User:Jmaemets

From ICO wiki

Essee


Plaani hommikul see loeng maha maga polnud kordagi, ei olnud lihtsalt sellist tunnet, et sealt võiks midagi ebahuvitavat tulla. Ootused olid suured, sest esiteks meie eriala hõlmab endas nii suurt valdkonda ning teiseks, kui selle ala spetsialistid oma kogemusi jagavad, tasuks ikkagi kohale tulla ja kuulata. Esinejad olid suuremas osas huvitavad, oli neid, kes tutvustasid oma firmat ja toodet, samas oli ka neid, kes püüdsid kuulajaid harida ja tulevikuks suunata.

Sissejuhatuse ainesse tegid Inga Vau, Indrek Rokk, kes tutvustasid uutele üliõpilastele kõrgharidusruumi olemust, õpilaste õigusi ja kohustusi. Kus leida infot määruste kohta ja mida teha, et soovitatavalt 3 õppeaasta pärast oleks võimalik vastu võtta diplom. Tutvustati maja sisekorrareegleid ning klasside ja laborite sisu. Samuti puudutati õppekorralduslikku poolt ja Õis-i. Kohal oli ka üliõpilasesinduse liige, kes tuletas meelde, et raskest õppetööst väsinud aju vajab puhkust ja lõõgastust.

Külalisesinejatest tegid avalöögi „vennad“ HelpDeskist, Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Ei tea kas juhuslikult või sihilikult, igatahes start oli vägev, mehed olid huvitava jutuga ja igav ei hakanud. HelpDesk on siis oluline tugistruktuur igas suuremas arvuteid kasutavas firmas, ilma milleta ei saa töö toimida eriti pikalt. Helpdesk on võimalus inimesi aidata, erinevat tehnoloogilist laadi küsimustega. Helpdesk on hea võimalus oma teadmisi praktiseerida ja ennast arendada. Puudub algajale raskusi valmistav suur vastutus. Hea võimalus luua uusi kontakte. Helpdesk on hea stardilava, kust karjääriredelil alustada tõusu. Vajalik hea suhtlemisoskus. Nende jutust jäi mulje ja juba varasemalt oli mulle teada, et Skype on hea ja mugav koht, kus töötada, samas on ta kooli ligidal, nii et kel soov kooli kõrvalt lisaraha teenida, saab seda meelepäraselt ära kasutada. HelpDeskis peab teadma, mis maailmas uut toimub. Skypes saab mängida aegadega, kui on vaja näiteks koolis käia. Suurepärane võimalus harjutada Inglise keelt nii kõnes kui kirjas, kuna töökeskkond on enamasti inglise keelne. Oluline roll on tiimitööl. Skype oleks kindlasti üks paremaid kohti, kus Eestis IT-alast tööd teha. Samas on kindlasti neil ka kõrged standardid uutele töötajatele, mis on sellise firma maine puhul arusaadav.

Teiseks esinejaks oli Janika Liiv, kes tegeleb veebiarenduskeskkonnaga Ruby on Rails. Ta rääkis oma õpingute algusest IT Kolledžis, mil ta arvutitest suurt ei teadnud. Ehk siis, et alustada programmeerimise õppimist ja et saada heaks arendajaks, ei pea siia kooli tulles omama varasemaid teadmisi sellel alal, sest ITK-s algab kõik väga madalalt. Nõrgemaid aidatakse. Programmide loomine peab olema loov ja piiranguteta, nii kasutajale kui ka arendajale. Kood peab olema kompaktne ja arusaadav, sest alati saab kirjutada koodi lihtsamalt, kui ta hetkel on. Tema soovitus oli lugeda teiste koodi ja püüda sellest aru saada. Nii leiad sa vigu, mis sul endal on võibolla ette tulnud, ent millede lahendamiseni pole jõudnud. Veel mainis ta, et arendades ja koodidega töötades, on peaaegu hädavajalik versioonihaldus. Nii tema kui ka mõned järgnevad esinejad rääkisid stereotüüpidest it-maailmas. Arendajad ja arvutispetsialistid ei pea olema ainult mehed, ja tõesti, ilma naisteta oleks töökeskkond arusaadavalt liiga üksluine.

Järgnevalt rääkis tööturust IT Kolledži vilistlane Andres Septer, kes töötab firmas PlayTech. Ta rääkis et, töötajalt tahab tööandja teatavasti, et tollel oleks töökogemus. Selle jaoks on olemas erinevad programmid ja välismaal õppimine. Samuti pakuvad koolitust suuremad ettevõtted. Ta tõi välja, et nõudlus Linux-i oskuste järele on suur. Soojade kohtade näiteks tõi ta IT-maailmas nagu ka mujal, pintsaklipslased. Palka makstakse oskuste eest, iga suvaline arendaja endale kõrget palka ei saa. Erasektorit ei tõstnud ta esile kui kohta, kus on suured firmad, kus liiguvad suured rahad ja on hea töökeskkond. Ta soovitas minna alguses väiksematesse ettevõtetesse, kus on väike asjalik tiim. Tema jutu lõpetuseks tooksin tema jutust esile mõtte, „kui sa oskad hästi arendada, siis arenda, aga ära hakka müügimeheks, müügimehel on omad oskused ja sina ei pruugi oma väga head koodi või programmi mingi jutuga maha müüa.“

