User:Jfedotov

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Erialatutvustus 2014 kaugõpe

Autor: Jevgeni Fedotov

Esitamise kuupäev: 09. november 2014.


Essee

Antud aine eesmärk oli luua õpilastele mingit ettekujutust, milist tööd saab IT valdkonnas teha ning kui väga saavad need tööd erineda. Loenguid on pidanud erinevad oma ala spetsialistid, kes on andnud ülevaate sellest, mis tööd saab teha IT haridusega ning mida selleks teha tuleb. Kokkuvõttes olid need loengud väga harivad just silmaringi laiendamises.

3. Robootika ja häkkimine - Margus Ernits [1]

Margus Ernits soovitas liituda robootika klubiga ja seda soovitasid ka paljud teised õppejõud. Need inimesed kes olid külalisteks loengutes kiitsid seda klubi ja nad olid ise selle klubi liikmed. Margus Ernits rääkis kuidas robootika klubi töötab ja millega seal tegeldakse. Sammuti rääkis võistlusest Robotex, kus IT kolledž on olnud väga edukas. Tähtsaks pidasin ka seda, et häkkimine ei ole arvutisse sissemurdmine vaid see on mingi süsteemi tundmaõppimine ja sügavalt asjadesse süvenemine. Selleks süsteemisk ei pea olema arvutiga seotud süsteem, vaid see võib olla mistahes elektroonika ese, mida ma tahan uurida. Sammuti sain teda et häkkereid motiveerivad sõbrad ja fun. Tegelikult kehtib see kõigi ja kõige kohta.Inimesi motiveeribki elus edasi minna fun ja sõbrad.


4. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast - Janika Liiv [2]

Mulle jäi meelde, et Janika rääkis palju kogukondadest ning Ruby programmeerimis keelest. techsisters - katsuvad eestis rohkem tuua välja naissoost eeskujusi it valdkonnas. Naised räägivad, kuidas nad it valdkonda on sattunud, mida nad teevad jne ja sellega tahavad nad tõsta naiste huvi it valdkonna vastu. sammuti soovitas eestis toimutav üritust garage48. Seal saab jällegi praktilist kogemust ja suhelda targemate inimestega, kellelt on mida õppida. Sammuti rääkis ta kuidas saada programeerijaks ning mis üldse tähendab programeerimine. Võrdles seda filmi loo kirjutamisega. Janika pidas oluliseks tarkvara lihtsust ja arusaadavust. Ta kiitis Github projekti, kus arendajad võivad üles laadida oma tööd, et teised saaksid seda edasi arendada ja kasutada. Kolledžisse tulles oli tal IT maailmast vähe teadmisi ja sellega andis ta mulle lootust IT kolledž edukalt lõpetada, sest ka minu teadmised on praegu veel minimaalsed. See on oluline, kuna samat asja rääkis ka kolmandas loengus Margus Ernits. Janika rääkis kuidas ta läks ka robootika klubisse, ning kui positiivne kogemus see ikka oli. Ta tõi välja ajaloost kolm naist, kes olid tähtsad IT valdkonnale. Tema meelest filmides antakse naistele vähem tähtsamaid rollid. Mina nii ei arva, sest mina oma kogemusest tean, et Eestis on naised sammuti IT valdkonnas väga tähtsal kohal ja sugugi ei alahinnata neid. Tema soovitab mitte oma mugavustsooni jääda. Selles valdkonnas muutub kõik pidevalt ja tuleb olla kogu aeg kursis toimuvaga. Pead jääma avatuks uutele ideedele. Nõustun sellega, et tänapäeval väärtust loob mitte see, mida sa tead, vaid see, mida sa suudad teha oma teadmistega. Väärtus on inimese loovus.


5. IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele - Carolyn Fischer [3]

Töötab Skypes süsteemide andministraatorina - õpis IT kolledžis administreerimist. Ütles, et selles koolis saab palju praktilisi teadmisi. (sama on väitnud ka Margus robootika loengus) Rääkis sellest, kuidas ühel reedesel õhtul ta otsustas tutvuda Linuxiga. Ööläbi instaleerides ja mässates sai hommikuks midagi valmis ja tõdes, et sedasi õppis ta ühe ööga rohkem, kuis koolis terve aasta jooksul. Jällegi loo moraal on see, et ise proovides ja katsetades, õpid kõige paremini. Soovitus tööle kandideerimisel - ole valmis täiega pingutama ja panustama. Õnn soosib neid, kes on ettevalmistunud. Olen sellega täiesti nõus. Tagasiside on väga oluline iga töö puhul. Rääkis natukene Skype statistikast, mis oli huvitav ja laiendas silmaringi. Administreerimine on süstemaatiline mõtlemine. Ta soovitas siiralt suhelda teistega, eriti nendega, kes on kauem koolis käinud (seda on soovitanud kõik oma loengutes). Ei tasu karta seda, et algul ei saa millestki hästi aru ning on häbi. Kõik niivisi alustavadki. Asja vastu peab olema huvi, siis on lihtsam. Pidevalt vaja juurde õppida kuna koguaeg kõik areneb (seda rääkis ka Janika Liiv oma loengus). Tööl õppib rohkem, aga tööl õppid kitasamat valdkonda (spetsialiseerud). koolis näed laiemat pilti, mida tööl enam ei näe. Räägib ka meeste ja naiste olukorrast IT valdkonnas ja tema arvates pole olukord üldse nii hull, kui arvas Janika Liiv oma loengus. Ei tohi kunagi alla anda, sest sihikindlus viib tulemuseni. Asjad tuleb teha õigeks ajaks valmis, sest seda hindavad ka tööandjad väga kõrgelt.


