User:Jeerik

---

---

Erialatutvustuse aine arvestustöö

---

Autor: Jan Eerik

Rühm: DK12

Esitamise kuupäev: 06/11/2014

---

Essee

Erialatutvustuse aine on osutunud vägagi kasulikuks ja informatiivseks - seda eriti esmakursuslastele, kelle jaoks terve õppeprotsess seisab alles ees. Loengute seeria oli kokku pandud mitmekesiselt ja huvitav oli kuulata erinevate inimeste kogemusest IT maailmas. Järgnevalt toon välja meeldejäävamad soovitused ja nõuanded, mis mind aitasid ja mida üritan meeles pidada enda kooliteel.

Esimene loeng oli sissejuhatav. Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi tutvustasid õpingukorraldust ja rääkisid sellest, mis ootab ees. See oli väärt info lisaks IT Kolledži kodulehelt loetule ja tuletas olulised aspektid meelde. Lisaks sai rohkem infot IT Kolledži kohta ja kuhu pöörduda, kui on küsimusi või abi tarvis. Loengu sisutihedus oli positiivne üllatus, millest eelneva haridustee jooksul tihti puudust tundsin.

Teises loengus rääkis Margus Ernits kõigepealt õppimisest ja motivatsioonist, mis on kindlasti eriti kasulik otse keskkoolist tulnud õppuritele. Kuna ise olen omandanud bakalaureuse kraadi majandusteaduses, tean juba üht teist õppimisest. IT Kolledžisse tulin aga õppima kaugõppesse täiskohaga töö kõrvalt ja seega pakkus loeng vajalikku motivatsioonisüsti, et igal võimalusel uurida IT temaatikaga seonduvat ja kasutada maksimaalselt ära ITK poolt pakutavaid võimalusi. Vägagi asjakohane oli rõhutada matemaatika tähtsust, kuna see võimaldab arendada loovat ja analüütilist mõtlemist. Kuna elukestev õpe muutub üha tähtsamaks ja erinevad sektorid toetuvad üha enam infotehnoloogilistele lahendustele, on matemaatikaga sõbraks saamine kindlasti hea mõte. Veel jäi meelde mõte sisemise motivatsiooni kohta - mida rohkem teemasse süveneda, seda huvitavam see tundub, kuna seda rohkem hakkad mõistma seoseid ja suurt pilti.

Kolmandas loengus rääkis Ernits robootikast ja häkkimisest. Sain teada, et häkkimine ei olegi kuhugi arvutisse tungimine, nagu meediast jääb mulje, vaid hoopis mingi süsteemi sügavuti uurimine. Mis veel rohkem huvi pakkus oli sissejuhatus robotite ehitamise ja programmeerimise maailma. See tundub lõbusa vaheldusena teooriale. Tabasin end mõttelt, kui vahva oleks robootika klassis päevi veeta ja oma kätega töötavaid lahendusi luua, kui ainult oleks muude kohustuste kõrvalt aega. Kohe tuli meelde eelnev soovitus iga vaba hetke ära kasutada ja seega ehitan esimese lihtsa sumo ilmselt kodus. Õnneks on olemas Internet, kust saab teadjamatelt abi.

Neljandat loengut andis Jaanika Liiv, kes rääkis huvitavalt enda haridusteest IT Kolledžis ja sisendas kindlustunnet, et järjepideva töö ja iseseisva uurimise läbi tekib mingi hetk murdepunkt, kus õppimine muutub aina huvitavamaks ja lihtsamaks. Olen ise viimasel ajal löönud kõik vähegi tundumatud lühendid ja mõisted Wikipedia otsingusse ja uurinud, mida need tähendavad. Tihtipeale viib üks selgitus teiseni ja märkamatult kulub uusi asju uurides suisa tunde! Liiv tutvustas muuhulgas programmeerimiskeelt Ruby, millest mina polnud varem kuulnud ja andis head lingid lisamaterjalidele. See tundub tavainimesele arusaadavamalt kirjutatud programmeerimiskeelena, mis ei ehmata kohe alguses ära. Ta julgustas proovima ja eksperimenteerima, mitte kartma vigu ja oskamatust.

Viies loeng oli Carolyn Fisheri päralt, kes tutvustas oma erinevaid töökohti, mis lõpuks viisid ta Skype’i. Tema käest sain rohkem teada süsteemide administreerimise kohta, millest arenduse õppekaval koolis ilmselt ülemäära juttu ei tule, kuid mida tuleb ka arendajal tingimata tunda. Samas ta tunnistas, et admin peab teadma ka arendusest ja need kaks suunda täiendavad teineteist. Sain veelkord kinnitust sellele, et ei ole kasulik jääda kinni ühte operatsioonisüsteemi, vaid osata tasub nii Linuxit kui Windows’t. Leidsin kohe hea rakenduse enda vanale sülearvutile, millele paigaldasin Ubuntu – lihtsalt selleks, et õppida rohkem Linuxit. Tuleb tunnistada, et ta liigutab nüüd palju nobedamalt ja olen kõik koolitööd saanud temaga tehtud. Lõpetuseks jäi meelde soovitus külastada erinevaid konverentse, kui vähegi võimalik. Skype tundub selles mõttes hea tööandja, et silmaringi on võimalik avardada palju.

