User:Jkindlam

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö

Autor: Jana K.
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutuvustus" võimaldas loengute kaudu saada pisut rohkem teada valitud erialast ning kuulata kasulikke nõuandeid. Lisaks, inimesi, kes tegelevad kirega mis-tahes-asjaga, on alati huvitav kuulata.

Õppeaine esimeses, sissejuhatavas loengus räägiti lähemalt antud aine sooritamiseks nõutavasy ning õpingukorraldusest IT Kolledžis. Esinejateks olid Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Andres Septer [1].

IT Kolledži õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn nimetas IT kolledži ühe eripärana fakti, et sageli tulevad siia õppima inimesed, kes on juba mõnel alal kõrghariduse omandanud. Huvitav oli ka teada saada, et hetkel õpib IT Kolledžis üle 1000 inimese. Merike Spitsõn rõhutas õppekorralduse eeskirja tähtsust ning seda, et akadeemiliste puhkuste taotlused tuleb esitada enne punase joone päeva, välja arvatud tervislikel põhjustel akadeemiline puhkus. Lisaks tasub hoolikalt nii õppekava planeerimisel kui eksamite sooritamisel ainepunkte lugeda.

Järgmisena kõneles stipendiumivõimalustest kooli kvaliteedijuht Merle Varendi. Ära sai märgitud tagasisideküsitlusele vastamise olulisus, sellele vastates on võimalik osaleda õppetingimuste parendamises ja õppekava muutmises.

Kolmandana sai sõna haridustehnoloog Juri Tretjakov, kes rääkis õppekeskkondadest (E-õpe ja Moodle) ning moodustest, kuidas salvestatud loenguid üles leida.

Viimasena asus nõuandeid jagama Andres Septer, kirjeldades, mille jaoks antud õppeaine üldse vajalik on ning mida on vajalik teha arvestuse saamiseks. Lisaks jagas ta väga olulist tähelepanekut oma õpingutest, et teiste ainete eeldusained tuleb varakult ehk selleks ettenähtud ajal sooritada.

Teises erialatutvustuse loengusalvestuses kõneles Andres Kütt oma õpingutest, edust ja ka eksisammudest [2]. Ühe tähelepanekuna tema kogemustest õpingute loos jäi kõlama tõdemus, et ka väike tähelepanematus võib päädida päris oluliste vigadega. Sain taas kinnitust ka enda uskumusele, et väga suur roll on juhustel. Kasulik on olla õigel ajal õiges kohas. Andres Kütt on alati väärtustanud haridust ning juhindunud põhimõttest, et kui aru ei saa, tuleb õppima minna. Ta rõhutas, et õppima tuleb minna nii heasse ülikooli, kui vähegi võimalik ning ennast ei tasu alahinnata. Sageli jäävad olulised otsused tegemata just enda alahindamise tõttu. Andres väärtustab elukestvat õppimist. Tema kogemustest selgus, et õppida on võimalik ka pere ning töö kõrvalt, kui vaid tõsiselt tahta. Üks Andres Küti motodest „kui on väga hea põhjus, siis on pea kõik võimalik“, on olulisel kohal ka minu tõekspidamistes. Lektor rõhutas, et on ainult üks inimene, keda huvitab minu haridus, ja see olen mina ise. Huvitav oli Andres Küti tähelepanek, et õppeaine nimetus ei pruugi kokku langeda sellega, mida see tegelikult meile selgeks teha püüab. Enda jaoks on vajalik lahti mõtestada iga õppeaine. Andres Kütt selgitas lähemalt lahti ka tarkvaraarhitekti rolli. Arhitektil on sageli tähelepandamatu, kuid samas ülimalt oluline roll selles, et arvutisüsteem toimiks nii nagu ette nähtud. Ülimalt oluline on arhitekti töös rääkimisoskus. Antud kunsti on Andres Kütt suurepäraselt omandanud, sest tema esitlus osutus minu jaoks kõige kõitvamaks.

Järgmises loengus kõnelesid Kristel ja Marko Kruustük (Testilo) teemal „Testimine ja startupid“ [3]. Nende ettekandest õnnestus samuti leida mitmeid olulisi nõuandeid. Esmalt julgustas duo kõiki saalikogunenuid, et IT on igal juhul õige valik. Kui ka esimesel aastal päris nullist õpingutega alustada, on ikkagi võimalik hea tahtmise korral hakkama saada. Nad kirjeldasid värvikalt, kuidas alustasid tööotsinguid ning rääkisid oma edasistest valikutest. Läbivana jäi nende eduloost kõlama riskimise julgus, julgus otsustada ja teha oma elus olulisi muudatusi. Kristeli ja Marko äri idee kujunes teise sarnase ettevõtte süsteemis vigu nähes. Seega ei pea alati leiutama midagi täiesti uut, vaid piisab, kui märgata olemasolevas täiustamist vajavat. Ettevõtte loomisel tuli neil kokku puutuda mitmete uute probleemidega. Kuid jällegi, hea tahtmise korral ei ole miski võimatu. Kiirkorras tuli tutvuda finantsmaailmaga ja õppida kõitvat kõnet ette valmistama. Negatiivsema poole pealt startupi käivitamisel rõhutati, et kõrvuti suure eduga võib tekkida ka raskemaid perioode, mil kaheldakse enda valikutes ja motiveerituses jätkata. Kristel ja Marko rõhutasid enda kogemustest lähtuvalt, et väga tähtis alustavas ettevõttes on meeskonna sobivus. Olulisteks avitajateks palusid Testilo loojad meelde jätta Mektory ja Tehnopoli.