27. septembril käis karmast rääkimas Martin Paljak, 30-aastane freelancer, kes on pool elu tegelenud arvutitega. Tema jutus kajastus töö nautimine, töö peab meeldima ja olema pingevaba ja just seda on freelanceri elu. Samas on ka palju närveerimist, sest kunagi ei tea, kas programm valmib õigeaegselt või kas teine osapool kokkuleppest kinni peab. Kui suures firmas antakse sulle töö kätte ja iga kuu tuleb kindel summa arvele, siis siin ise peab otsima uusi kliente ja projekte. Tema arust ei ole mõtet teha tööd, mis su hingele rahuldust ei paku, sest vastasel juhul tekib rutiin, ja varsti tüdined sa sellest kõigest. Kui sa oled aga oma tööga rahul ja näed selles mingit suuremat eesmärki, on ka ülejäänud elu lihtsam ja vabam. Nõustun temaga täielikult ja loodan ka ise kunagi paikseks jääda sarnase koha peale. Programmeerijana võid sa teha mitte millestki kõike. „Õppimine on investeering aega, endasse, sest spetsialistiks võib lugeda inimest, kelllel on 10000 h töökogemust. Tee seda, mis meeldib ja raha tuleb järgi. Leia endale inimeste seas populaarne projekt, uuri, analüüsi seda, arenda ja müü. “ ütles Martin.

Viiendaks esinejaks oli Ignite meeskond, Dea, Stanislav, Mihhail ja Rene. Nende firmas on töö suunatud tulemusele, ja töömetoodika ning efektiivsed meeskonnad on peamine eduvõti. Nad hindavad oma firmas agiilset tarkvaraarendust ehk siis inimeste vahelist suhtlust, töötavat tarkvara, koostööd kliendiga ja reageerimist muutustele, mis piirab eraldi töötamist ja selle tulemusel tekkida võivaid lahkhelisid ja arusaamatusi. Nad näitasid erinevate mängudega tarkvaraarendusega seotud probleeme ja said agiilsete meetodite mitmekordse proovimisega tarkvara paremaks ja kiiremaks. Proovimine tõi juurde mitmeid erinevaid lahendusi. Ka rõhutas Ignite meeskond tuleviku IT-spetsialistide väärtusi, milleks on arenguvõimelisus, meeskonnatöö, suhtlemisoskus, kriitiline analüüs, otsustus võime ja kindlasti motiveeritus. Tähtis on aru saada, mida klient tahab, kui see on selge, on arendajal ka lihtsam oma projekti ellu viia.

Kuuendana astus üles testija Kristjan Karmo. „Testimine on huvitav ja arendav, see ei ole algaja arendaja praktika, vaid omaette IT valdkond. See vajab loovust, vigade leidmist sealt, kust teised ei oskaks otsida, kogemust ja süsteemi, kuidas mida teha,“ ütles Kristjan. Testimine ei ole tühja töö tegemine. Kristjani poolt toodud näited suurfirmade miljarditesse ulatuvatest kahjumitest, mis tulenesid programmi vigadest, kasvõi koma või sulu puudumine, oleksid võinud olemata olla, kui rohkem rõhku oleks pandud testimisele. Kui Ignite meeskond pani agiilses arenduses rõhku tarkvarale ja muudatustele reageerimisele, siis Kristjani vaatenurk siinkohal on pisut teine. Ta väitis, et projekte võib teha agiilselt, aga omi vigu ei tohi ajada agiilse arenduse kaela. Igale inimtüübile see ei sobi. Testijal peab olema pingetaluvus ja pisut nahaalsust, sest tihti leiab ta viimasel hetkel vea ning siis ei tohi karta seda välja öelda. Lõppude lõpuks ongi see ju tema ülesanne.

Viimane esineja oli, Siim Vene, esimene ITK vilistlane ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla IT spetsialist. Slaidshow oli tal väga lihtsakoeline, aga juttu jagus pikemaks. Snickersid õigete vastuste eest muutsid õppurid osavõtlikumaks. Ta tõi häid näiteid, kuidas tehnoloogia on kasutusel arstiteaduses ja ülemereoperatsioonides. Olles ise haiglapalatis, tundis ta puudust internetist, nüüd on see aga laialdaselt kasutusel, patsientide haiguslood on digitaliseeritud ja kogu info on arstil kitlitaskus. Paksud kaustad ja raamatud on kolinud tahvelarvutitesse. Ma mäletan sellest loengust, et Siim pani meid kaasa mõtlema. Veel mainis ta, et hobiga ei tohiks raha teenida, sest mingi hetk muutuks see kohustuseks.

Olgugi, et tihtipeale tuli varajasest hommikutunnist tingituna loengu jooksul väike tukk peale, siis suuremalt osalt nõjatuti ikkagi ettepoole ja kuulati huviga, kuidas oma ala spetsialistid enda eriala ja valdkonda populariseerivad ja kuulajatele tarkusi ning omapoolseid kogemusi jagavad. Kuna ma ise pole varasemalt IT-valdkonnaga, kui sellisega üldse kokku puutunud, siis erialatutvustuse põhjal sain endale hulga selgema pildi, kuhu ja mida ma õppima olen tulnud, mis on tööturu ohud ja raskuspunktid ning millised soojad kohad.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppeosakonnas arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul, üliõpilastel, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles.

Õppur peab olema arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral nõutud tasu tasuma hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.


Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

5.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

5.2. Eristatakse IT Kolledži-sisest ning IT Kolledži-välist akadeemilist liikumist.

5.2.1. IT Kolledži-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.

5.2.3. Üliõpilase/eksterni poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.