User:Jarnek

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Janno Arnek

Esitamise kuupäev: 23.10.2013

Essee

Õppeaine „Õpingukorraldus ja Erialatutvustus“ tegi täpselt seda, mida astus välja tegema. Ehk siis räägiti meile lähemalt, kuidas töötab hindamissüsteem, kuidas aineid deklareerida ja üleüldiselt, kuidas koolielu toimib. Põhirõhk oli aga kindlasti sellel, et tutvuksime erinevate IT alaste spetsialistide ja ekspertidega. Et saaksime nii-öelda näited elust enesest. Selline viis oli ja on kindlasti väga efektiivne, et aidata tudengitel saada selgemat pilti, et millega nad siis tõesti tegelema hakkavad.

Esimeses loengus nagu tavaliselt räägiti rohkem üleüldist juttu, kuid kindlasti mitte triviaalset, vaid vägagi selgitavat. Pöörati tähelepanu sellele kuidas koolielu käib. Räägiti sellest, et tegelikkuses ei ole vahet IT Kolledži diplomi ja siis näiteks TTÜ diplomi taseme vahel, mõlemad diplomid on samal tasemel ehk siis mõlemad annavad bakalaureuse ja õiguse edasi õppida magistris ja isegi doktoriks. Puudutati ka võimalusi ennast veel harida kohustuslike ainete kõrvalt, ehk liituda siis kas robootikaklubiga või meediaklubiga.

Teises loengus rääkis Margus Ernits, kes tegeleb ITK-s põhiliselt administraatorite väljaõpetamisega, õppimisest ja motivatsioonist. Algatuseks näidati meile lõbusat koomiksit, millega taheti öelda, et õppejõud ei saa alati aru, millest saavad tudengid aru ja alati tuleks lektorile siis teada anda. Loengusosalejatele räägiti ka väga spetsiifiliselt sellest, et mis vahe on plagiaadil ja spikerdamisel ning milliseid tegevusi arvatakse siis spikerdamise hulka. Loeng hõlmas endast ka midagi, mida keegi väga ei oodanud, praktiline harjutus. Harjutus siis kujutas endast triviaalset matemaatilist ülesannet, mis oli esitatud kui reaalse elu probleemina, mitte matemaatiliste andmetena. Mis mulle endale kõige rohkem huvi pakkus, oli Marguse seletus, mis vahe on siis IT süsteemide administreerijal ja arendajal. Kavalalt kokkuvõttes, siis vahe administraatoritel ja arendajatel väheneb, kuid samas aina suureneb. Administraatorid peavad oskama programmeerimist, et luua skripte süsteemide automatiseerimiseks, arendajad peavad jällegi aga mõistma, kuidas siis need süsteemid tegelikult töötavad, millele nad programme kirjutavad.

Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist. Algatuseks tegime ülesäratava „rühmatöö“, kus saime välja pakkuda erinevaid mõisteid, et mis siis meie jaoks innovatsioon on ja on olnud. Välja pakutud mõistete hulgas kujunesid välja kindlad tendentsid, mis kokkuvõtlikud ütlevad, mida siis innovatsioon endast kujutab - uute ideede kasutusele võtmine.

Neljandas loengus, tuli meiega rääkima Tarmo Randel CERT-EE’st, mis siis tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentidega. Teema algatuseks näidati meile esimest arvutiviirust ning tutvustati lähemalt, mis siis on küberkuritegevus. Toodi erinevaid näiteid nagu „Denial Of Service attack“, mis kujutab endast siis mingi võrgu ülekoormist, et takistada kasutajatel näiteks mingit interneti teenust kasutada. Või siis arvutite ja süsteemide nakatamine läbi veebilehtede, mis toimub tavaliselt nii, et kurjategija loob oma kuritahtliku veebisaidi, kasutatakse ära veebisaidi serveri või konfiguratsiooni haavatust. Randel rääkis meile ka kuidas ennast kaitsta küberkurjategijate eest ning õnneks oleme juba esimese saamu teinud, tulnud ITK-sse õppima. Ainult sellega kahjuks aga hakkama ei saa ja soovitati võtta osa erinevatest loengutest ja uurida erinevaid PDF-e. Lisaks kõigele on ka erinevaid küberkaitseliite ja organisatsioone, kes tegelevad küberkaitsega ja harivad neid, kes soovivad.

