User:Jlosseva
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Jekaterina Losseva
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016
Essee
Õppeaine "Õpingukorraldus ja erialatutvustus" aitab aru saada, kas tehtud otsus tulla IT eriala õppima on õige või mitte. Sellest mainis õppejõud Andres Septer esimeses sissejuhatavas loengus [1]. Temaga koos võtsid sõnu ka Merike Spitsõn, Juri Tretjakov ning Merle Varendi. Merle rääkis muuhulgas stipendiumitest. Mind üllatas see, et tudeng saab taotleda erialastipendiumile juba esimesel semestril, muudes koolides see võimalus puudub. Veel üks asi, mis mulle meeldis oli võimalus mõjutada olukorda IT kolledžis läbi tagasiside. Üleüldse, kuulates seda loengut jäi mulje, et atmosfäär koolis on sõbralik ning abi saab alati leida.
Teisel loengul esines Andres Kütt, Riigi infosüsteemi arhitekt [2]. Ta püüdis seletada, milles seisneb arhitekti töö. Tema sõnade järgi "Arhitekt juhib keerukust", ehk hoiab piiri, kus keerukus ei ületaks organisatsiooni võimalusi.
Enne juttu arhitektist sai räägitud, kuidas Andres jõudis IT-alani. Mul tekkis mulje, et kui sa tahad olla eduka inimesena peab sa suhtuma oma valikusse suure huviga, unusta unest!
Kolmandal loengul [3] esines väga tore paar: Marko ja Kristel Kruustük. Nende poolt on loodud hästi edukas ja edasi arenev firma “Testlio”. Enne seda loengut ei kujutanudki ette, et Eestis on nii palju edukaid “Startup-i” on olemas.
Enne IT õppima minnes ei teadnud mõlemad sellest mitte midagi. Huvi tekkis õppimise ajal. See annab mulle lootust, et mina saan ka IT erialaga hakkama. Kuid jällegi kuulsin, et normaalsest unest võib ära unustada.
Loogilises järjekorras minnes arhitektilt süsadminile esines järgmisel (neljandal) loengul Lembitu Ling, kes jutustas oma karjäärist [4]. Selle loengu peamine mõte oli: "Hea süsadmin on partner nii arendajale kui arhitektile, samuti ettevõte juhtkonnale. Hea süsadmin rakendab oma süsteemile piisava monitooringu, et avastada vigu enne, kui asjad katki lähevad." Arvestades selle mõttega tundub, et minust ei saa korralik süsadmin. Nii et ma tegin õige valiku, et läksin arendajaks õppima.
Viiendal loengul esimeses osas [5], kus esines Andres Septer tutvusin IT valdkonna tööturuga, sain teada erinevatest firmaliikidest, nende plussidest ning miinustest. Enda jaoks otsustasin valida madalamate riskidega firmasid, nimelt riiklikud ja keskmise suurusega ettevõtted. Kindlasti kasutan Andresi soovitust minna aastaks välismaale, et saada rohkemat kogemust.
Teisena samal päeval esines Einar Koltšanov [6], kes rääkis kuidas IT ja äripool saaksid teine teist mõista ning oma vahel hästi läbi saada. Huvitav, et rääkides oma eluloost, mainis Einar magamisteta öödest. Kas see fenomeen on omane kõikidele IT valdkonnas töötavatele isikutele?
Kuuendal loengul [7] tekkis võimalus kuulata Eesti Maksu- ja Tolliameti analüütikaosakonna juhatajat Ivar Laurit. Ta hästi detailselt rääkis analüütikute üleannetest ning üleüldse analüüsi vajadusest. Osutus, et andmete analüüs ei anna tihti tegelikku pilti olukorrast. Loengust aru sain, et IT spetsialistidele on olemas palju tööd MTA-s.
Seitsmendal loengul meil õnnestus kuulata küberjulgeoleku valdkonna arendajat Jaan Priisalu [8]. Kohe tema esimestest sõnadest oli aru saadav, et täna meile peab loengut väga tark mees. Tore oli kuulata tema suurest töökogemusest ning üleüldse IT valdkonna ajaloost Eestis. Olen uhke, et Eesti küberkaitse on praegu tipus.
Kaheksandal loengul esines Hedi Mardisoo Starmanist [9]. Tema rääkis väga asjalikult turundusest, alguses teooriast ning andis ka mitu näidet oma elust, kuidas saab areneda firma. See teema on küll huvitav, kuid väga arusaamatu minu jaoks. Peale tema loengut tekkis huvi kuulata Simon Sinekut. Soovitan ka teistele kuulata teda.
Kokkuvõttes öeldes olen väga rahul selle aine programmiga. Oli tore kuulata inimesi erinevatest valdkonnadest, kes on seotud IT-ga. Tegin endale mõned järeldused selle kohta, kuhu saab minna töötada, mille peale tuleb rohkem tähelepanu pöörata õppimise käigus. Aitäh esinejatele!
Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Kui tudeng kukkus arvestusel läbi saab ta tulla kordussooritusele. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal [10]. Kokku saab leppida oma õppejõuga, et teha kordussooritust. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [11]. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda õppeinfosüsteemi kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” [12]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [11]. Kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal, siis kordussooritusel osalemine on tasuta. Kui õpid tasulisel (OF) õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € [12].
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid , milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse [13].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Ühe EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada ja esitatav arve on sellisel juhul siis 50 eurot.
Notes
Erialatutvustuse aine arvestustöö vormistamisel abiks oli mediawiki koduleht [14] ning Kristjan Karmo kasutaja leheküljel toodud näidisvormistus [15].
Viited
- ↑ "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer); 24. august loengusalvestus
- ↑ "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt); 31. august loengusalvestus
- ↑ "Testimine ja startupid" (Kristel ja Marko Kruustük); 7. september loengusalvestus
- ↑ "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling); 14. september loengusalvestus
- ↑ "IT tööturg" (Andres Septer); 21. september loengusalvestus
- ↑ "Karjäärikäänakud" (Einar Koltšanov); 21. september loengusalvestus
- ↑ "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur); 28. september loengusalvestus
- ↑ "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu); 5. oktoober loengusalvestus
- ↑ ["IT ja turundus" (Hedi Mardisoo); 12. oktoober loengusalvestus]
- ↑ KKK 9. Millal korraldatakse kordussooritusi ja kui kaua kehtib õigus kordussooritusele?
- ↑ 11.0 11.1 Õppekorralduse eeskiri 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus
- ↑ 12.0 12.1 KKK 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?
- ↑ Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord
- ↑ Mediawiki - Help Formatting
- ↑ Kristjan Karmo näidisvormistus
