Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Joonas Jõeleht

Esitamise kuupäev: 20. Oktoober 2014

Essee

Käesolev essee on loodud õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” raames. Aine õppekavast lugedes selgub,et selle aine peaeemärk on anda õppurile ülevaade IT maailma erinevatest tahkudest läbi erinevate IT valdkonna inimeste silmade. Aine polnud mulle võõras, olin juba mõni aasta tagasi sattunud it kolledži wikisse ja mõnda tutvustavat videot näinud. Samuti andsid aine kohta ka infot tuutorid, kelle arvamused ainest olid seinast seina. Ühe jaoks oli huvitav, teise jaoks liiga laialivalguv. Ääremärkusena võib mainida, et aine tundus huvitav just inimese jaoks, kes oli saabunud IT Kolledžisse otse keskkoolist ja inimene, kes oli natuke elu näinud arvas, et aine oli liiga laialivalguv.

Ka mulle pole IT maailm võõras, kuna ise olen ka üsna mitu aastat juba selles valdkonnas tegev olnud (Kunagi üritasin IT eriala õppida TTÜ-s ent seal kaugele ei jõudnud, kuna olin ka otse keskkooli pingist/kaitseväest otse ülikooli maandunud ning ei teadnud kas tegelikult on see ikka see eriala, millega ma tahaksin eluaeg tegeleda) ning nii jäi seekord koolitee pooleli. Aja möödudes siiski õppisin tarkvara arendajaks ühes nn kutsekoolis ning sellele järgnes 3 aastat tööd veebiarendajana ühes väikses veebifirmas, kus peaasjalikult tegelesin e-poodide liidestamisega majandustarkvarade ja transpordi ning makseviisidega.. Aga kuna tegemist oli väikefirmaga tuli ka loomulikult teha testimist ja süsteemi administraatori tööd. Nii et julgen ütelda, et IT maailma olen ma natuke näinud. Katsun eriala raames toimunud loengud ükshaaval läbi käia, huvitavad mõtted välja tuua ja mõnda ka kommenteerida, kuidas need sobivad minu praegusesse maailmapilti.

Esimene loeng^[1] toimus juba eelnädalal ning tegemist oli üldise sissejuhatava loenguga, kus räägiti, kuhu kooli me oleme sattunud,näidati kust tähtsamat infot leida, mainiti kus on raamatukogu, anti infot õppeainete deklareerimisest ning tähtsatest kuupäevadest. Midagi väga uudset või üllatavat ma sealt loengust teada ei saanud, sest uudishimuliku inimesena olin eeltööd teinud ja kogu IT Kolledži kodulehekülje läbi uurinud.

Teises loengus^[2] rääkis Margus Ernits meile õppimisest ja motivatsioonist. Kõige olulisemana jäi kõrvu kõlama, et kool ei saa kõike õpetada vaid kooli ülesanne on õpetada õppima ja mõtlema ning kool annab baasteadmised, millele tööle minnes on hea töö jaoks vajaliku infot külge pookida. Teine suurem teema mida ta puudutas oli sõbra aitamine, või lausa sõbra eest kodustetööde või kontrolltööde ära tegemist. Esiteks on see karistatav ning teiseks sa teed sellega oma sõbrale karuteene, sest sa ei saa tema eest kaitsta lõputööd või tulevikus tööd teha. See probleem on mulle rohkem tuttav kutsekoolist, kuhu olid maabunud inimesed otse keskkoolist,ning oli ka sattunud ininmesi kellel IT vastu reaalne huvi puudus, vaid olid lihtsalt rõõmsad, et elus esimest korda kodust ära, suurde linna, said ning otsisid viise, kuidas igast ainest võimalikult lihtsalt läbi saaks.. Loomulikult nüüd nad ei tööta IT sfääris vaid viimane info oli, et töötavad ehitajana või on läinud austraaliasse õnne otsima.