Vara hommikuses loengus, ei ole midagi muud paremat, kui selge ja kõlava häälega esineja, mida ei suuda mõned lektorid isegi koos mikrofoniga saavutada. Aga seda suutis kindlasti Andres Käver, viienda loengu esineja. Kes on lõpetanud IT Kolledži, keskendudes arendusele. Algne sissejuhatus ning ma tsiteerin: „See on ka minu ainuke slaid, mille ma siin kohapeal valmis kirjutasin.“, võib jätta, mitte nii hea esmamulje. Nagu öeldakse, siis ei tasu raamatut hinnata tema kaante poolest. Loeng ei jäänud kindlasti lihtsakoeliseks või siis pealiskoeliseks, vaid väga värskendav ja otsekohene. Värskendav, seda selles mõttes, et Andres ei kartnud otse ära öelda, et kui tahad arendaja olla, vähemalt edukas, siis oleks parem kui Kristiina Hakki antud „Matemaatilise analüüsi“ viie peale teed. Muidu ei ole eriti lootust, et Käver Sind tööle võtab. Selline praktiline ja otsene lähenemine, pani kindlasti nii mõnegi mõtlema, et kas nad tegid ikka õige eriala valiku. Loengus räägiti ka sellest, et meie, kui tulevased IT spetsid, ei peaks oma pead hoidma ainult programmeerimises või süsteemide administreerimises, vaid peaksime teadma, kuidas majandus töötab ja kuidas rääkida ja suhelda firmajuhtidega, kes ei tea IT-st võib olla midagi. Seda siis selle pärast, et kui lepingu kirjutamiseks läheb, oskaksime ikkagi lepingust aru saada ja tööandjale selgeks, teha, et miks ta peaks ikka meile nii suurt palka maksma.Samuti räägiti meile kurikuulsast ja nakkavast haigusest nimega „tudengi sündroom“. Mis hõlmab endast siis, tudengite harjumust jätta tööd ja õppimine viimaste tundide peale, mis ei lõppe tavaliselt väga hästi. Seega soovitati töötada kõvasti oma grupivaimu kallal, et saaksime koos tööd teha ja üksteist järele aidata.

Kuuenda loengu külalisteks olid Skype-st Erki Naumanis, ITK lõpetanu ja Jüri Gavrilenkov. Mehed siis tegelevad täpsemalt seirega. Milleks seire vajalik, selleks, et omada ülevaadet erinevatele teenustele ja serveritele. Räägiti ka, et mida aeg edasi, seda vajalikumaks on seire muutunud, ja sellepärast on ka loodud seire meeskonnad, mitte ei ole kõik kohustused administraatori õlgadel. Mida seire nende sõnul siis endast kujutab, on eskaleerimine - vea teavitusest edasi teatamine neile, kes siis seda parandama hakkaksid. Räägiti ka lähemalt Nagios-est, avatud lähtekoodiga monitoorimis süsteemist, mis sai nii kiita kui laita. Laita sellepärast, et mitte alati ei ole andnud tõest infot ning kiita oma skaleerumise pärast, mis on võimaldanud aina rohkem andmeid ja infot töödelda.

Seitsmendas loengus rääkisid meile Ats Albre ja Helen Piirsalu tarkvaraarenduseettevõttest Nortal, kuidas saada „superstaariks“. Algatuseks rääkis Ats sellest, millega Nortal spetsiifilisemalt tegeleb. Näideteks tõi ta rahvaloenduse süsteemi, mis nende poolt loodud ja ka haiglates kasutatavaid süsteeme. Sealt edasi liikudes, räägiti meile, mida siis endast kujutab tarkvaraarendus. Alustades ärianalüüsiga, mis annab aimu, mis on kliendisoov ja sealt edasi arendajale ja siis testijale. Minnes tagasi selle juurde, et kuidas saada siis superstaariks, tõi Ats välja erinevaid näpunäited: praktika, tiimitöö, koolilõpetamine ja mis kõige tähtsam, kogemused. Peale lühikest naljatamist, räägiti Suveülikoolist, mis seal tehakse, kuidas kandideerida, kuidas vastu võetakse ja, mis see osalejale annab.

