User:Jlapmaa

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Jander Lapmaa

Esitamise kuupäev: 16. oktoober 2016

Essee

Sissejuhatus

Aine raames kutsuti külalisesinejaid Eesti Infotehnoloogia Kolledžisse esinema kaheksal korral eesmärgiga tutvustada värsketele tudengitele elu IT maastikul. See aine aitab tudengitel selgemat pilti ette saada, et hinnata kas IT on nende jaoks õige valdkond. Olen toonud järgnevalt välja loengud, mis minu jaoks teiste hulgast välja paistsid paremal või halvemal moel.

Teine loeng: Andres Kütt

Andres Kütt tundub olevat läbi ja lõhki IT inimene – suure kogemustepagasiga, mis hõlmab endas 15 aastat tööd arhitektina (millele eelneb antud positsioonile jõudmine). Loeng ei olnud niivõrd tema kogemuste kirjeldus vaid pigem andis ta edasi seda mida ta on õppinud. Tunda oli soov inspireerida ning juhtida õigele teele noori pürgivaid arendajaid. Vaatasin teda kui eeskuju, kuna ta suutis uskumatult paljude elu aspektides paralleelselt edukas olla: MIT-s õppimine, pereelu, instrumendi õppimine ja tõenäoliselt ei piirdu loend loengus mainituga.
Rääkides meeldejäävamatest lõigetest loengus toon välja need millega ise kergemalt seostun või kirjeldatud olukorda ise kogenud olen. Andres kirjeldas läbi nalja mida arendustiimi liikmed tegelikult teevad: „Arhitekt juhib keerukust, analüütik tahab klienti õnnelikuks teha ja programmeerija tahab ägedaid ülesandeid lahendada.“ (toim.) Meelde jäi ka välja toodud Kerry Kingi tsitaat, kuna sümpatiseerun Andrese musikaalse taustaga: „Time is not a cool thing to waste“
Üldiselt andis loeng mõista kuidas parandamatud probleemid IT süsteemides on nendesse kirjutatud arenduse algfaasis valesid otsuseid langetades ning kui kulukas on nendega hiljem tegeleda.

Kolmas loeng: Testlio

Räägiti eduloost Testlio-ga, mis kõlas kui arendusmaailma muinasjutt. Elasid kord Marko ja Kristel – üks neist paduhingeline startuppide fänn, teine peatamatu testija. Saades kokku ühendasid nad jõud ja asusid ühele maailma suurimale hackathonile eesmärgiga panna alus jagatud ideele. Seal saavutasid nad ka edu, ning esimene koht koos auhinnarahaga kuulus neile. Pärast kodumaale naasemist on nad vaid Testliot kasvatanud ja kui nad pole vahepeal kahjumisse jäänud siis tegelevad nad siiani edasi.
Sellest loengust jäi külge mõte kuidas väsimatult ebaõnnestumine ei ole ilmtingimata halb asi – proovid järjest startupe ja erinevaid ideid kuni jõuad selle õigeni.

Viies loeng: Andres Septer ja Einar Koltšanov

Esimeses loengu osas oli läbiv teema töömaastik. Räägiti erinevas suuruses ettevõtetest ja nendes töötamise eripäradest. Ettevõttesse tööle saamine pidavat käima eelkõige läbi tutvuste ja siseringkonna – selle kohta ka näide kuidas ise paar aastat tagasi Helmesesse tööle sain läbi kursusekaaslase soovituse.
Teemast käisid läbi tõsiasjad ameti- ja palgakõrgenduste kohta – kuidas mõlemad on mingil määral seotud lahkumisavalduse esitamisega, kuna alati tahetakse maksta täpselt nii palju kui tarvis ning täpselt nii vähe kui vaja.
Ise riigiasutuses ennast kunagi töötamas ei näe, kuna erinevatest allikatest kirjeldatud bürokraatia ei ole üldse tõmbav. Ka projektidest, mis on riigihanked hoiaks hea meelega eemale. Teisest küljest - loengus mainiti, et riigiasutustes on määratud summa koolituste peale mis on hea paberite kogumiseks. Selle järgi oleks taoline töökoht ehk hea hüppelaud mujale pürgimiseks.
Räägiti enterprisei haisust Playtechi näitel läbi adminni silmade. Tahaks uskuda, et see arendajaid nii väga ei puuduta, kuna arendajate bottleneckid on palju rohkem arendustiimi sisesed (või partneritega seotud).
Teises loengu pooles räägiti IT inimeste ja äriinimeste omavahelisest suhtlemisest – selle valudest ja mõnudest. Mainiti, et IT pool keskendub tihti süsteemi keerukusele ja ei pööra niivõrd tähelepanu väikestele detailidele. Olen ise näinud kuidas ja ka ise komistanud sellise olukorra otsa kus näiliselt tähtsusetu asi on äripoole jaoks määrava tähtsusega.