Kolmandat loengut^[3] pidas taas Margus Ernits, kes seekord rääkis teemal robootika ja häkkimine. Seekord andis ta ülevaate, mida on robotiklubis tehtud ja kirjeldas mõnda põnevamat robotiklubi projekti. Teiseks rõhutas ta, et õppimisel on tähtis leida inimesed, kes teavad sinust rohkem ja kuulata neid, mis neil on öelda, sest igalt inimeselt on midagi õppida ja samas neile saab ise midagi omalt poolt õpetada. Samuti mainis ta, et õppimise kõige olulisem võti on see, et asi peab sind reaalselt huvitama, ehk siis tuleks juba esimene kursus leida omale huvitav IT alane projekt, mida saaksid vaikselt edasi arendada ja selle käigus uusi asju õppida. Enda arvamus on sama, et grupitöös peitub jõud, et kui koos mingi asja kallal nokitseda, tekib sünergia ja võib jõuda kaugemale, kui üksi nurgas “Põlve otsas nikerdades”.

Neljandas loengus^[4] külastas meid Janika Liiv firmast nimega Toggl'e. Janika Liiv taas rõhus(nagu ka Ernits) ka igasugu klubilise tegevuse kasulikust, täpsemalt tema puhul Rails Girlsi, et omavahel suheldes saab põnevat infot ja uusi ideid, Samuti mainis ta niinimetatud “Petise sündroomi”, et mingi hetk võib programmeerijal(kui ta ei saa oma tehtud töö kohta piisavalt tagasisidet) tekkida tunne, et tema tehtud asjad töötavad ainutl tänu heale õnnele ja tegelikult ta ei oska midagi. Olen suhteliselt samasuguses seisus olnud. Ja see on ka üks põhjustest miks taas kooli tulin, et saada ettekujutus oma reaalsetest oskustest ja õppida midagi juurde.

Viiendas loengus^[5] käis meil külas Carolyn Ficher, kes töötab süsteemi administraatorina Skypes, tema jutus kordus taas iva, et selle asja vastu, millega saa tegeled peab reaalne huvi olema, ning motivatsiooni ergutamiseks on hea külastada erinevaid konverentse, mis avardavad su maailmapilti ning lisaks kohtud seal huvitavate inimestega ning näed, kuidas mujal asjad käivad. Samuti konverentsilt naastes on taas energiat ja motivatsiooni, et oma tööd edasi teha. Lisaks rõhutas, et tähtis on, et oleks unistused, mille poole püüelda.

Järgmises loengus^[6] külastas meid Kristjan Karmo kes töötas firmas nimega ASA mis pakub Tarkvara kvaliteedikontrolli, ehk siis maakeeli tegeleb IT süsteemide testimisega, Ta andis meile ülevaate erinevatest testimis meetoditest. Ning seletas, et mida varem süsteemi arendamisel viga avastatakse, seda odavam on seda parandada. Lisaks rõhutas ta ka, et testimine on seetõttu arendamisest parem töö, kuna vigade otsimise teiste tööst on tunduvalt rahulikum , kui ise vigu teha ja nende eest vastu pead saada. Kuigi ma olen ka varem oma tehtud kodulehti testinud, siis ma pole mõelnud, et ma võiks tulevikus reaalselt testijaks saada, ent Kristjan Karmo jutt tekitas idee, et miks mitte tulevikus hoopis seda ala proovida.