Kaheksandas ning ka viimases loengus, tuli meiega rääkima Merle Liisu Lindma teemal „Life Is An attitude“. Algatuseks jagas Merle meile ühe triki, ehk see mida elult ootad, see tuleb - mille teadmine peaks meie elus paar aastat kokku hoidma. Merle ise on õppinud füüsikat ja matemaatikat ning töötanud paljudel erinevatel ametitel ja tänaseks päevaks välja jõudnud Skype. Peale lühikest enesetutvustust, paluti meil leida omale „pinginaaber“ ja rääkida üksteisele, kust me tuleme ja kes me oleme – kindlasti väga kasulik, väike harjutus, eriti esmakursuslastele. Loengus käsitleva teema kohta on küllalti raske midagi kokkuvõtliku või konkreetset kirjutada, nagu Merle Liisu isegi mainis. Selles võivad kõik nõustuda, et tegemist oli kindlasti „pehme“ teemaga ning, et midagi käsitletut teemast endaga kaasa võtta, peab olema avatud, kindlasti mida küünilistel inimestel lihtne teha ei ole. Järele mõeldes on räägitu aga loogiline. Elus hakkama saamiseks ei piisa, sellest kui jahid rahanumbreid ja üritad haarata sellest, mis sinu haardest väljas. Vaid peavad olema kindlad sihid, realistlikud sihid ja soovid. Peame ennast ümbritsevasse maailma suhtuma nii, et oleksime õnnelikud, Merle Liisu näitel peame hommikusse vihma suhtuma, kui Pariisi ilma, mitte kui koledasse Ida-Euroopa sügisesse. Tähtis faktor oleks ka muutus ja olles nõus muutuma. Eriti tähtis on see meile, kes me oleme IT tudengid, õppides ja varsti töötades IT maailmas, peame olema nõus õppima ja muutuma nagu ka tehnoloogia. Sama reegel kehtib ka igapäevases elus, me ei saa jääda konstantseks, sest nagu ajalugu näitab, muutuste vastu ei saa ja need, kes üritavad, hävinevad. Merle rääkis veel paljust, kuid nagu sai juba öeldud, siis teema on raske mida kokku võtta, ja kindlasti võttis sealt loengust igaüks midagi erinevat endaga kaasa.

Esinejaid oli erinevaid, osad enesekindlamad osad veidi vähem, kuid aastate tagusest arusaamast, et IT inimesed on introvertsed ja nohikud, oli asi kaugel. Mis oli aga kindel, oli see, et esinejad olid oma ala eksperdid ja fanaatikud. Osad teemad olid mulle endale huvitavamad, osad veidi vähem. Enda lemmik oli kindlasti Andres Käver oma vastuolulise lausega : „Kui Kristiina Hakki ainet viiega ei läbi, pole arendusse asja.“. Mitte, et ma selle lausega täielikult nõustuksin, oli see ikkagi värskendavalt otsekohene. Mitmed esinejad mainisid ka kuidas IT karjäär avalikus sektoris on ning mitte kõik arvamused ei olnud positiivsed, seega oleks tahtnud kindlasti kuulda mõne avaliku sektori inimese arvamust, kuidas siis nende perspektiivist asjad on avalikus sektoris.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1]

Et järeleksamit teha, tuleb eelnevalt kokkuleppida aint õpetava õppejõuga, kuid peab silma pidama, et õppejõud võib anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on eelduseks kordueksamile saamiseks.[2]

Järeleksamile registreerimine toimub läbi ÕIS-i, peab meeles pidama, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[3]

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[4]

Tasud on kehtestatud ainult REV/tasulisel kohtadel, riigi finantseeritaval õppekohal on järeleksam tasuta.[5]

OF ehk tasulisel õppekohal määrab rektor käskkirjaga kordussoorituse hinna.[6]


[1]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6.

[2]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6.

[3]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr punkt 5.2.8.1.

[4]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.6.

[5]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 5.2.7.

[6]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 5.2.7.

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.

1) Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest.[7]

2) Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.[8]

3) Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[9]

4) Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.[10]


[7]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#koh punkt 3.1.1.

[8]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#koh punkt 3.2.1.

[9]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#koh punkt 5.4.4.

[10]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#koh punkt 7.1.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[11]

[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid punkt 5.3.11.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X = 21

Y = 21

Esimesel semestril saab tudeng 21 EAPd ja teisel semestril 21 EAPd. 21 EAPd + 21 EAPd annavad kokku 42 EAPd, aasta lõpuks peaks olema aga 27 EAPd + 27 EAPd ehk 54 EAPd. Seega tuleb maksta 12 EAP eest. 1 EAP 50 eurot , seega kokku tuleb tasuda 600 eurot. [12]

[12] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 3.