User:Jjakimet

From ICO wiki


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jekaterina Jakimets

Esitamise kuupäev: 23.10.13

Essee

Aine esialgne visioon minu peas oli täiesti vastand sellele reaalsusele, mis tegelikult toimus. Kuuldes seda, et iga loeng on keegi uus rääkimas, tundus selle aine sisu selle koha pealt suhteliselt kaootiline. Ma ei arvanud, et ma leian nendes loengutes midagi siduvat, kuid ma eksisin. Ei olnud kõige lihtsam esmaspäeva varahommikutel ennast ülesse ajada, et minna kedagi kuulama, kuid miski selle juures tundus siiski põnev. Kas see, et saad ülevaate erinevatelt inimestelt IT valdkonnas või see, kui erinevalt võib läbi viia järgmised 7 loengut? Praeguseks olen veendunud, et mõlemad.

Esimene loeng, mis oli läbi viidud Inga Vau, Indrek Rokk’i, Merle Varendi poolt oli puhta sissejuhatus õppekorraldusse ja erialatutvustusse. Klassikaline loeng, milles tutvustati meid eesootavaid aineid ning viidi kurssi teemadega a.la mis on kõrgkool ja mida meile hakatakse õpetama. Esmakursuslastele on see loeng hädavajalik, sest gümnaasiumist tulles on vaja teada, kuhupoole me oma järgmise sammu teinud oleme. Tsiteerides Inga Vau-d, „tegime me õige valiku.“ Loengus jäi meelde kolm huvitavat asja. Üks neist oli Indrek Rokk-i reegel: „Mis siin majas segaseks jääb, selle kohta tuleb kohe küsida“ . Teiseks – tagasisideküsitlused, mis annavad meile, tudengitele, võimaluse parandada vigu, mida võibolla õppejõud ei märka. Viimaseks soovitus, mitte minna tööle, vähemalt oma esimesel aastal. See oli soovitus, mis käis läbi mitmel loengul.

Teist loengut pidas meile Margus Ernits, kelle jutt tunus mulle igatepidi loogiline ja arusaadav. Meile räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Väga tähtis on ära märkida Margus Ernitsi öeldut ja meiepoolset nõustumine sellega, et teooria loengud on täpselt nii huvitavad, kui õppejõud selle huvitavaks suudab teha. Tema suutis seda, haarates meid kaasa mõtlema esitavate küsimustega. Siit ka tõestus eelnevalt kirjutatule.

Kolmandas loengus külastas meid Linnar Viik, rääkides innovatsioonist ja selle tähtsusest ühiskonnast, ideede loomisest. Tema loeng oli minu meelest veidi kuiv. Ma küll ülevaate innovaatilistest ideedest ja nende realiseerimisest, kuid minu jaoks polnud see midagi nii uut ja põnevat, kuid tema jutus oli üks hea iva: proovige, katsetage, saage kogemusi – kohe välja ei tule, kuid te õpite, korrigeerite ja parandate.

Kübertegevuse valdkonda käsitleti neljandas loengus, kus Tarmo Randel rääkis ülevaatlikult küberkuritegevusest e. mis see on, miks seda tehakse ja kuidas tehakse. Kuritegevus oli, on ja jääb ning sellest ei pääse kuskile. Huvitav oli teada saada, et küberkuritegevus on tänavu nii populaarne, et ületas narkomüügi tulu. Kui leiutatakse midagi uut, siis alati on olemas keegi, kes seda mitte kõige paremas mõttes ära kasutab.

Elufilosoofiast ja IT-st Eestis rääkis IT Kolledzi edukas vilistlane Andres Käver nii meie koolist kui ka tööturust päris maailmas. Ta nentis, et koolil ja tööturul on hoopis teistsugune ülesannete arenduse sisu võrreldes seda näitega, et „kliendilt käest kinni hoidmine ei ole sama mis väikese matemaatika analüüsi ülesande lahendamine“. Mitmelgi loengul räägiti meile õppeainetest, mis tunduvad esialgu ebavajalikud, kuid aitavad tulevikus ohtralt kaasa ning Andres arvas samamoodi, tuues näiteks makro- ja mikroökonoomika, milleta ei saa oma projekti maha müüdud. Pealekauba rääkis ta perekonnaloomise mudelist ja õppetööst, millel on omad ühised küljed. Viimasest rääkides, soovitas ta „loobuda tudengisündroomist ja alustada asjade tegemisega palju varem“.

