User:Jelken
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Jaan Elken
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2013
Essee
Käesolev essee põhineb „õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames tehtud loengusalvestustel. Essee võtab võimalikult lühidalt kokku igas loengus räägitust olulisema ning sisaldab lisaks mõningaid autori kommentaare ja tähelepanekuid. Selguse huvides järgib essee üldjoontes loengute järjekorda. Iga loengu puhul on püütud välja tuua ka takeaway sõnum – kas otseselt loengust või vaadates üles kerkinud mõte, fakt või hoiak, mis on essee autori hinnangul oluline ja mida võiks meeles pidada.
Esimene loeng oli pühendatud õppetehnilistele küsimustele. Lektoriteks olid õppeosakonna juhataja Inga Vau, õppejõud Indrek Rokk ning kvaliteedijuht Merle Varendi. Inga Vau rääkis rakenduskõrgharidusest üldiselt ning ka sellest, kuidas on õppetöö Infotehnoloogia Kolledžis korraldatud. Lisaks tutvustas ta põhjalikult õppekoormuse ja tasuta õppega seonduvat, mis arvestades asjaolu, et alles rakendunud kord ei ole üldse kergesti mõistetav, oli kokkuvõttes väga informatiivne ja kasulik. Merle Varendi rääkis lühidalt tagasiside küsimustikest ning stipendiumitest. Loengust jäi kõlama soovitus – et kaugõppes hakkama saada, tuleb järjepidevalt teha iseseisvalt tööd, kusjuures see töö moodustabki enamuse õppetöö mahust.
Teist loengut luges Margus Ernits ning see oli ka ainuke loeng, mida oli kaugõppijatel võimalik oma silmaga jälgida. Loengu kohta võib öelda, et see oli justkui kontserteeritud kompott aine ja eriala tutvustusest ning Infotehnoloogia Kolledžis ellujäämiseks vajalikust elufilosoofiast. Mõned Ernitsa poolt esile tõstetud punktid olid: üliõpilastööd tasub varem ära anda, sest siis on lootust juba enne hindamist tagasisidet saada, töödes tuleb alati korrektselt viidata ning, korrates eelmises loengus rõhutatud punkti, kaugõppes tuleb enda aega eriti hoolikalt planeerida. Väga praktiline nõuanne oli kasutada konspekteerimiseks ja enda mõtete organiseerimiseks mindmap tehnikat. Peamiseks sõnumiks saab ehk pidada aga mõtet, et õppekorralduseeskirja hea tundmine on üliõpilase enese huvides ning aitab ära hoida halbu üllatusi.
Edasised loengud keskendusid mitte enam õppetöö või kõnealuse aine, vaid eriala tutvustamisele. Kolmandas loengus oli innovatsioonist rääkima palutud Linnar Viik. Viigi sõnul on suuremal osal inimestel innovatsioonist vale kuvand, arvatakse et innovatsiooniga saavad tegeleda ainult suured välismaa tehnoloogiaettevõtted. See on tema sõnul ekslik ning innovaatiline on võimalik olla ka Eestis. Viigi arvates ei pea innovatsioon ilmtingimata seisnema mingis tootes, innovaatiline võib olla ka näiteks protsess. Võrreldes varasemate aegadega eeldab innovaatilisus Viigi hinnangul tänapäeval rohkem koostööd, sest idee väärtus on kahanenud ning olulisem on idee elluviimine ja rakendamine. Ettevõte saab innovatsiooni juhtida mitut moodi, näiteks võib enda tegevusvaldkonna ümber defineerida (nt Google muutus otsingumootorist infot korraldavaks ettevõtteks) või osa enda ideedest kellelegi üle anda (IBM andis kõnesünteesi üle kogukonnale arendamiseks).
Ettevõtlusest rääkides rõhutas Viik kogemuste olulisust. Kogemused eeldavad paljude ideede läbi proovimist, mis omakorda eeldab võimet ideid kiiresti realiseerida ja riskide maandada. Kaks olulist loengus esile kerkinud nõuannet olid fail fast ja fail small. Oluline on ka ära tabada õige hetk idee turule toomiseks ja ka toote turult ära viimiseks.
Autori jaoks oligi Viigi loengust kõige olulisemaks sõnumiks fail small ja fail fast. See on kahtlemata väärt nõuanne, kuigi teatud piirideni, sest mõnel puhul võib läbimurre jääda just liigse kiirustamise ja toote vähese lihvimise taha. Aga laiemas plaanis peab see kindlasti paika, sest näiteks mobiiliplatvormidele loodud app-ide puhul jõuab eduni väga väike osa toodetest ning siis ei tasu kindlasti nö kõiki mune ühte korvi laduda.
