tudengile väga hästi selgeks IT Kolledžis akadeemilise struktuuri, õppekavade isepärad, õppevormid ja kõik muu seoses ITK-s õppimisega.

Teisel loengul räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Minu arust oli see loeng üpriski huvitav, sest mainiti päris mitut olulist punkti, millel on sügav mõte : ära aita teist hädast välja, vaid õpeta teda, et ta ise hakkama saaks.[4] Seda selle pärast, et aidates teist, jääb ta pärast eksamil ise hätta ja tal pole seal enam kellegi käest abi küsida. Veel anti loengus väga hea nõuanne : lülita loengus arvuti välja kui aine selle kasutamist ei nõua.[5] Alguses küll ignoreerisin seda mõtet, sest muidugi on mugav ja palju huvitavam loengutes arvutis istuda ja loengut mitte kuulata, aga kui on aeg arvestusi esitada, ei mäleta loengust väga midagi.

Kolmandas loengus räägiti robootikast ja häkkimisest. Jällegi oli loeng minu arust huvitav ja väga motiveeriv robootikaga tegelemiseks. Aga kui ikkagi pole väga palju vaba aega, siis ei suuda robootika klubiga tegeleda. Väga hästi jäi meelde, kuidas defineeriti mõiste „häkkima” ja selle erinevad tähendused.[6] Räägiti miks eelistada Linuxit Windowsile robootika programmeerimisel ja üldiselt mida robootika klubides tehakse. Käisin ise ka robootika klubi sissejuhatavas tunnis ja veendusin, et loengus mainitu oli tõsi.

Neljandas loengus esines endine ITK vilistlane Janika Liiv, kes õppis ITK-s arendaja erialal. Ta tuli rääkima sellisest programmeerimis keelest nagu Ruby.[7] Veel rääkis ta kui vähe on reaalselt naisi infotehnoloogia erialadel. Ta rääkis kui palju naisi on lähiaegadel infotehnoloogiaga tegelema hakanud ja promos seda ka meile loengus. Loengus rääkis ta veel ka sellisest asjast nagu Petise sündroomist ehk programmeerija depressioonist[8]. Loeng oli huvitav ja üpriski kiire tempoga ning jagati ka tasuta t-särke.

Viiendas loengus pidas loengut Skype'is töötab Carolin Fischer. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest esitlus oli väga monotoomne ja veniv. Need kaks esitluse iseloomu korraga neljapäeva hommikul esimeses loengus oli väga uinutav ja ei kaasanud kuulama. Sellegi pärast jäi kõrvu Carolini lt, et peab olema väga paindlik, see tähendab et kui tuleb käsk muuta programm ja tähtajaks on järgmine hommik, tuleb anda endast maksimum ja lihtsalt see ära teha. Peale pikkasid töötunde, peab ka kindlasti puhkama, et mitte läbi põleda, see tähendab et mitte üle töötada, sest muidu ei olda enam advekvaatne ja ei olda võimeline programmeerima.[9]

Kuues loeng oli testimisest ja tarkvara kvaliteedist ja see oli minu arvates üks huvitamaid loenguid. Sain siit loengust juurde päris mitu loogikaga seonduvat teadmist. Loengu pidaja, Kristjan Karmo, tegi väga hästi selgeks kui keeruline on tegelikult testimine ja et seda osata teha, peab olema väga hea programmeerija.[10] Lisaks heaks testijaks olemise nõuetele rääkis ta ka testijaks olemise miinustest ja plussideks ja see avardas silmaringi päris palju. Veel selgitas ta erinevaid testimise müüte ja seda kuidas need tegelikult kõik valed on. Eriti huvitav oli minu arust see, kui Kristjan rääkis erinevatest tarkvara vigadest, nende vigade likvideerimise kulukustest ja kui väheste ressurssidega tegelikult oleks olnud võimalik kõiki need vead ära hoida. Ta tutvustas erinevaid testimise süsteeme ja kuidas need funktsioneerivad. Ta mainis ka ära, et kõiki vigu ei leita kunagi üles ja see on paratamatus. [11]

