User:Jahhundo

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jüri Ahhundov
Esitamise kuupäev: 20.10.2016

Essee

Esimene loeng. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer: õppekorraldus ja sisekord.

Sissejuhatav loeng keskendus peamiselt sellele, et anda uutele tudengitele võimalikult palju informatsiooni õpingukorralduse kohta. Rõhutati ka seda, et iga üliõpilane peab IT kolledži õppekorralduse eeskirja ja muud reeglid endale esimesel võimalusel hästi selgeks tegema. Õppekorralduse eeskirja hea tundmine on üliõpilase hea sõber ja aitab tal paremini ülikoolis hakkama saada. Lisaks räägiti stipendiumetest ja kuidas kasutada ÕIS-i ja Moodle-it. Üheks teemaks olid ka eetilised aspektid nagu näiteks täielik null-tolerants plagieerimise osas, mis minu arvates on väga õige suhtumine. Lõppude lõpuks tullakse ülikooli tööd tegema ja jube ebaaus oleks see nende inimeste suhtes, kes teevad kõvasti tööd ja saavad lõpuks diplomi, mis ei ole midagi väärt „tänu“ osade üliõpilaste ebaausale mängule. Kahjuks läheb info ülikooli ebausaldusväärsuse kohta varem või hiljem liikvele ja tekitab lõpetajale tööjõuturul töö leidmisel väga suuri probleeme. Hästi olulisena jäi kõlama tõdemus, et kõige alus on suhtlemine. Kui on mingi mure või midagi on tehtud väga hästi, siis oleks hea tagasisidet saada ja võimalikult konkreetselt. Juri Tretjakov rääkis IT-kolledži multimeedialahendustest ja mainis ka kohe ära, et salvestus ei asenda reaalset loengukogemust. Samas tuleb tunnistada, et seda esseed poleks ilma salvestusteta ja olemasoleva õppekorraldusega võimalik olnud kirjutada.

Teine loeng. Andres Kütt. Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.

Teise loengu külaline Andres Kütt on väga tugeva IT taustaga juba väga varajasest noorusest – põhikoolis kus ta õppis oli arvutiklass ja nagu ta ütles, siis üks hetk sai temast tõeline arvutinohikust introvert. Haridusteed jätkas ta peale keskkooli Tartu Ülikoolis, kus ta jäi akadeemilise bürokraatiamasina hammasrataste vahele ja sellest tulenevalt avastas ta üks hetk et oma lemmikala arvutiteaduse asemel õpib ta hoopis matemaatilist statistikat. Hea näide sellest, et kõrgkoolis õppides tuleb silmad lahti hoida ja suhelda igal võimalikul juhul ning tuleb hästi tunda ka reegleid. Samal ajal alustas ta ka töökarjääri. Peale mõnda aega pangas töötamist mõistis ta, et peaks minema äri õppima kuna tema ei saanud äriinimestest aru ja ei suutnud ennast neile samuti arusaadavaks teha – magistrikraad EBS-ist. Kus on, sinna tuleb juurde. Skype-is töötades asus ta õppima MIT-s magistriõppes, pendeldades pere (lapsed olid väga väikesed), töö ja kooli vahel. MIT-s õppides sai ta mitmest asjast täiesti uutmoodi aru, näiteks et koolil ja koolil on ikka meeletu vahe ja see, et kui miski ikka väga huvitab, siis on kõik võimalik. Põhitõdemus mis võttis kokku õpetliku osa oli see, et ainus tõeliselt huvitatud isik kõrgkoolis õppimisest on õppur ise. Andres Kütt rääkis põgusalt ka oma tööst tarkvara arhitektina, mida ta on juba päris pikalt teinud. Tegu on tööga, mis peaks juhtima keerukust tarkvaraarenduse võimalikult varajases faasis. Teada tuntud fakt on see, et hiljem on väga kallis vigu parandada. Tihtipeale tähendab arhitekti sekkumine protsessi seda, et keegi peab midagi teistmoodi tegema ja üsna tõenäoliselt peab ka keegi minema kuhugi raha juurde manguma, nii et üldiselt selline ebamugav tegelane, kes tuleb kogu aeg ainult halva uudisega. See on ka põhjus, miks peab arhitekt olema väga hea inimeste inimene ja oskama „müüa“ oma ideid meeskonnaliikmetele. Jälgides Andrest ja teada saades, mis tööd ta teeb, võib öelda täiesti kindlalt et introverdist itimehe stereotüübi võib lõplikult maha kanda ja tänapäeva IT-inimesed peavad olema väga head suhtlejad ja ainult IT-termineid pritsivat ning nurgas mossitavat kolleegi enam hea meelega tarkvaraarenduse juurde ei oodata.