Kuues loeng: Ivar Laur

Tundus, et Ivar jäi liiga spetsiifiliselt enda tööst rääkima. Loengu alguses oli paar üldisemat teemat andmebaaside ja andmemudelite struktuuri kohta (kuidas näiteks mudeli koostamisel liiga palju välju ühele kirjele lisatakse või üritatakse plaintexti väljadelt mitu asja välja lugeda), kuid edasi räägiti rohkem MTA-st. Räägiti rohkem enda läbi viidud andmeanalüüsi tulemustest, mitte andmeanalüüsi läbi viimisest kuulajale sobivas kontekstis. Üldine mulje oli, et kõigest räägiti veidi pealiskaudselt. Tundub et suurem osa loengust, mis oleks kuulajale huvi pakkunud jäi sõlmitud konfidentsiaalsuslepingu pärast rääkimata. Võrreldes teiste loengutega jäi see loeng minu jaoks kahjuks teistele alla – ehk on asi kuulajas kinni, kuid ei leidnud seda loengut kuulates selles nii suurt väärtust kui eelnevates.

Seitsmes loeng: Jaan Priisalu

Loengust käis päris mitu huvitavat teemat läbi. Esialgu jäi loengust veidi halb mulje kuna see oli jube aeglane, kuid kui lindistus panna 150% kiiruse peale, siis tuli see vajalik särts kohe sisse mis kuulamise ja tähelepanu hoidmise tunduvalt lihtsamaks tegi. Kahjuks pidin lisaks tõdema, et tegemist on järjekordse loenguga mis on suuremas osas suunatud adminnidele.
Jaan oli väga tagasihoidlik oma saavutustest rääkides – töötamine digiallkirja ja e-valimiste kallal, mis on olnud väga suure tähtsusega projektid. Olen ise värskelt kaitseväest tulnud, seega pakkus huvi ka jutt küberkaitseliidu olemasolust ja olemusest.
Loengu lõpu poole räägiti veidi infrastruktuuri arengust erinevates valdkondades (kuidas näiteks targad majad võivad tulevikus kütte pealt 2-3 korda säästa sooja õhu ringi pumpamise abil). Otseselt loengu teemaga see ei haakunud, kuid taolisi huvitavaid perspektiive tulevikule võib silmaringi laiendamiseks alati loengutele juurde lisada.

Kaheksas loeng: Hedi Mardisoo

Loengu alguses räägiti erinevatest aspektidest mis kõik kujundavad inimeste arvamust brändist. Meelde jäi näide, kuidas Starmani brändi kujundavad ka tehnikud kes käivad kodudes Starmani tooteid hooldamas – see näitab, et kõik brändiga seotud tegevused mõjutavad inimeste arvamust.
Hedi rääkis väga selgelt hea diktsiooniga, mida oli väga lihtne kuulata. Meeldis, et veidike huumorit oli esitlusse juurde pandud.
Mingil määral kaldus loengu lõpu poole teema kõrvale IT ja äri vahelistele suhetele. Huvitav teema toodi juurde, kus diskuteeriti veidi teemal kuidas suured ettevõtted massidega suheldes kas valetavad või ei räägi kogu tõde. Kuna küsimusi palju ei küsitud, siis lõpetati loeng mõttega, et igaüks kes ei julge küsida peab õppima läbi valusate kogemuste kui tähtis ITs on turundus.

Kokkuvõte

Ei oodanud sellest ainest eriti midagi, kuna olen paar aastat tööl käinud, kuid olin osade loengute puhul positiivselt üllatunud - kohale olid kutsutud väga asjalikud inimesed kellelt mõndagi jäi kõrva taha. Suurem osa loengud olid suunatud adminnidele, kuid see on mõistetav sest ainet läbi viiv õppejõud on südamest admin. Sellegipoolest oli huvitav kuulata milliste probleemidega maadlevad päevast päeva veidi teisematel töökohtadel inimesed.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

• Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
• Korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. Kordussoorituse tegemiseks tuleb kokku leppida õppejõuga
• Eksamile registreerumine on nõutav korduseksami puhul ÕISis.
• Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva
• Kordussooritused on RF õppekohal tasuta
• Korduseksamid on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
  • 2016/2017 õppeaastal kordussoorituse tasu OF õppekohal tudengile – 20 €.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus:

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:

• kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem
• kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot
• kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppemahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine

Toetuse suurus oleneb üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis eesti.ee(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu)

Õppetoetuse saamiseks peab üliõpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. . Õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAPd, et saada vajaduspõhist õppetoetust.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus:

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta

Sügissemester: 24 EAP
27 - 24 = 3 EAP
Arve summa: 3 EAP * 50 € = 150 €

Kevadsemester: 27 EAP
27 - 27 = 0 EAP
Arve summa: 0 EAP * 50€ = 0 €

Aasta lõpuks tuleb 3 EAP ulatuses õppekulud osaliselt hüvitada. Aasta lõpus esitatav arve on 150 €