Neljas loeng erialatutvustuse ainekavas kõneles "Süssadminnimisest" ning tutvustas seda valdkonda Lembitu Ling aka Snakeman [4]. Erinevalt eelkõnelejatest ei ole Lembitul akadeemilist tausta, kuid tema töökogemus IT-valdkonnas on pikem kui 20 aastat. Alustuseks kõneles Lembitu värvikalt oma IT-huvi kujunemisloo. Iseloomulik on, et Lembitu ei ole kartnud valedest valikutest lahti ütelda ning töökohti vahetada. Süssadminnimise juurde on ta sattunud selletõttu, et tema eesmärgiks on eelkõige olnud asjade hästi toimimine. Lembitu Ling ei häbenenud kõnelda enda eksimustest, kirjeldades muuhulgas ka esimest valusat kogemust häkkeritega. Lisaks jagas ta oma töökogemusest lähtuvalt mitu olulist nõuannet, näiteks kui on mitu süssadminni, siis nendevaheline vastutusvaldkond peab olema täpselt kokku lepitud. Ta rõhutas, et süssadminn peab olema kindlasti laisk, sest hea süssadminn üle kolme korra sama asja käsitsi ei tee. Enda väärtust peab teadma ning ka oma sõbralt tuleb julgeda töö eest tasu küsida. Lembitu loengust tasus veel kasulike nõuannetena meelde jätta, et kõik valdkonnad on omavahel seotud; süssadminnid üksinda ei tööta; hea süsadminn on hea partner nii arendajale kui ettevõtte juhtkonnale; hea arendaja on aga nagu malemängija, kes peab käike ette nägema.

Viiendat loengut olid kutsutud läbi viima Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master), teemadeks "IT tööturg" ja "Karjäärirännakud" [5]. Andres Septer suunas oma kõne eelkõige neile õppuritele, kes alles alustavad tööotsinguid. Ta märkis, et ühe veana kandideerimisel Eesti turu kontekstis jäetakse kodutöö tegemata ehk ei uurita ettevõtte tausta. Kasulik nõuanne oli leida ettevõttest, kuhu kandideeritakse, keegi, kes seal juba on töötanud või kes seal töötab, ning kõigepealt temaga kõneleda, et omada rohkem infot tulevasest töökohast. Hea oleks luua kasulik suhtlusvõrgustik – parimad töökohad liiguvad "tagatoas". Andres Septer märkis meeldejääva faktina, et Eesti taustaga firmades käib palgatõusu küsimine sageli lahkumisavalduse esitamisega. Lisaks andis ta nõu võimalusel proovida paar aastat töötada ka välismaal. Ta tõi välja riigi- ja erafirmade erinevused. Riigifirmades võib olla parematele seadmetele ka rohkem võimalusi koolituste saamiseks. Palgatase samas erafirmade palgatasemest palju ei erine. Andres Septer rõhutas, et väga palju karjääri kujunemisel sõltub enesemüügi oskusest ning lisas, et käibemaks on arukas ära maksta. Valdavalt kõige kuulduga tema peetud ettekandes tuli nõustuda. Töötan hetkel samuti mitte ametliku kandideerimise, vaid "tagatoa" kaudu leitud töökohal.

Teine pool viiendast loengust oli Einar Koltšanovi hallata. Ka tema tee IT juurde oli käänuline. Einar rõhutas, et valdkonna sees on alati võimalik liikuvus ning IT-meestest oleneb küll tohutult palju, aga mitte kõik. Väga kasulik nõuanne tema loengust oli enne välismaale asumist endale selgeks teha, kas jätkub elamiseks vahendeid nii välismaal kui ka siin. Selgeks tuleb teha ka välisriigi elatustase. Lisaks märkis Einar Koltšanov oma ettekandes, et äripool peaks defineerima väljundid, mitte lahenduse ning väljendama oma vajadused ja ootused selgelt, mõistes IT võimekust ja piiranguid. Oma töökogemustest lähtuvalt märkis ta, et igale ettevõttele on vaja olla lojaalne täpselt niipalju kui kokku lepitud, või siis asutada ise enda ettevõte.