Kolmas loeng. Kristel & Marko Kruustük (Testlio). Testimine ja startupid.

Kristel ja Marko on tiim nii tööl kui ka eraelus. Tegu on väga ägedate ja energiliste noorte inimestega, kelle ees on kogu maailm sõna otseses mõttes valla. Mõlemad rääkisid oma loo sellest, kuidas nad jõudsid IT-valdkonda ja heameelega tõden, et see toimus tänu IT-kolledžile, mis on minu arvates kõige parem kool üldse. Aga nüüd tagasi Kristeli ja Marko juurde. Kristelit viis tema töökarjäär päris alguses kohe tarkvara testimise juurde ja ta sai aru, et see ongi see nii-öelda tema asi. Marko samas punnitas alguses kõvasti start-upe teha, kuid väga hästi ei tulnud alguses välja, kuna tehniliselt väga heale tootele ei tulnud äriline pool järgi ja klient polnud nõus toote eest maksma. Nagu ikka äris, siis uued tooted sünnivad kellegi rahulolematusest olemasoleva olukorra suhtes. Nii oli ka Kristeli puhul, kes nägi et olemasolevatel testimise platvormidel oli palju erinevaid puudusi ja ta arvas, et testimist saaks korraldada ka palju paremini. Kristel ja Marko ühendasid oma jõud, üks omalt poolt start-upi kogemusega ja teine testimise poolega ja otsustasid riskida. Nagu me teame ka ajakirjanduse vahendusel, risk tasus ära. Mis jäi peamiselt loengust kõlama oli see, et hea idee puhul on oluline leida alati ka hea idee juures see miski, mille eest on võimalik kliendilt raha küsida ning siis hakata lihtsalt minema. Alati võib tulla tagasilööke ja palju on uut mida õppida ka nendest valdkondadest milles ollakse võhikud, kuid uusi asju pole vaja karta. Ja hästi oluline on team.

Neljas loeng. Lembitu Ling aka Snakeman. Süsadminnimisest.

Lembitu kohta võib öelda selfmade man ja 100% praktik. Alustas töötegemist väga noorelt ja enne süsteemiadminiks saamist tegi väga erinevaid töid. Süsadminina on töötanud peaaegu 20 aastat ja spetsialiseerunud kitsamalt Linuxile. On töötanud nii suuremates kui ka väiksemates ettevõtetes. Tema töökogemus on õpetanud talle, et tänapäeva süsadmin peab oskama ka vähemal või suuremal määral progeda, et ära automatiseerida lihtsamad ja rutiinsemad tegevused. Kui võimalik, siis peaks iga organisatsioon võimalikult algusfaasis hakkama kasutama keskhaldust. Põhitõdemused süsadminimisest:
Hea süsadmin on partner arendajale, arhitektile ja ettevõtte juhtkonnale.
Hea süsadmin rakendab oma süsteemile nii hea monitooringu, et ta teab täpselt igal ajahetkel mis tema süsteemis toimub.
Hea süsadmin on proaktiivne, eesmärk on probleeme ära hoida ja teenuseid pidevalt käigus hoida.
Hea süsadmin kasutab igal võimalikul juhul valmislahendust, jalgrattaleiutamisel pole mõtet.

Viies loeng. Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). IT tööturg. Karjäärikäänakud.