Seitsmendas loengus^[7] käis Andres Septer, kes rääkis meile IT maailmast äri infotehnoloogia küljepealt. Ta andis paar head soovitust mille järgi valida tulevast töökohta. Suure ettevõtte plussid pidid olema, et ettevõttel on palju raha mille eest “kalleid mänguasju” teile testimiseks osta, ning suures firmas leidub ikka keegi, kes tööd teeb, nii et kui te olete laisk siis võite suht vähese töö tegemisega firmas pääseda (Kui olete virk, siis see on ilmselge miinus). Aga kui sa tahad areneda ja näha tööl inimesi kellel on sära silmades ja kellele meeldib tõesti oma töö, siis soovitas proovida töötamist mõnes startupis. Lisaks pidi väikeste firmade miinus olema see, et eelarvega on kitsas, ning sellest johtuvalt ei ole seal kunagi aega midagi teha korralikult, aga alati on aega oma eelnevat tööd parandada. See viimane lause sobib ka mu eelneva töökogemise kohta. Tehakse ruttu projekt valmis, isegi ei testita korralikult, küll klient testib, ja siis pärast hakkab riburadapidi probleeme välja ujuma, mida on vaja kustutada ja seda juba uue projekti ajast

Kaheksandas ning ka ühtlasi viimases loengus^[8] käis meil külas Elar Lang, kes töötab firmas Clarified Security's turvatestija ja koolitajana.. Sellest firmast ma olin ka varem kuulnud, kuna firmajuht, Mehis Hakkaja, käis paar aastat tagasi Devclubis turvalisusest rääkimas ja näitamas kui lihtsalt võib browseri turvaaugu või mõne browseri lisa kaudu viiruse oma arvutisse saada. Elari jutust jätsin meelde soovituse suhtuda koolis käimisesse nagu töösse, vaadelda õppeaineid nagu projekte millel on kindel ajaplaan ja asjad õigeks ajaks valmis teha. Ning hiljem sama suhtumine tööl käimisesse üle kanda. Samuti mainis mida tema uuelt töötajalt ootab. Ei ole tähtis mida sa oskad praegu vaid on tähtis mida sa tahad osata 1 aasta pärast”

Kokkuvõtteks võin ma öelda, et oli huvitav näha edukaid it inimesi ja kuulda nende mõtteid ja vihjeid, kuidas kooli suhtuda tuleks. Ühisosaks tundus olevat see, et tähtis on see, ala sind huvitaks, et tulevikus hobi olekski töö ning tähtis on ka kollektiiv kus töötad, sest üheskoos on lihtsam areneda. Kõige huvitavamaks pean ettekanded mille pidasid Andres Septer ja Elar Lang

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi Kaua on võimalik arvestust teha?

Õigus kordusarvestust teha kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamisesemestri lõpust (v. a praktika) ^[9]

Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?

Kokku tuleks leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus sulle anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine oleks kordusarvestuse eelduseks. ^[10]

Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?

Kordusarvestusele registreeritakse õisi kaudu ^[11]

Mis on tähtajad?

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. ^[12]

Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?

Re kohal on kordussoorituse tegemine tasuta ^[13]

Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Kordussoorituse tasu on 20 € ^[14]

Küsimused 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Õppekava vahetamiseks tuleb EIK õppeosakonda esitada rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus ning nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.^[15] Avalduse saab esitada vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semesti punase joone päeva^[16]

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?

Ei pea, peab ainult arvestama, et kolledžit lõpetada, tuleb sooritada õppekavas määratud mahus valikaineid. ^[17]

Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. ^[18]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?

Kuna kohustus täitmata EAP-de eest maksta tekib alates 27 EAP-st semestri kohta^[19], siis hüvitada tuleb 2*27-19-20=15 EAP-d

Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1EAP kohta.^[20] järelikult tuleb hüvitada 50 * 15 = 750€

Viited

[1] Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus

[2] Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus

[3] Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus

[4] Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Jaanika Liiv) 18. september loengusalvestus

[5] Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus

[6] Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus

[7] Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus

[8] Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus

[9] Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.3

[10] Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.4

[11] Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1

[12] Õppekorralduse eeskiri p. 5.4.3

[13] Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9

[14] Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9

[15] Õppekorralduse eeskiri p. 7.2.1

[16] Õppekorralduse eeskiri p. 7.1

[17] KKK p. 2

[18] KKK p. 2

[19] Finantsinfo

[20] Finantsinfo

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

[20]

User:Jjoeleht

Contents