Kuuenda loengu läbiviimine oli usaldatud Ivar Laurile Maksu- ja Tolliametist, loengu pealkirjaks "Andmed ei allu analüüsile" [6]. Oma ettekandes viitas Ivar Laur sellele, et sageli kogutakse küll andmeid, kuid nendega ei tehta edasi midagi ning esineb ka teistsugune probleem – andmeid ei ole piisavalt. Info tulv on suur, kuid meediumid muutuvad. Ta rõhutas, et enamasti vaid analüüsil saavad tugineda adekvaatsed otsused. Lisaks tõi ta näiteid oma tööst, kus üks ülesanne on selgitada välja riskid, kes ja kuidas riigile kahju tekitavad. Huvitava märkena kõlas, et Eestis on väga hea andmestik ettevõtluse kohta, ajanihkega umbes 20 päeva. Oma tööst lähtuvalt kõneles Ivar Laur lähemalt pettuste avastamisest. Nimelt selleks, et petta, on vaja valetada: esitada valeandmeid või andmeid üldse mitte esitada. Analüütiku ülesandeks on eraldada ebaasusad ausatest. Probleem seisneb aga selles, et ebaõnn, ebaõnnestunud äri ning maksupettus võivad andmebaasis väga sarnased välja näha. Sarnaselt teistes ettekannetes räägituga rõhutas ka Ivar Laur valdkondade omavahelist seotust ning märkis ära, et väga tulus karjäärivalik oleks nii IT kui andmeanalüüsi teadmiste ühendamine.

Seitsmenda ettekande au kuulus Jaan Piirsalule, loengu teemaks „Eesti Vabariigi küberkaitse“ [7]. Lektor kõneles haaravalt, kuidas ta antud valdkonnaga tegelema sattus ning miks on Eesti küberkaitsjad ka rahvusvaheliselt väga hinnatud. Huvitav oli teada saada, et tänapäeval saab sõdu ette ennustada, jälgides riikidevahelisi suhteid internetis. Ka tema loengust jäi kõlama nõuanne, et väga oluline on iseendasse uskuda ning seada kõrgeid sihte.

Viimasena ehk kaheksandasse loengusse oli kutsutud kõnelema Hedi Mardisoo Starmanist [8]. Juba lapsepõlvest saati on ta olnud seotud vanemte kaudu IT-maailmaga, selle tõttu on ta ka selle valdkonna arengut kauem saanud jälgida. Lähemalt kõneles Hedi Mardisoo aga brändinguga seonduvast ning valdkondade omavahelistest seostest. Ta märkis, et Eesti ühiskond on erinevalt paljudest teistest ühiskondadest IT alaga seonduva paremini vastu võtnud. IT maailm on jõuliselt turundusele appi tulnud ning tänu IT-le on paljusid lahendusi võimalik odavalt testida. Rõõmustav oli kuulda, et Hedi Mardisoo arvates on programmeerimine loovtegevus sarnaselt kunstitegevusega. Hedi rõhutas brändingu osatähtsust toote müügis ning lisas, et brändingu töö hõlmab kogu organisatsiooni. Oluline ei ole ka mitte see, et sa tead mingit brändi, vaid see, mis emotsioone see bränd sulle tekitab. Hea turundusinimene peab oskama küsida lihtsaid küsimusi, millele on raske vastata. Huvitav oli teada saada, et tänanapäeval sihtgrupistatakse inimesi pigem käitumise järgi. Kokkuvõtlikult toonitas Hedi Mardisoo, et oluline on koostöö, ning oluline on olla milleski väga hea.

Peale loengute kuulamist ning nende üle mõtisklemist loodan, et õppeaine „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“ oleks kunagi sarnasel kujul igas kutseõppeasutuses ning ülikoolis. Sageli õppima asudes päris täpselt veel ei aduta, milliseid võimalusi valitud eriala pakub või milliste takistustega tuleb kokku puutuda.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus
Vastused antud küsimustele on leitud IT Kolledži õppekorralduse eeskirjast [9].

  • Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.).
  • Kordussooritusele registreerumine toimub ÕISis (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.); õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks (Õppekorralduse eeskiri 5.2.12).
  • Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.).
  • Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele (Õppekorralduse eeskiri 5.2.11). kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida, korduv deklareerimine on aga ka RF õppekohal õppijale tasuline (Õppekorralduse eeskiri 5.2.14.). Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis (Õppakorralduse eeskiri 5.2.7.). Hetkel on kordussoorituse tasu 20€.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

  • Eeldused, mis pevad olema täidetud, et saada vajaduspõhist õppetoetust:
    • tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem;
    • õppuri perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot;
    • tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (Vajaduspõhine õppetoetus [10]).
  • Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.
  • Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).
  • Esimesel semestril on vajadusepõhise õppetoetuse saamiseks nõudeks täiskoormusega õppimine. IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris (Õppekava täitmine täies mahus [11]).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada [12].

Seega, kui kogud II semestri lõpuks 28 EAP-d ning I semestril oli kogutud 21 EAP-d, tuleb maksta 28 + 21 = 49; 2 X 27 = 54; 54 - 49 = 5 ehk 5 EAP eest.
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppekulude osaline hüvitamine [13]). 50 X 5 = 250.

Vastus

  • Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada aasta lõpuks 5 EAP ulatuses.
  • Arve esitatakse 250 eurole.
  • I semestril kogumata jäänud punktide eestu tuleb tasuda 6 EAP ulatuses ehk 300 eurot.

Viited