Tööturust.
Tööturu kohta sai uut infot peamiselt start-upimise kohta, muu jutt kõlas juba vähemal või suuremal määral tuttavalt, isegi nii tuttavalt et ajas vahepeal südamest naerma. Olen ise olnud töövõtja üle 15 aasta ja pean ütlema, et päris töökarjääri alguses sai samu vigu tehtud, mille eest Andres hoiatas. Esimesed töökohad olidki stiilis töökoht ajalehekuulutuse peale ja tööandja suhtumine stiilis kuidas me saame sind edutada, kes siis sinu töö ära teeb, sa oled ju nii hea ja tubli oma ametis. Õnneks ma seda viga ei teinud, et oleks mingit meeletut moraalset kohustust tundnud tööandja ees. Olen kogu oma karjääri töötanud erasektoris. Avalikus sektoris töötamise kogemus puudub, kuid kahjuks olen tõesti kuulnud liiga palju oma tuttavatelt jutte stiilis, et vahepeal käiakse mõne-tunnistel lõunatel ja teeseldakse muul moel töötegemist. Loomulikult ei laiene see jutt kõigile riigitöötajatele.

Einar Koltšanov töötab Inslys SCRUM masterina. Teenindab 3 arendustiimi – 2 Tallinnas ja 1 Minskis. Taustalt on ta täitsa mittetehniline inimene. Nii palju kui ma ta ettekandest aru sain, siis tema töö peaeesmärgiks on eemaldada kõik takistused agiilse tarkvaraarenduse teelt. Olla sillaks IT ja äripoole vahel, et mõlemad osapooled mõistaksid võimalikult palju üksteise keelt ja piiranguid. Kui ei saada aru üksteisest, siis sellel võib tagajärjena olla väga kõrge hinnalipik.

Kuues loeng. Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja. Andmed ei allu analüüsile.

Nõustun täielikult Ivar Lauri tõdemusega, et ainult tänu andmeanalüüsile saab teha kvaliteetseid ja objektiivseid otsuseid. Aastal 2014 läbisin Lean Six Sigma Black Belt kursuse, mille käigus õppisime kasutama statistilisi töövahendeid ja koolituse lõpus esitlesin oma osakonnas läbi viidud musta vöö projekti. Seetõttu oli andmetega seotu minu jaoks suhteliselt tuttav teema: näiteks igivana probleem hea statistik versus protsessiomanik või siis nagu tootmisprotsessides pole alati kasulik üleliia optimeerida, see võib palju kallimaks minna kui optimeerimisest tulenev kasu. IT ja andmeanalüüs on omavahel väga tugevalt seotud, sest andmemudelitega riiki petvate ettevõtetele jälile saamine on tohutult ressursimahukas tegevus IT poole pealt. Analüütikul peab olema võimalus korrigeerida mudeleid selliselt, et petturiga sarnase käitumisega ausad ettevõtteid saaks kohe eristada petturitest. Fakt on ka see, et olemasolevate mudelitega pikalt pettureid vahele võtta pole võimalik ja seetõttu toimub pidev võidujooks analüütiku ja petturi vahel. Kusjuures edukas analüütik peab alati mõne sammu võrra maksupetturist ees olema. See kõik seab pidevalt uusi nõudmisi ka IT-le.

Seitsmes loeng. Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.

Jaan Priisalu loeng keskendus peamiselt küberturbele – et misasi see on ja milleks see meile vajalik on. Meie andmete kaitse veebis ja arvutites on ülimalt oluline just sellepärast, et see võimaldab meil säilitada olemasolevat eluviisi. Keegi meist ei kujuta ette, et me ei saa enam maksta kaardiga, teha telefonis makseid, võtta osa e-valmistest, kasutada e-riigi teenuseid või siis muid tänapäevaseid teenuseid, millel on eriti karmid turvanõuded. Kuid alati on isikuid või organisatsioone, kelle eesmärk on teenida raha või siis destabiliseerida riigikorda selleks et saada kasu ühel või teisel moel. Seetõttu ongi andmete turvalisus ülioluline ja sellejuures on appi võetud krüptoloogia. Andmed on jäetud nii-öelda nina alla, aga neile on lisatud nii palju keerukust, et nende lahtimurdmine võtaks isegi väga suure ressursi omamise puhul tohutult palju aega. Hea meel oli kuulda, et Eestis tehakse nii kõval tasemel andmeturvet – meil on siin NATO küberturbekeskus ja lisaks käiakse väga palju välismaalt siin vaatamas kuidas me siin oma asju teeme. Hästi palju tuli vahepeal ka spetsiifilist juttu, mis äratas minus huvi andmeturbe ja krüptoloogia vastu. Kindlasti deklareerin valikainena andmeturbe ja krüptoloogia aine.

