User:Jjoffert

Essee

Õpingukorraldusest ja erialatutvustusest räägiti meile 29. augustil avaaktusel. See aine ei tundunud eriti põnev ja ei näind selline aine välja, kuhu viitsiks väga minna. Õnneks see päris nii ei olnud. Igasse loengusse tuli külaline või külalised, kes rääkisid teatud teemast ja oma firmast, kus nad töötasid. Iga loengu lõpus küsiti küsimusi tudengite käest.

Esimene loeng oli sissejuhatus teistesse loengutesse. Loengus tutvustati tudengitele sisekorda, räägiti täis- ja osakoormusest, õppemaksu tasumises korrast. Tutvustati veel robootika klubi ja e-õppe infosüsteemi. Loeng oli hea sissejuhatus algavasse kooliaastasse ja andis hea ülevaate sellest, et mis tulemas on ja milleks tasub valmis olla.

Teises loengu esinesid Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes töötavad skypes helpdeskis. loengus tutvustasid nad programmi skype ja rääkisid, et miks töötada helpdeskis. Nad rääkisid veel, et mida nõutakse kandidaadilt, kes tahab sinna tööle minna. Nad näitasid veel videot ja skeemi, et kuidas helpdeki töö välja näeb. Mainiti veel, et mis alal töötajaid nad vajavad praegu ja tulevikus ning näitasid pilti skype kontorist. Jäi veel see meelde nende jutust, et tööle võib võtta kaasa kassi, sellel tingimusel kui kassib osktab käituda korralikult.

Kolmandas loengus rääkis IT Kolledži vilistlane Jaanika Liiv. Loengus tutvustas ta erinevaid programmeerimiskeeli (Python, Ruby) ja veebirakenduse programme(PHP). Ta rääkis veel, et kui ta IT Kolledžisse läks, ei teadnud ta programeerimisest midagi. Nüüd aga töötab ta firmas Toggl Ruby programmeerijana. Tema meelest on programmeerimine sarnane loovkirjutamisele. Lisaks sellele kuulub ta naisprogrammeerijate gruppi, mis saab iga kuu kokku, kus programmeeritakse ja õpetatakse programmeerimist teistele ja jagatakse näpunäiteid. Sellega tahab ta tõestada ja näidata, et programmeerimisega võivad ka naised tegeleda ilma igasuguste probleemidetta.

Neljandas loengus rääkisid Andres Septer IT turust. Ta ise töötab firmas nimega PlayTech. Ka tema on IT kolledži vilistlane. Ta rääkis tööturule sisenemisest. Ta väitis, et nendel, kes on tulnud IT Kollžisse kohe peale gümnaasiumit, neil on tulevikus raskem töökohta leida. Veel rääkis sellest, et IT maailmas on kahte sorti inimesi - lipsuga ja patsiga. Patsiga inimesed teevad programmid valmis ja lipsuga inimesed müüvad need maha. Lisaks sellele rääkis ta veel, et on olemas kahte tüüpi spetsialiste. Ühed on need, kes teavad midagi kogu IT valdkonnast ja sellised, kes teavad kõike ühest asjast. Selle lisas, et parem on teada kõike ühest kitsast alast kui kõigist valdkondadest midagi. Ta seletas virmade kihid ka lahti.

Viiendas loengus esines Martin Paljak, kes on freelancer. Freelancerid töötavad mitme ettevõttega koos ja võivad osutada samasuguseid teenuseid mitmetele erinevatele ettevõtetele. Loengus rääkis ta tööst IT sektoris läbi tema nägemise. Ta veel rääkis sellest, et tema meelest arenduse puhul tähtis on osata muutuda. Et inimene peaks oskama rakendada ja kasutada kõiki programmeerimiskeeli ja oskama ennast ümber harjutada kui see vajalik on. Lisaks rääkis ta ka veel karmast.

Kuuendas loengus käisid rääkimas väikefirma Ignite töötajad Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Erinevalt teistest loengutest, said seal loengus ka tudengid osa võtta. Nad viisid läbi kolm meeskonna tööd arendavad mängu. Esimeses mängus pidi vastama kolmele küsimusele - kui kõrge on Mount Everest, kui pikk on teekond IT Kolledžist Vabaduse Väljakuni ja mitu inimest töötab Ignite-i firmas. Teises mängus oli vaja seitset vabatahtliku, siis pidid nad valima kaks inimest ja nemad pidid asetama ennast mõlemist samadele kaugustele. Kolmandas mängus oli vaja ka vabatahtlike, seekord aga kümme. Ülessandes oli vaja toode saata tellijani võimalikult kiiresti sünnipäevade järgi.

eelviimases loengus käis rääkimas Kristjan Karmo, kes käis rääkimas ka avaaktusel. Ta oli kevadel just lõpetanud IT Kolledži IT süsteemide administreerimise eriala. Ta rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist. Tema meelest ei ole testimine igav, et tesitida ja vigu leida on palju lõbusam kui neid ise tekitada. Kristjan näitas ja seletas ära, mis on testimine ja kuidas see käib. Ta näitas veel erinevaid testimise liike (arendustestimine, vastuvõtutestimine, tesilugudel põhinev testimine ja uurimisel põhinev testimine). Lisaks sellele rääkis ta veel testija töö headest ja halbadest pooltest.

Viimases loengus esines Siim Vene, kes on Põhja-Eesti Regionaalhaigla IT juhataja. Ta mainis loengu alguses, et osad teised inimesed, kes olid käinud ennem loenguid pidamas, olid lihtsalt käinud oma toodet või firmat reklaamimas. Ta rääkis enda igapäeva tööst ja mainis seda, et meditsiini valdkond areneb ka praegu väga kiiresti nagu ka IT. Näiteks, et tänapäeval kasutab isegi kirurg googlet operatsiooni ajal. Tal oli ka ainukesena kaasas tasu nendele, kes küsimustele õigesti vastasid.

Kõigis loengutes oli ühiseks puntiks kindlati küsimuste küsimine ja vastamine. Kõigis loengutes räägiti ka oma tööst.

Erinevused oleksid näiteks see, et esinejate arv oli erinev. Kindlasti ka amet oli erinev. Seda võib ka lugeda erinevuseks, et Siim Venel oli kaasas ka tasu nendele, kes küsimustele õigesti vastasid. See ka veel, et Martin Paljak oli ainuke freelancer.

See aine oli kindlasti huvitav. Sealt sai hea ülevaate erialadest ja töökohtadest, kus kunagi võib töödata. Näidati ka erinevaid töökeskkondo ning probleeme ja ülesandeid, millega võib tulevikus kohtuda. Anti ka soovitusi ja näpuäiteid, millest võib olla tulevikus kasu. Seda peaks ka mainima, et see oleks võinud mingil hilisemal kella ajal toimuda, kuna igakord ei leidnud viitsimist varakult üles tõusta.

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestusel läbikukkumise korral tuleb rääkida õppejõuga, registreeruda järelarvestusele ja REV õppekoha puhul maksta nõutav tasu. Kordusarvestuse õigus kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvesutse tegemiseks tuleb õppejõuga kokku leppida päev.Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE õppekohal on kordussooritused tasuta. REV õppekohal õppijale kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga. Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks(Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood.) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks(Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse.)

Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.( Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse.)
Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. (Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.) Puhkuse lõpetamine toimub avalduse esitamisega. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete dekareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.