Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Joonas-Tanel Kessel
Rühm: 14
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Mul on hea meel, et IT-kolledžis on aine, kus saab avaldada oma arvamust ja seda eelkõige personaalselt. Igasugused klassiarutelud kipuvad lõppema kõige valjemini küsitavate küsimuste vastustega ning see oluline "miski" ei pruugigi välja tulla.

Proovin selle kogu temaatika lineaarselt läbi käia, kuna iga loeng on siiani läinud aina spetsiifilisemaks ja detailsemaks. Kohati vahest isegi liialt, sest aastaid oma alal tegutsenud spetsialistid ei suudagi omada sellist empaatiat, et lahti seletada iga osake oma tööst. Seletada just selliselt, et ka "6 kuud-tagasi-12.-klassis-bioloogiat-õppinud" tudeng, aru saaks. Aga ei peagi, kõik ei ole võrdsed ja pöördvõrdelised teineteisega. Selle eriala eesmärk on meil siiani olnud tutvustada, mida siit koolist kaasa saab, mida me õppimisel peame tähele panema ja kuidas oma suud mujal kinni hoida. Siin essees ma luban, et ma seda ei tee ja avaldan arvamust nii eriala, kui ka üldise õhkkonna kohta, mis mind on ümbritsenud esimese 1,5 kuu jooksul.

Alustaksin siin samuti konkreetsest ainest- mulle meeldib, et loengutes käivad erinevad inimesed ja tutvustavad erinevaid arusaamu ja väljavaateid. Inimesed on erinevad ja erialasid IT-s niisamuti. Üldrahvalik arusaam on kahjuks siiani IT-mehest see- suudab teha databaasidest veebidisainini välja. Nii kurb kui see ka ei ole, neid mehi nagu orkestreid on kahjuks vähe. Kõik jaguneb nagu iga muu sektorgi meie riigis. Need erinevate inimeste poolt läbi viidavad loengud on kindlasti väga vajalikuks infoks tulevastele spetsialistidele, kes ei ole leidnud oma kohta IT-s ja ei tea infotehnoloogiast, kui väga mitmekümneks haruks laiali jagunevast erialast, mitte midagi. Siin tuleb aga arvestada ka mitmekesisuse miinuspooltega.. Ja seda kohati väga-väga läbimõeldult. Eriti siis kui inimene on veel ebakindlas eas ja võtab kõike vastu absoluutse tõena- ei tea, ei oska ja vahepeal ei peagi oskama teha omi järeldusi. Mind vahepeal kohutavalt solvas see, kuidas klassi ette toodi mees, kes oli pehmelt öeldes kuningas ja vääriks oma nime vahel tiitlit Von või Claude. Algul isiklikult sellele lähenedes oskasin vaid muiata ning pidada peenikest naeru inimese väikekodanlikkuse üle. Igal aspektil ja punktil oli vaja end tõestada ja upitada, kuid nagu öeldud- suutsin jääda rahulikuks. Siis aga üks õhtu magama jäädes tuli see neljapäeva hommik uuesti meelde ja hakkasin empaatiavõimega kõike läbi korrutama- milline mulje võis jääda inimesele, kes nüüd arvabki infotehnoloogiast, kui geeniuste ja egomaniakkide pärusmaast. Mis temast saab? Ta ehmub, kasvatab endale võib-olla tema introvertsusest tingitud trauma ja üks hea inimene lähebki raisku? See, kes oma egomaniakaalsusega silma paistis oma loengus, oskab ka ilma minu soovitusteta ilmselt elus edasi minna, kuid kõrvaltvaatajana jään ma siiski kuulaja poolele. Väljavaated ja printsiibid- liialt isikulised ja absoluutselt puudus laiahaardelisus ja "kõiki puudutav info". V.a. lauses, kus tal oli absoluutne õigus- õpetajad õpetavad missioonitundest ja vähekene austust ja lugupidamist kulub nende suunas alati ära! See kreedit ja respekt tuleb temale kanda. Muul juhul oleksin tahtnud kuulata protsesse, mitte eelarvamusi ega meile mõtete pähesurumisi. Ei ole kindel, kas hr. Andres Käver oli just kõige sobilikum eeskuju tulevastele IT-inimestele. Olen lugenud erinevaid programmeerimisõpikuid, kus mulle on lisaks sellele "targale terale" meelde jäänud ka selle raamatu eessõna- tekst, mis juhatab raamatu sisse ja paelub lugeja selle sisuga. Siiamaani umbes 2/3-kul õpikutest on lisaks sellele ülimalt sõbralikule ja kaasaaitavale eessõnale ka nn. vahesõnad, mis tuletavad Sulle meelde seda eesmärki ja patsutavad õlale sõnadega "Ära anna alla!". Kas IT-filosoofia on juurida ära need, kes ei oska ujuda ja visata nad kaldale tagasi või pakkuda neile ujumiskursuseid koos päästerõngaga ning anda talle vahepeal see eesmärgi -ja sihikindlus tagasi? Tihend arvuti ja inimese vahele peab jääma- eriti õppides. See oli ilmselt väga äärmuslik arusaam, kuid mida ma öelda tahan on see, et mida rohkem Te toote meile inimesi, kes on kompleksivabad ja suudavad empaatiavõimelisemad ja inimesekesksemad olla, seda sõbralikumad tulevad ka need, keda on võimalik veel vormida. Alati on olemas see mõõga teine ots, sestap ütlen ka vastulause- spetisaliste karastab ainult karm kool ja põldu küntakse adra, mitte kahvliotsaga. Ehk mida ma öelda tahan on see, et iga ala nõuab mingit terade eemaldamist sõkaldest, sest IT nagu iga teinegi professioon nõuab oma ala tegijaid. Olles IT-alal töötanud ja nähes seda pähe istumise ohtu, tuleb mõned asjad lihtsalt läbi elada ja saada nendest aimu juba alguses. Eriala tutvustus annab ülevaate välisest IT- maailmast, kuid mina tunnen eelkõige puudust just kooli maailma tutvustamisest. Tahaksin just tundma õppida näiteks õpilasi, kes tuleksid ka üks loeng klassi ette ja räägiksid, et mida nemad teevad ja kuidas nemad oskavad üksteisele abiks olla. Kas selline asi ei oleks võimalik? Ehk natuke ideaalilähedane arusaam ja liialt isikuline oma vajadustelt?