Kaheksas loeng. Hedi Mardisoo, Starman AS. IT ja turundus.

Viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo sellest kuidas tänapäeval ei saa üle ega ümber turundusest ja brändingust, sõltumata sellest mida sa müüd. On olemas üks väga lihtne turundusnipp: tee nii hea toode, et see hakkab iseennast müüma. Kõlab lihtsalt, tegelikkuses päris nii see pole. Vaatamata sellele, et elame kõiksuguste patentide, litsentside jms maailmas, on varem või hiljem mõni konkurent sarnase tootega kandadele astumas ja tuleb ikkagi hakata tegelema turundusega. Hedi Mardisoo tõi ka näite: oli üks ettevõte, kes müüs väga edukalt oma finantstarkvara ilma suuremaid kulutusi turundusele tegemata, sest ta toode oli lihtsalt nii hea. Kuid varsti hakkasid konkurendid oma toodetes sarnaseid lahendusi kasutama ja siis oli juba raske teistest eristuda. Vastusammuna konkurentidele pidi hakkama turundust tegema. Juttu oli ka sihtgrupistamisest, mida juba ammu ei tehta stiilis valge keskealine mees, vaid see on rohkem läinud identiteedi- ja huvidepõhiseks. Kui selle aine loengusarja viiendas loengus oli põgusalt juttu scrum masterist ja tema tööülesannetest, siis oli sealhulgas juttu tema rollist olla tõlk IT ja äri vahel. Turunduse puhul võib öelda tinglikult sama. Selleks, et olla turul edukas bränd ja teha head turundust, selle jaoks peavad IT ja äri üksteist väga hästi mõistma. Kuna Hedi rääkis palju nii pangandusest kui ka telekomi ärist, siis võib tõmmata nende mõlema valdkonna vahele ühe suure paralleeli: tegu on teenusepakkujatega, kes pakuvad turul konkurentidega sarnaseid tooteid. Ainus mis neid peamiselt eristab ongi bränd.

Kokkuvõtteks

Pean tõdema, et tegu oli väga huvitava loengusarjaga, mida külastasid nii läbi ja lõhki IT inimesed kui ka inimesed, kelle üheks tööülesandeks on koostöö IT inimestega. Minu jaoks oli põhisõnumiks see, et IT töötaja peab aru saama oma vastutusest ja vajadusest teha koostööd nii valdkonna sees kui ka teiste valdkondadega.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

1. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
2. Kordussoorituse tegemiseks peab kokku leppima õppejõuga
3. Kordussooritusle registreerimine toimub ÕIS-is.
4. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritus tasuta.
6. Kordussoorituse tasu on tasulisel (OF) õppekohal 20 eurot.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

1. Tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni puhul saab avaldust esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Muudel põhjustel saab akadeemilisele puhkusele alates teisest õppeaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
2. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.
3. Tervislikel põhjused kuni 2 aastat. Aja- või asendusteenistuse läbimine ja muud põhjused – kuni üks aasta. Lapse hooldamine – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Tundub, et viimasel juhul saab teoorias päris pikalt olla akadeemilisel puhkusel - näiteks lapsed sünnivad kahe- kuni kolmeaastase vahega.
4. Üliõpilane peab esitama akadeemilise puhkuse lõpetamise avalduse. Tegema peab ta seda enne akadeemilise puhkuse lõppemisele järgneva semestri punase joone päeva.
5. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
   1. keskmise, raske või sügava puudega isikuga;
   2. alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;
   3. akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.
6. Eelpool kirjeldatud juhtudel on võimalik täita õppekava ja osaleda õppetöös.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd?

Vastus

Aasta lõpus tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 200 euro ulatuses. Lahenduskäik: (54 - 50) * 50 = 200. Lisaks tuleb osaliselt hüvitada õppekulud ka esimese semestri lõpus 50 euro ulatuses.