Seitsmes loeng oli sama moodi nagu ka kuues loeng väga huvitav. Seda loengut pidas Andres Septer ja erinevalt teistest ilma slaidideta. Loeng oli väga kaasa haarav ja huvitav. Räägiti väga huvitavaid tähelepanekuid tööturust ja andis minu arvates päris nutikaid nõuandeid, mida ma ise ei oleks välja suutnud mõelda. Ta seletas väga hästi ära erinevate firmade tüüpide positiivseid ja negatiivseid külgi, näiteks kellel tasuks minna riigifinantseeritavasse firmasse ja kellel näiteks väikefirmadesse.[12] Terve selle loengu mõte oli minu arvates see, et firmad on loodud selleks et ainult ülemustele raha sisse tuua, mitte et oma töötajaid erinevate soodustustega üle nuumata.

Viimane ja kaheksas loeng oli teemal suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. See loeng ei olnud minu arust miski pärast väga huvitav, sest loeng ei pannud kaasa kuulama. Loengu pidaja Elar Lang oli küll selge ja kõlava häälega, aga miski pärast ei suutnud koguaeg tema jutuga kaasas käia ja kuulasin vaid kohati. Kül aga jäi hästi meelde see, kuidas Elar meenutas et ITK-s on väga head õpetajad, kes annavad õpilastele võimalusi ennast parandada. Ainuke asi, mis tudengil selleks vaja on, on motivatsioon õppida.[13]

Kokkuvõttes oli õpingukorraldus ja erialatutvustus õppeainena väga hea motivaator just õppima asunud tudeng, mis tutvustas IT Kolledžit ja selle õppekorraldust. Aine andis ka väga hea ülevaate erinevatest IT erialadest, nagu näiteks testija või programmeerija, kuna külalisesinejad rääkisid oma töökogemustest ja nendega seotud plussidest ja miinustest ja erinevate tööde rutiinist. See aine motiveeris õppima minu arust läbi selle, et loengute külalisesinejad on kõik kunagi ka IT Kolledži ise läbinud ja on saavutanud nüüd juba päris kõrged töökohad IT valdkonnas. Seda mitte ainult Eesti mastaabis, vaid ka üle maailma. See annabki minu arust motivatsioon, et õppida ja sellele keskenduda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. [14]

Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Kokku tuleb leppida aine õpetajaga. [15]

Kuidas toimub järelarvestusele registeerumine?

Järelarvestumisele registeerumine toimub läbi ÕIS-i.[16]

Mis on tähtajad?

Arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. [17]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Järelarvestused on riigi finantseeritaval õppekohal kuni 3 katset tasuta. [18]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kordusarvestuse tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS'is. [19]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Enne punase joone päeva peab olema :

kinnitatud semestri individuaalne õpingukava; [20]

deklareerima õppeaine „Diplomitöö”; [21]

kinnitatud toimunud akadeemilised liikumised;[22]

esitatud akadeemilise puhkuse taotlus;[23]

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Positiivset eksami hinnet on võimalik parandada üks kord. [24] Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel  eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [25]

Ülesanne(EAP)

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X = 20 EAP ja Y = 22 EAP

20 + 22 = 42 EAP

54 EAP on vaja

Puudu jääb 54-42= 12 EAP

Tasuda tuleb 12 EAP * 50€ = 600€

Viited

  1. Õppeaine "õpingukorraldus ja erialatutvustus" üldkirjeldus
  2. "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus
  3. "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus
  4. "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus
  5. "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus
  6. "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus
  7. "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus
  8. "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus
  9. "IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus
  10. "Testimine ja tarkvara" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus
  11. "Testimine ja tarkvara" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus
  12. "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus
  13. "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus
  14. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.1.
  15. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.
  16. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1
  17. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.1.
  18. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7.
  19. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7.
  20. Õppekorralduse eeskiri punkt 1.2.11.
  21. IT Kolledži lõputöö koostamise ja kaitsmise juhend punkt 2.1.
  22. Õppekorralduse eeskiri punkt 1.2.11.
  23. Õppekorraldus eeskiri punkt 6.1.3.4.
  24. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.11.
  25. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.11.