Kuuendas loengus keskendus Kristjan Karmo tarkvara testimisele. Arvan, et esimesed slaidid olid juba väga õpetlikud, kuna lükkasid ümber peamised müüdid, mis ka minul testimise kohta olid. Nüüd ei tundu see üldse nii tüütu ja korduv tegevus, vaid täitsa põnev. Samas mõistan nüüd paremini, et päris algajana ei ole mõtet testijaks minna, vaid alustada siiski pigem programmeerimisest – nii tegi ka tema. Testimine on kahtlemata tähtis osa tarkvaraarenduses, kuna vead maksavad enam siis kui arendus on juba „live’s“ ja tuleb tegeleda tagajärgedega. Kokkuvõtteks muutis see loeng minu arusaama testimisest päris palju ja enam ma enda jaoks sellist karjäärisuunda ei välista.

Seitsmendas loengus rääkis Andres Septer IT tööturust ning selgitas, et see jaguneb suures plaanis kaheks – ettevõtted, kes pakuvad IT teenust ning ettevõtted, kelle igapäevast tegevust toetavad IT lahendused. Mulle endale tundub, et konkreetselt IT teenustega tegelevas ettevõttes oleks perspektiivikam töötada, kuna see võimaldab rohkem areneda ja võibolla ettevõtte siseselt liikudes erinevaid alasid proovida. Septer rääkis ka veel sellest, et väga suurtes ettevõtetes saab tööd teha kallite ja ägedate masinatega, mida väiksemates firmades pole võimalik soetada. Teisest küljest võib suures firmas kohata rohkem ebakompetentsi ja „tegemist tegemise pärast.” See loeng andis mõtteainet tulevikuks töökoha valikul.

Kaheksas ja ühtlasi viimases loengus jutustas Elar Lang, kuidas tema alustas iseõppijana ning oli juba mitu aastat enne IT-alast tööd teinud, kui IT Kolledžisse õppima tuli. Tekkis äratundmine selle koha pealt, kui ta mainis et vanemana pani ta koolile palju enam rõhku ja võttis õppimist tõsisemalt. Samuti jäi meelde, et õppimist tuleks võtta tööna. Tööandjale on väga oluline, kui saad oma asjad õigeks ajaks valmis ning oled kohusetundlik. Lang rõhutas sarnaselt osadele eelnevatele esinejatele samuti matemaatika tähtsust ning avaldas tänu IT Kolledži matemaatika õppejõule Kristiina Hakk'ile, kellega ka meil on võimalus aineid läbida. Huvitav teema oli veebirakenduste turvalisus, kus räägiti muuhulgas salasõnade turvalisusest ja anti häid soovitusi tugeva salasõna loomiseks. Tuleb tunnistada, et pärast loengut sai kõik tähtsad paroolid turvalisemate vastu vahetatud.

Kokkuvõtteks saab öelda, et aine programm oli hoolega läbi mõeldud ja kattis võimalikult erinevaid aspekte IT valdkonnas. Mul on väga hea meel, et kõik loengud sai ära vaadatud, kuna tõesti on huvitav kuulata päriselt selles sektoris tegevaid inimesi ja nende kogemusi. Kuna nad on kõik meie tee juba läbinud, on nende soovitused eriti asjakohased ja tagasivaatava fookusega. Selle aine kõige tähtsam tulemus on tohutu motivatsiooni kasv asjadega tegeleda. Kuna kaugõppevorm on minu jaoks uus, juhtis see õigel ajal tähelepanu sellele, et iseseisvalt tuleb palju rohkem tööd teha kui algselt arvasin. Tagantjärele oleks seda avastada halb ning kehvad hinded ei motiveeri tavaliselt rohkem pingutama. Tänu erialatutvustuse ainele tunnen, et olen palju paremini ette valmistatud eesseisvaks kooliteeks!

---

Õpingukorralduse küsimused

Kood: 10142806

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus:

Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu . Järeleksamile registreerimine toimub ÕIS-s, kusjuures registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Riigi finantseeritaval õppekohal õppides on korduseksamid tasuta. Omafinantseeritaval õppekohal õppijale maksab kordussooritus € 20, mis tuleb kanda HITSA kontole. Arve ilmub ÕIS-is peale kordussooritusele registreerumist.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus:

Varasema töökogemuse arvestamiseks õppeainetes tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne semestri õpingukava esitamise päeva (punase joone päev) vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Vajalikeks lisadeks on pädevusi tõendavad materjalid, milleks võivad olla varasemat töökogemust tõendavad dokumendid (nt. töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument, tehtud tööde näidised).

Seoses kõrgharidusreformiga ei lähe alates 2013/2014 õppeaastast VÕTA kaudu saadud EAP-d arvesse õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. See tähendab, et õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP-d IT Kolledži õppesoorituste põhjal. Samas, VÕTA kaudu arvestatud EAP-d täidavad õppekoormust, mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus:

Esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAP-d, mida on 8 EAP võrra vähem õppekava täies mahus täitmise määrast (27 EAP). Õppekulude osalise hüvitamise määr on € 50 1 EAP kohta. Seega tuleb esimese semestri õppekulusid osaliselt hüvitada summas € 400, kusjuures sellekohane arve esitatakse järgneval semestril.

Teise semestriga kogunes 25 EAP, seega lisaks tuleb hüvitada õppekulusid 2 EAP ehk € 100 ulatuses. Kokku tuleb aastas tasuda € 500.

---

---