6. Testimine ja tarkvara kvaliteet - Kristjan Karmo [4]

Eelarvamus testijate kohta on see, et töö on lihtne. Tegelikult on see loominguline ja äge töö. Teiste vigade otsimine on rahulikum, kui enda oma parandamine. Teine müüt on see, et testida saab igaüks, las sekretär testib. See kindlasti ka minu arvates nii ei ole. Kolmas on see, et testija on algajate arendamise töö. Seda muidugi tehakse, sest uue töötaja puhul on hea, kuna ta saab tootega tutvuda. Aga kindlasti ei tohi tema olla ainus testija. Huvitav näide oli selle kohta, kuidas hästi kirjtuatud koodi saab testija ruttu ära lõhkuda. Vähese testimise tõttu võivad süsteemid läbi kukkuda. Mida varem avastatakse viga, seda odavam on seda parandada. Üldiselt kogu loeng laiendas silmaringi ja oli väga huvitav. Mõistsin, kui oluline on testijate roll ja testimine üleüldse IT valdkonnas. Sain ülevaate sellest, kuidas ja mis järjekorras toodetakse mõnda tarkvara (ehk kose ja vee mudel). Ning nägin, et mida varasemas faasis viga leidakse, seda vähem läheb selle parandamine maksma.


7. IT tööturust - Andres Septer [5]

See loeng oli kõige kasulikum. Väga õpetlik ja päriselus koheselt rakendatav. Ettevõtted jagunevad kaheks. Ettevõte, kus IT on põhitöö. Ning need firmad, kus IT on tugi (et aidata raha teenida, aga mitte põhifunktsioon). Kui IT tagaplaanile jätta, siis mingi hetk lõpetab firma tegevuse. Tugiinfo on hea koht kus olla, kuna praktiliselt on see kõikides firmades ühtemoodi. Seal saab töötada ilma, et sa teaksid millega ettevõtte tegeleb. Seega, kui sul on kogemus selles valdkonnas, siis on väga lihtne minna tööle teisse ettevõtesse. Andres Septer toob esile, et on võimalik kõigest midagi õppida või spetsialiseeruda kitsas valdkonnas. Kui tead kõigest midagi, aga tulevad rasked ülesanded, siis ei saa üldiselt hakkama, sest ei tea piisavalt sügavalt antud valdkonda. Samas kui spetsialiseerud väga kitsas valdkonnas, siis võib jõuda kätte hetk, kui selleks, et edasi areneda enda valdkonnas, pead kolima Eestist ära (kuna Eestis on väike turg). Või kui töötad pikalt ühes firmas, oskad hästi selle firma IT spetsiifikat ja otsustad mingi hetk teise firmasse minna, siis avastad, et teised firmad progevad teistes keeltes või teevad teiste programmidega tööd, mida sina ei oskagi. Suur firmas töötada on hea kuna neil on reeglina suur IT eelarve. Saad tegeleda asjadega, mida väikeses firmas ei ole (nt. kallid masinad). Ei soovita minna ettevõtesse, kus vaja väga kitsalt spetsialiseeruda. Kõige väärtuslikum asi mis meil on - on aeg. Startup firmas on hea, kuna reeglina on seal ainult noored, värsked, särasilmseld inimesed. Rääkis ka veel, miks Linuxi serverid on paremad kui Windowsi serverid.


8. Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus - Elar Lang [6]

Elar Lang oli ise arendaja ning läks õppima administreerimist. See aitas tal arendamise töös paljusi asju automatiseerida. Räägib ajaplaneerimisest, võrdleb seda tööl projektidega. Nii kuidas suhtud koolitöösse, nii hakkad suhtuma oma päris töösse. Igat inimest saab välja koolitada. Pigem on oluline suhtumine ning iseloomujooned. Kui sa soovid õppida, oled initsiatiivne, julge, kohusetundlik, siis läheb sul kõik hästi. (sarnast asja rääkis ka Andres Septer oma loengus)

Notes

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus


Kaua on võimalik eksamit järele teha


Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [7]


Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha


Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [8]


Kuidas toimub järeleksamile registreerimine


Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [9]


Mis on tähtajad

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [10]


Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal


Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [11] Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [12]


Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal


Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [13] Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [14]


Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?


Vastus


Tingimused

Õppur on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem; perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot; õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. [15]


Millest sõltub suurus

Õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta. [16]


Mida tuleb teha, et saada õppetoetus

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu). [17]


Minimaalne EAP arv, õppetoetuse saamiseks

Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine. Kokku õppeaasta jooksul on tarvis minimaalselt koguda 60 EAP, selleks et oleks õigus kolmandal semestril toetust taotleda. [18]


Ülesanne 1

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?


Vastus

Kuna maksma peab need EAP, mis on alla 27 EAP, siis maksma peab ainult 2 EAP, mis jäid saamata esimeses semestris. Ühe EAP hind on 50 eurot. Seega minule esitatud arve suurus on 2*50=100 eurot. [19]



Viited