Neljas loeng oli küberturvalisusest. Nagu lektor Tarmo Randel ütles, „alati kui midagi uut tuleb, siis on keegi, kes üritab seda ära kasutada halbadel eesmärkidel.“ Uuendus on aga infotehnoloogiaga peaaegu samatähenduslik mõiste. Kõiki Randeli poolt loengus kirjeldatud küberkuritegevuse tüüpe ei ole mõistlik siin üles loetleda, aga mõned huvitavamad käsitletud teemad olid carding ehk krediitkaartide kopeerimine ning botnet-id. Randeli sõnul on küberkuritegevus muutunud paljuski teenuseks, mustalt turult saab tellida nii krediitkaardi andmete varastamist, rahapesu kui botnet-i kasutusaega teenustõkestusründe korraldamiseks.
Teine pool loengust oli pühendatud küberkuritegevuse vastasest võitlusest rääkimisele. Tutvustati organisatsioone, kes tegelevad kas tasuta või tasulise küberturvalisuse alase koolitamisega. Eestis on sellisteks asutusteks Clarified, RIA ning Küberkaitseliit. Lektori sõnul liigub juba praegu küberkuritegevuses rohkem raha kui narkokuritegevuses, seega küberturvalisus on kasvavalt oluline teema, sh ka Eestis. Siit ka sõnum, mis tasub antud loengutest meelde jätta – küberründed on reaalsus ning selle ohvriks võib igaüks langeda, isegi siin Eestis.
Viiendas loengus pidas ettekande Andres Käver, eraettevõtja, kellel juba 20 aastat IT ja ettevõtluse kogemust. Ühtlasi on tegemist IT Kolledži vilistlasega. Tegemist oli väga praktilise loenguga, kus räägiti kuidas näeb välja tarkvaraarendus päris elus ning kuidas see erineb koolis õpitust. Käver sõnul ei ole programmeerimine per se raske, keeruliseks teeb valdkonna tarkvaraprojektide suurus ning aastatepikkune kestus. Ettevõtluse osas ütles Käver, et oluline on osata peale programmeerimise ka enda idee maha müüa ja selleks on vajalik õppida majandust. Käveri kogemuste põhjal ei huvita kliente niivõrd IT oskus, kui see, et nende äriloogikast saadakse aru. Autori arvates on see kindlasti väärt nõuanne, eriti nende jaoks kes soovivad hakata eraettevõtlusega tegelema või analüütikuks suunduda.
Käveri poolt pakutud Infotehnoloogia Kolledžit puudutavatest praktilistest nõuannetest saab välja tuua selle, et diplomitööd ja praktika peale tuleks hakata varakult mõtlema ning planeerida ka enda ained vastavalt. Samuti rõhutaks lektor, et oluline on kõik rasked reaalained maksimaalselt hästi ära teha (loogika, matemaatiline analüüs jms) sest see võib olla kriteeriumiks, mille alusel tööandjad valivad tulevasi töötajaid. Käver soovitas ka juba kooliajal võimalikult palju networkida, sest igasugused sotsiaalsed sidemed kuluvad hiljem ära. Kasulikke näpunäiteid oli nii palju, et raske oli midagi välja tuua. Kui midagi, siis ehk see, et tuleb vältida nn tudengisündroomi ja tasub „optimeerida“ makse.
Kuuendas loengus pidasid ettekannet kaks Skype Network Operations Center-i monitooringu tiimi liiget, Erik Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Loengus anti lühike ja kahjuks mitte väga selge ülevaade nende igapäevasest (ja üsna närvilisest) tööst ning elust. Tulevased tarkvaraarendajad aga said siit loengust kõrva taha panna nii mõndagi. Näiteks oleks vaja juba programmeerides mõelda kuidas ja mida peaks saama hiljem monitoorida. Sõnum mis meelde jäi on, et kui Nagios maha kukub on administraatoritel väga halb olla.
Eelviimases loengus tutvustasid Nortali projektijuht Ats Albre ja personaliosakonna töötaja Helen Piirsalu Nortalit ning rääkisid tarkvaraarendusest laiemalt. Mõnes mõttes sarnanes loeng Andres Käveri omaga, aga kui Käver vaatas maailma läbi üksiküritaja prisma siis Albre lähtus rohkem suurettevõtte vaatepunktist – kuidas näeb suurettevõttes (Nortalis) välja tarkvaraarenduse protsess ning mis sellega kaasneb.
Tarkvaraarendusest laiemalt rääkides oli Albre peamine sõnum, et programmeerimine suurettevõttes on suures osas hoopis suhtlus, seetõttu on oluline arendada ka pehmeid väärtusi, nagu meeskonnatöö- ning suhtlusoskus. Meeskonnas peavad kõik liikmed olema kursis sellega, mida teised teevad. Lisaks rõhutas ta, et tarkvaraarenduse oskused on universaalsed ning seetõttu on väga lihtne minna tööle näiteks välismaale või võtta kliente välismaalt.