IT-ala on tihtilugu selline tore mulliajamine, sest innovatsiooniga kokku puutudes on oht ennast ära peita sellisesse sügavikku, kuskil spekulatsioonide maailmas, et väljund on hoopis midagi muud, kui algselt paluti. Linnar Viik väga toredasti rääkis meile innovatsioonist, kus me näeme jälle seda hetke, kus tuleb maha istuda, mõelda oma teekonna/projekti peale. Joonistada kaste ja noolekesi, sodida, juua üks klaas veini ja jälle skitseerida. Miks see projektiprintsiip mulle seal korda läks? Nimelt läbikogetud sündmus, mis samuti näitas, et suurepärase asja valmimisel, kulus 75% aega läbimõtlemiseks ja kui pärast üheksat korda mõõtmist ühe korra lõigati, sai asi kullaks.

Tarmo Randel tegi vahva vaate kuritegevusele ja selle vastu võitlemisele. Puutudes igapäevaselt kokku arvuti turvalisuse ja vahel ka ise seda turvalist teekonda välja mõeldes, et see logistika ohutu oleks, mõtlen ma alati selle peale, et need kõige "kuritegelikumad" on kohati need kõige geniaalsemad. Nimelt Apple oli see, kes mõned aastad tagasi palkas endale need mehed, kes esimesena tollase uusima iOS-süsteemi lahti muukisid. Mindi teed "if You cant beat them, join them". Ehk see küberkurjategelikkus ei võrdu verevalamine ja laipade meri, vaid pigem kõva arvutamine, õppimine ja meeletu töö. Mul oli tol üsna soojal, kuid väga kiirel neljapäeva hommikul äärmiselt kahju, kui pidin kohale sõitma teadmiseks, et Nagios alati ei tööta. Skype on Eesti juhtivaid IT-ettevõtteid ja valib oma töötajaid äärmise hoolega. Usun, et Skypei näiteid oleks huvitavam olnud kuulata just mõne loovama ja/või juhtivtöötaja suust, kes puutub kokku selle ettevõtte "üldise" olukorraga ja oleks aus. Rõhk sõnal 'aus'. Need mehed seal ei julgenud midagi ausalt öelda. See on minu poolt hetkel see ausus. Nad küll mainisid, et Skype annab neile võimalusi öelda ja mõelda, kuid oleksin tahtnud seda inimlikku ausust ja eestlaslikku nõudlust näha. Küll aga põhiline probleem kandus pigem selle loengu lühikesele kestusele ja informatiivsele minimaalsusele. Nortal'i projektijuht oli võrreldes meil paar nädalat enne käinud "kõiketeadjaga" vägagi sümpaatne ja võimaline ennast panema "minu" rolli, kes ma teda kuulan ja temalt teadmisi tahan. Protsesse selgitati, tutvustati ja oldi väga publikusoe inimine, kui viimane omadussõna siin lauses võiks ÕS'i kuuluda. Selle loengu endapoolt seatud rusikareegliks oli eelkõige õpetada ja tutvustada. Superstaari näide oli minu jaoks isiklikult natuke liigne aga neil oli väga õige mõte. Olen väga palju igasugustest töötubadest ja koolitustest nii palju erinevaid mõtteid saanud ja need on mind väga palju edasi aidanud. Tuleb olla tänulik nendele, kes viitsivad. Mitte, et see loeng minust mööda läks, vaid pigem see andis kinnitust sellele, et ma olen olnud ja olen ka edaspidi õigel teel, kui osalen erinevates projektides, uurin maad, mis mujal firmades IT's tehakse ja käin ringi lahtise südamega. Kiidan kindlasti Ats Albret mõtete eest ja ütlen, et analüütiku tausta ja projektijuhi kogemusega on tegemist laia silmaringiga inimesega. Töökeskkonna jutt tundus promona, kuid ma siiralt loodan, et Nortalis on täpselt selline õhkkond ja seda rakendatakse ka kusagil mujal Eestis. On äärmiselt hea teada, et inimlikest väärtustest peetakse lugu. Kui ma toon paar loengut tagasi kohatud inimese uuesti näiteks ning panen teisele