Kuues loeng oli läbi viidud Skype NOC Monitoringi teemal. Jüri ja Erki nimetasid ennast nn sisemisteks toetajateks, kes omavad ülevaadet teenuste üleval olekust. Põhjuseks, miks nad seda teevad, tõid nad välja selle, et igaüks tahab omada ülevaadel mingil teenusel modernsemalt. Kui vanasti saadi hakkama administraatorite abil, kes pidid servereid pidevalt üleval hoidma, siis praegu on see tülikas, eriti suurettevõtete puhul. Seire pidi leevendama seda tööd ning andma kiirema ennetuse suurtemate probleemide puhul. Samuti meeldis mulle, kuidas nad suhtusid oma meeskonnatöösse. See pidi olema üks põhjustest, miks nad oma „rutiinsest“ tööst pole loobunud.

Kuidas saada superstaariks? Seda õpetas meile Ats Albre ja Helen Piirsalu meile seitsmendas loengus. Kõige olulisem superstaariks saamisel, pidi olema kogemus – seda mainiti meile pea igas loengus. Koolist omandatud heast baasist eduka arendaja saamisel ei piisa, tuleks võtta osa praktilistest üritustest ning võtta sealt viimast, kire ja huviga oma ala vastu. Pealekauba propageerisid nad ka Nortali suveülikooli, mis pakub 1 nädalast koolitust spetsialistide poolt ja 2 kuud tõsist tööd reaalsetes projektides tuutori käe all. Selline üritus on minu arust väljakutsuv ja plaanis on suvel ka sinna kandideerida.

Viimane loeng oli midagi teistsugust eelnevalt toimunud loengutele, kuna seal mainiti vaevu paari sõnagi infotehnoloogiast ja programmeerimisest. Merle Liisu Lindma rääkis meile elust enesest ja sellesse suhtumisest. Tema jutt oli lihtne ja vaba, seega oli teda ka kerge kuulata.“Mida rohkem ma kasvasin inimeseda, seda rohkem ma sain aru, et mitte protsess ei tööta, vaid inimesed töötavad, ja see loeb“, rääkis Merle Liisu. On oluline pöörata tähelepanu iseendale ja mõelda: kas mulle meeldis see, mida ma teen, kus ma elan; kas mulle meeldivad need inimesed kes mind ümbritsevad ja kas ma olen see kes ma tahan olla. Meile õpetati kolme reeglit või viisi, kuidas teada saada, kuhu me tahame oma elus jõuda: 10:10:10, kolmeaastase „Miks“ mäng ning GROW mudel. „Life is an attitude“ loeng oli hea lõpetus kõikidele loengutele, kuna lõppude lõpuks loeb ikka see, et sa teed seda, mis sind õnnelikuks teeb.


Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Eksamil läbi kukkudes, mis tähendab, et tudeng ei saavutanud postiivset tulemust, tuleb sooritada korduseksam. Kaua on võimalik eksamit järgi teha? Seda võib teha kahe semestri jooksul, pärast seda, kui õpetava aine õpetamissemester on lõppenud. [1] Kellega kokkuleppida, et korduseksamit teha? Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1] Korduseksamile pääsemiseks on õppejõul õigus anda tudengile täiendavaid ülesandeid selleks, et tagada korduseksamile pääsemist. Korduseksamit saab järgi teha siis, kui õppejõud on kuupäeva kooskõlastanud õppeosakonnas koostatud ajakavaga[1]. Juhul kui korduseksamile minevaid tudengeid on palju, võib juhtuda, et korduseksamite aegu on mitu. Millal üks või teine tudeng saab korduseksamit teha, määrab eksamineerija. [2]. Üldiselt kordussoorituse ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil. [3] Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Järeleksamile registreerimine on nõutav ÕIS-is, [4] klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peab esitama avalduse õppeosakonda. Mis on tähtajad? Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [5] Palju maksab, kui oled riigieelargvelisel kohal? RE tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! [6] Palju maksab, kui oled OF kohal? Omafinantseerival õppekohal tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole; arve leiab ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks tuleb märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. [3] [6]


Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetamist loetakse Eesti Infotehnoloogia Kolledzi sisemise akadeemilise liikumisena. Selleks, et õppekava vahetada, peab tudeng esitama vabas vormis kirjaliku avaladuse rektori nimele. Selle peab ta esitama EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri tudengi õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekava vahetamine kinnitab rektor käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva. [7]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? (X = 20, Y=19)

Vastus

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris); täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. [8] ; [9] Esitatav arve on 750 EUR.


Vastuste allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Punkt 5.3.6

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Punkt 5.3.7

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? Punkt 9

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.8

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.8.2.

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr Punkt 5.2.7

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#liik Punkt 7.2.1

[8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekoh Punkt 1.4.8

[9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekoh Punkt 1.4.9