Lõpuks andis Albre mõned näpunäited, kuidas saada heaks IT spetsialistiks. Põhiline edu alus on lektori arvates kogemus. See ei tähenda ilmtingimata töökogemust, võimalusi on ka muid, näiteks osalemine open-source projektides jm. Albre rõhutas, et oluline pole mitte kohe kõike osata, vaid olla oma eriala suhtes kirglik ning soovida areneda. Kogemusest rääkides tutvustas Albre ka võimalust osaleda Nortali suveülikoolis. Autor võttis siit kaasa mõtte, et kogemuse saamiseks ei pea ilmtingimata töötama, vaid on ka muid võimalusi.
Kõige viimane loeng oli Microsofti personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng edu saavutamiseks vajalikest eluhoiakutest. Muu hulgas tuleb Lindma hinnangul „tegeleda sellega mis teeb õnnelikuks ning sõnastada visioon enesest näiteks järgmise 10 aasta jooksul ning leida enda jaoks õiged motivaatorid. Samuti tuleb lektori sõnul rahulolematuse korral alati see välja öelda ning laiemalt võttes tuleb enda mõtteid alati teistele kommünikeerida, sest tihtipeale tekivad probleemid just puudulikust kommunikatsioonist. Lisaks tuleb Lindma arvates mõelda positiivselt, keskenduda lahendustele mitte probleemidele ning ennast vähem tõsiselt võtta. Loengu sõnum autori jaoks oli, et esitluses ei tohiks kasutada üle ühe motivatsioonilise plakati või elufilosoofilise tsitaadi.
Kokkuvõttes oli tegemist üllatavalt huvitava ainega mis andis palju mõtlemisainet. Laias plaanis tundusid kõige kasulikumad Käveri ning Albre loengud, mis andsid päris hea ettekujutuse sellest, milline töö tarkvaraarenduse valdkonnas reaalselt välja näeb nii eraettevõtjana kui suures tiimis töötades ning millele peab tähelepanu pöörama, et heaks arendajaks saada. Lühemas plaanis olid aga kasulikud ning kohe rakendatavad mitmed infotehnoloogia kolledžis õppimist puudutavad nõuanded.
Õpingukorralduse küsimused
Koodi lõpus on paarisarv, seega küsimus A.
A. Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Vastavalt ÕE punktile 5.3.6. võib korduseksameid sooritada kuni kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks.
Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?
Korduseksamid peab kokku leppima õppejõuga, kes võib seada korduseksamile pääsemiseks täiendavaid tingimusi.
Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?
Vastavalt ÕE punktile 5.2.8.1. tuleb korduseksamiks registreerida ÕISis.
Mis on tähtajad?
Vastavalt ÕE punktile 5.3.6. määrab korduseksamite tähtajad ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. ÕE punkti 5.2.1. kohaselt peavad üldjuhul kõik eksamid olema sooritatud eksamisessiooni lõpupäevaks.
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Õppekorralduseeskirjas ei ole sätestatud korduseksami tasu riigi finantseeritavatele õppekohtadele. Seega võib eeldada, et RF õppekohtadel võib korduseksami sooritada ilma tasuta.
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastavalt ÕE punktile 5.2.7. on korduseksamid ja -arvestused riigieelarve välistel kohadel õppijatele tasulised ning tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Vastavalt 25.06.2013 rektori käskkirjale nr 3A-1/13-105 on kordussoorituse tasu 2013. aastal 20 EUR-i.
Koodi viimane number on 6, seega küsimus 4.
4. Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?
EIK "Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise korra" (edaspidi VÕTA kord) kohaselt tuleb õppeosakonda esitada vormikohane taotlus koos maksekorralduse koopiaga (taotluse läbivaatamine on tasuline). Taotlusele tuleb lisada pädevusi tõendavad materjalid ning kogemusest õpitu analüüs (kirjeldatud VÕTA kord punktides II.3. ning II.4.)
Soovi korral võib pöörduda VÕTA korra punktis II.2. sätestatud isikute poole konsultatsioonideks.
Millised on tähtajad?
Taotluse esitamise tähtaeg on 10-s tööpäev enne punase joone päeva.
VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse ühe kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. Kui tekib vajadus täiendavate dokumentide järele, võib esitamise kuupäev pikeneda ühe kuu võrra alates lisanõude tingimuse täitmisest. (VÕTA kord III.2.)
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastavalt ÕE punktile 1.3.15. läheb VÕTA arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt ÕE punktile 1.2.18.
See tähendab, et VÕTA-ga saab täita õppekava mahtu ning selle võrra vähem aineid sooritada. Tasuta õppimiseks aga peab igas semestris (v.a. viimane semester) reaalne õppekoormus olema ikkagi 27 EAP ning siin VÕTA-ga üle kantud punktid ei lähe arvesse.