kaalupoolele Pr. Lindma- kaks täiesti erinevat inimest, kuigi rääkisid ühtedest asjadest. Ilmselt siin on see naiselik tundlikkus ja empaatiavõime, mis suudab nullist ära seletada ja emalikult suunata. Seda on inimestel vaja. Kahjuks selles loengus ma ei osalenud. Aga see kodus otsast otsani läbi vaadates ma sain teada, mis on selle loengu eesmärk. See pruugib olla kokkusattumus, kuid sel samal päeval tegime oma firmaga samasuguse kokkukuuluvuse ürituse, kus õppimise üksteist rohkem tundma, austama ja panime paika tulevikuplaanid- üheskoos. Ilmselt sellist ühtekuuluvustunnet peabki õpetama ja läbi viima emaliku instinktiga naine, siis see töötab. Selles loengus kajastatud on just see materjal, mille peale olen mina mõelnud viimased 2 aastat, kus ma IT-alal töötanud olen. Teda vaadates ja teistele loengutele mõeldes on mul kahju, et ma just sellesse loengusse tulla ei saanud. Ülejäänud targad neljapäevahommikud, kus ma osalesin, olid küll toredad aga kaks tükki nendest oleks võinud sealt ära jätta ja korrutada see 17. oktoobri loeng kolmega- "Mulle see sobib". Millele mina just kinnitust sain, oli arusaam, et kui ma olen töötanud IT-spetsialistina, puusepana, lavameistrina, rattaparandajana jne. siis üks asi on neil olemas, mis neid seob- olen alati töötanud nö. köögipoolel. Alles IT-spetsialistina tööle minnes sain aru, et see köögipool on mind alati hoidnud ja heas mõttes jälitanud. Pr. Lindma oma rõõmsameelsusega suutis seda mulle kinnitada.

Loodan siiralt, et tudengitele jõudis viimase loengu mõte ka kohale ja nad said aru, et ei pea koguaeg suud kinni hoidma ja alandlikult mõtlema, et "mis nüüd küll saab, kui suu lahti teeks?!". IT-tudengid vajavad kohe kindlasti õlalepatsutust ja introverdid kohati rõõmsameelset ekstraverti, kes neid suunaks.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

1. Kui kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordusarvestuste sooritamiseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. kohaselt.

2. Kellega kokku leppida, et järelarvestust teha?

Kordusarvestuse(kui ka korduseksami) puhul on eeskirja kohaselt vajalik enda registreerimine õppeosakonnas.

Kuidas toimub järelarvestusele registreerumine?

Kordussooritusele saab end registreerida ÕIS-is ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

3. Mis on tähtajad?

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

4. Kui palju maksab kordussooritus, kui oled RF/OF õppekohal?

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised- 2013/ 2014 õppeaasta tasumäärade kohaselt 20 eurot.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

• Õppuril tuleb kinnitada ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava.

• On võimalik teha akadeemiline liikumine, vabade õppekohtade olemasolul enne punase joone päeva.

• Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel aineid (vabaaineid) teistest IT Kolledži õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punast joont.

• Saan esitada akadeemilise puhkuse avalduse alates teisest õppeaastast, kus avaldust saan esitada enne semestri punase joone päeva.

5.3.11. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

EAP hind üliõpilasele - 50€ , 1EAP

Puudu olevaid ainepunkte - 5 EAP mõlemal semestril

Kui esimese semestri arve on 50€ * 5 = 250 €;

Teise semestri arve on 50€* 5 = 250 €;

Koguarveks teeb see 500€.